EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(ainukohtunik)

10. juuli 2014

Liidetud kohtuasjad F‑95/11 ja F‑36/12

CG

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – EIP töötajad – Direktoraadi ümberkorraldamine – Uue osakonna loomine – Osakonna juhataja ülesannete ülekandmine – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Isikut kahjustav meede – Ametikohtade võrdväärsus – Varjatud karistus – Võimu kuritarvitamine – Kahju hüvitamise nõue – Pooleliolevad kohtuasjad

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid, milles CG palub sisuliselt Avaliku Teenistuse Kohtul tühistada Euroopa Investeerimispanga (EIP või edaspidi „pank”) otsus, millega muudeti tema teenistustingimusi ja ülesannete laadi, tuvastada, et pank on pannud toime ametialased eksimused, mille eest on ta hageja ees vastutav, ning kohustada panka hüvitama väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju.

Otsus:      Jätta hagid liidetud kohtuasjades F‑95/11 ja F‑36/12 rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud liidetud kohtuasjades F‑95/11 ja F‑36/12 nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Tähtaeg – Mõistliku tähtaja nõue – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Ametikohtade võrdväärsuse põhimõte – Tööülesannete muutmine, mis ei ole distsiplinaarkaristus

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1, IX lisa)

3.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Panga kohustus individuaalne otsus teatavaks teha – Ulatus

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 42)

1.      Euroopa Investeerimispanga kaebemenetluse korras on suur lünk, kuivõrd selles ei ole ette nähtud hagi esitamise tähtaega. Seega peavad panga ja selle teenistujate vahelised vaidlused jõudma liidu kohtusse mõistliku aja jooksul ning eelosutatud lünga ületamiseks tuleb lähtuda Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud hagi esitamise tähtaegadega seotud tingimustest.

Mis puudutab hagi esitamise tähtaja algust, siis juhul, kui panga teenistuja taotleb panga personalieeskirjade artiklis 41 sätestatud lepitusmenetluse kohaldamist, mis ei ole kohustuslik, hakkab liidu kohtule hagi esitamise tähtaeg kulgema alles hetkest, mil on lõppenud lepitusmenetlus, kuid seda siiski tingimusel, et teenistuja on esitanud lepitustaotluse mõistliku aja jooksul pärast huve kahjustava akti kättesaamist ja et lepitusmenetlus oli ise mõistliku kestusega.

(vt punktid 79 ja 80)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 6. märts 2001, kohtuasi T‑192/99: Dunnett jt vs. EIP (punktid 51–54 ja 56); 27. aprill 2012, kohtuasi T‑37/10 P: De Nicola vs. EIP (punkt 75).

2.      Institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus oma teenistusüksuste töö korraldamisel vastavalt neile usaldatud ülesannetele ning seda silmas pidades nende töötajatele tööülesannete määramisel, kuid siiski tingimusel, et tööülesandeid määratakse esiteks teenistuse huvides ja teiseks, et see vastab ametikohtade võrdväärsuse põhimõttele. Seda kohtupraktikat kohaldatakse ka Euroopa Investeerimispanga suhtes.

Ametniku ülesannete muutmise korral ei tule palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõtte kohaselt võrrelda mitte asjaomase isiku praeguseid ja varasemaid ülesandeid, vaid tema praeguseid ülesandeid ja palgaastet ametialases hierarhias. Seetõttu ei takista miski seda, et teatava otsusega antakse ametnikule uued ülesanded, mis võivad küll erineda varasematest ning mida huvitatud isik võib tajuda kui oma kohustuste vähendamist, kuid mis on siiski kooskõlas tema palgaastmele vastava ametikohaga. Seega tähendab ametniku ülesannete tegelik vähendamine palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõtte rikkumist üksnes juhul, kui need uued ülesanded jäävad arvestades nende olemust, tähtsust ja ulatust tervikuna selgelt allapoole selle ametniku palgaastmele ja ametikohale vastavatest ülesannetest.

Seega, kui ei ole tõendatud, et otsus, millega muudetakse ametnikule antud ülesandeid, on ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega vastuolus, ei saa olla tegemist varjatud distsiplinaarkaristuse või võimu kuritarvitamisega.

(vt punktid 90, 92 ja 105)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. detsember 2004, liidetud kohtuasjad T‑120/01 ja T‑300/01: De Nicola vs. EIP (punkt 84); 7. veebruar 2007, kohtuasi T‑339/03: Clotuche vs. komisjon (punktid 47 ja 91).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. mai 2008, kohtuasi F‑119/06: Kerstens vs. komisjon (punktid 82 ja 103 ning seal viidatud kohtupraktika).

3.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artiklis 42 on kehtestatud vaid üks vorminõue, nimelt et pank on kohustatud tegema individuaalsed otsused asjassepuutuvale töötajale teatavaks. Sellele lisaks peab individuaalne otsus siiski ka olemas olema.

Sellega seoses, juhul kui enne sellise panga otsuse vastuvõtmist, millega muudetakse teenistuja ülesannete laadi ja nende täitmise tingimusi, informeerivad asjaomase teenistuja ülemused teda suuliselt tema peadirektoraadis läbiviidavatest korralduslikest muudatustest, millega ei kaasne selle teenistuja teisele ametikohale üleviimine ega muutu kõnealuse direktsiooni peadirektori ja teenistuja vahelised alluvussuhted, ei ole pank kohustatud tegema teenistuja suhtes individuaalset otsust ega tegema seda talle artikli 42 alusel teatavaks.

(vt punktid 142 ja 145)