Language of document :

Csanád Szegedi 22. augustil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 27. juuni 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-135/18, Csanád Szegedi versus Euroopa Parlament

(kohtuasi C-628/19 P)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Csanád Szegedi (esindaja: ügyvéd K. Bodó)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

Esiteks palub apellant Euroopa Kohtul muuta Üldkohtu otsust seoses László Tibor Erdélyi ja Dr. József Virági, parlamendi akrediteeritud nõunike töölevõtmisega tagasi nõutud summaga, rahuldaks hagi ning tühistaks Euroopa Parlamendi peasekretäri 30. septembri 2017. aasta otsust ja Euroopa Parlamendi peasekretariaadi, Finantsküsimuste peadirektoraadi poolt välja antud võlateate nr 2017-1635;

Teiseks palub apellant tühistada Üldkohtu otsus osas, mis puudutab seoses László Tibor Erdélyi ja Dr. József Virági, parlamendi akrediteeritud nõunike töölevõtmisega tagasi nõutud summat, ning saata asi tagasi Üldkohtusse.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.

Esimene väide:

Euroopa Parlamendi peasekretäri sissenõudmismenetluses on rikutud õigust õiglasele menetlusele (Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõige 1, põhiõiguste harta artikli 47 lõige 2) ja selle osaks olevaid põhimõtteid (võistlevuse põhimõte, poolte võrdsuse põhimõte ja kaitseõiguse põhimõte), sest apellant ei saanud tutvuda otsuse aluseks oleva OLAFi aruandega, selle OLAFi aruande aluseks olevate tõenditega ning vastupidi Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikli 68 lõikes 2 sätestatule ei saanud apellant kasutada oma õigust olla eelnevalt ära kuulatud. Üldkohus viitas oma otsuse punktis 44 ebaõigesti määruse nr 883/2013 artikli 11 lõikele 4, kuna see ei reguleeri mitte peasekretäri sissenõudmismenetlust, vaid OLAFi menetlust. Üldkohus kohaldas selles osas oma otsuse punktis 45 valesti kohtuotsuses IMG vs. komisjon punktis 35 sätestatut. Üldkohus tõlgendas oma otsuse punktis 48 õigusvastaselt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikli 68 lõiget 2, kui ta võrdsustas seisukohtade esitamise õiguse õigusega olla ära kuulatud. Üldkohus tõlgendas oma otsuse punktis 51 samuti ebaõigesti Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklit 68, kuna kohaldatav õigusnorm ei tekita apellandile ei õigust ega kohustust esitada peasekretäri menetluses tõendeid.

Teine väide:

Üldkohtu menetluses on rikutud õigust õiglasele kohtumenetlusele (Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõige 1, põhiõiguste harta artikli 47 lõige 2), kuna Üldkohus lükkas piisavate põhjendusteta tagasi taotluse kuulata Dr. József Virág ja László Tibor Erdélyi ära tunnistajatena. Üldkohtu otsus see taotlus rahuldamata jätta jättis apellandi ilma võimalusest ennast tõhusalt kaitsta.

____________