EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
18. mai 2015(*)
[Teksti parandatud 30. oktoobri 2015. aasta kohtumäärusega]
Avalik teenistus – Ametnikud – Automaatselt pensionile jäämine – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 23 lõige 1 – Pensioniiga – Teenistuse pikendamisest keeldumine – Personalieeskirjade artikli 52 teine lõik – Teenistuse huvid
Kohtuasjas F‑36/14,
mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses,
Hartwig Bischoff, endine Euroopa Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid C. Bernard‑Glanz ja A. Blot,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja C. Ehrbar,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president K. Bradley (ettekandja), kohtunikud H. Kreppel ja M. I. Rofes i Pujol,
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. jaanuari 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 H. Bischoff palub 18. aprillil 2014 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabunud hagiavalduses tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse (edaspidi „ametisse nimetav asutus”) 28. märtsi 2014. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus töötamise jätkamiseks ja millega seetõttu kinnitati tema automaatselt pensionile jäämist alates 1. juunist 2014. H Bischoff palub samuti hüvitada kahju, mis talle selle otsusega võidi tekitada.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”), artikkel 52 sätestab:
„Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:
a) kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 66‑aastaseks,
[…]
Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui [ametisse nimetav asutus] peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67‑aastaseks saamiseni või erandkorras 70‑aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.
[…]”.
3 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 23 lõige 1 näeb siiski ette:
„Personalieeskirjade artikli 52 [esimese lõigu] punkti a kohaldamisel, ilma et see piiraks [personalieeskirjade] artikli 50 sätete kohaldamist, läheb enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnik automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 65‑aastaseks. […]”.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
4 Hageja alustas töötamist komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadis 1. juunil 1994. Hagi esitamise ajal oli ta palgaastme AD 12 ametnik ja töötas G‑direktoraadi „Kosmose‑, mere‑, ohutus- ja kaitsetööstus” kosmosepoliiitika ja ‑uuringute üksuses.
5 Mais 2014 sai hageja 65‑aastaseks ning taotles ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektorile adresseeritud 8. jaanuari 2014. aasta teates oma teenistuskäigu pikendamist kuni 2016. aasta maini (edaspidi „teenistusse jätmise taotlus”).
6 Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor informeeris 6. veebruari 2014. aasta teatega (edaspidi „6. veebruari 2014. aasta teade”) hagejat, et tema arvates ei ole hageja taotluse rahuldamine teenistuse huvides, ning andis talle teada, et edastab nii taotluse kui ka oma arvamuse personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadile (edaspidi „personalihalduse peadirektoraat”), kes on asjaomane ametisse nimetav asutus.
7 Hageja vaidlustas personalihalduse peadirektoraadi peadirektorile adresseeritud 10. veebruari 2014. aasta teatega ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori arvamuse.
8 Personalihalduse peadirektoraadi peadirektor andis 28. märtsi 2014. aasta teatega hagejale teada, et tema arvates menetles ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor teenistusse jätmise taotlust vastavalt nõuetele.
9 Personalihalduse peadirektoraadi peadirektor informeeris sama päeva teatega ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektorit oma otsusest jätta hageja esitatud teenistusse jätmise taotlus rahuldamata, kinnitades nii viimase pensionile jäämise alates 1. juunist 2014 (edaspidi „28. märtsi 2014. aasta otsus” või „vaidlusalune otsus”). Otsust põhjendati programmide juhtimise kasvava üleminekuga rakendusametitele ja töötajate arvu vähendamisega ning nende tagajärgedega ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadile, sealhulgas kosmoseuuringute valdkonnas.
10 Hagejat teavitati 28. märtsi 2014. aasta otsusest ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi direktori kohusetäitja 7. aprilli 2014. aasta teatega (edaspidi „7. aprilli 2014. aasta teade”).
11 Hageja esitas 18. aprillil kaebuse „28. märtsi 2014. aasta […] otsuse, koostoimes 7. aprilli 2014. aasta [teatega] […]” peale ning palus samal päeval peatada nende kahe akti kohaldamine. See taotlus jäeti rahuldamata Avaliku Teenistuse Kohtu presidendi 22. mai 2014. aasta määrusega Bischoff vs. komisjon (F‑36/14 R, EU:F:2014:112).
12 [Parandatud 30. oktoobri 2015. aasta kohtumäärusega] Hagejat teavitati 21. mai 2014. aasta teatega personalihalduse peadirektoraadi peadirektori otsusest jätta ta teenistusse kuni 30. juunini 2014. Ametisse nimetav asutus otsustas 27. juunil 2014 jätta hageja teenistusse veel üheks kuuks ehk kuni 31. juulini 2014. Lõpuks pikendati kolmanda, 29. juuli 2014. aasta otsusega, mis tühistati ja asendati 31. juuli 2014. aasta otsusega, teenistusse jätmist kuni 30. septembrini 2014. Neid otsuseid põhjendati asjaoluga, et hageja esitas oma kandidatuuri ametikohale Ukraina toetusrühmas, mida komisjon oli moodustamas.
13 Ametisse nimetav asutus jättis kaebuse 25. juuli 2014. aasta otsusega rahuldamata (edaspidi „kaebuse rahuldamata jätmise otsus”). See otsus tehti Avaliku Teenistuse Kohtule teatavaks 31. juulil 2014.
14 Hagejale teatati 26. septembri 2014. aasta e‑kirjaga, et tema kandidatuur ametikohale Ukraina toetusrühmas lükati tagasi.
15 Hagejale anti 30. septembri 2014. aasta teatega teada, et ta saab oma vanaduspensioni alates 1. oktoobrist 2014.
16 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 31. oktoobril 2014 saabunud kirjaga taotles hageja võimalust kohandada oma esialgseid nõudeid nii, et tema hagiga palutakse tühistada kõik aktid, mida komisjon on võtnud pärast tema hagi esitamist.
17 Pooli teavitati kohtukantselei 14. novembri 2014. aasta kirjaga sellest, et Avaliku Teenistuse Kohus teeb otsuse hageja 31. oktoobri 2014. aasta taotluse kohta edaspidi. Sama kirjaga palus Avaliku Teenistuse Kohus hagejalt mõned täpsustused selles taotluses sisalduvate nõuete kohta.
Poolte nõuded ja menetlus
18 Hagiavalduses palub hageja Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada 28. märtsi 2014. aasta otsus koostoimes 7. aprilli 2014. aasta teatega;
– hüvitada kahju, mis tekkis või võis tekkida 28. märtsi 2014. aasta otsuse ja 7. aprilli 2014. aasta teatega;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
19 Hageja toob 31. oktoobri 2014. aasta kirjas esile nõuded, millega palutakse tühistada:
– kaebuse rahuldamata jätmise otsus;
– 21. mai 2014. aasta otsus, millega tal lubati jääda teenistusse kuni 30. juunini 2014;
– 27. juuni 2014. aasta otsus, millega tal lubati jääda teenistusse kuni 31. juulini 2014;
– 31. juuli 2014. aasta otsus, millega tal lubati jääda teenistusse kuni 30. septembrini 2014;
– 30. septembri 2014. aasta teade, millega teda teavitati tema pensioni maksmisest alates 1. oktoobrist 2014.
20 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
21 Kohtuistungil loobus hageja 7. aprilli 2014. aasta teate suhtes esitatud nõuetest.
Õiguslik käsitlus
31. oktoobri 2014. aasta kirjas sisalduvad nõuded
22 Vastavalt kodukorra artiklile 35, mis oli jõus hagi esitamise ajal ja mis on muudetuna kodukorra artikkel 50, saab arvestada üksnes kohtumenetluse aluseks olevas hagiavalduses nimetatud nõudeid. Seega ei saa pool põhimõtteliselt menetluse jooksul esitada uusi nõudeid või juba esitatud nõuete eset laiendada, kui ta just ei muuda vaidluse eset. Hageja võib oma nõudeid kohandada ainult siis, kui ilmneb uus asjaolu, mis võib mõjutada hagi eset, näiteks eelkõige see, kui kohtumenetluse jooksul antakse akt, millega vaidlustatud akt tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse (kohtuotsus Glantenay jt vs. komisjon, F‑23/12 ja F‑30/12, EU:F:2013:127, punkt 34).
23 Mis puudutab käesolevas asjas kõigepealt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud nõudeid, siis tuleb tõdeda, et see otsus, mis võeti vastu pärast hagi esitamist, jätab muutmata otsuse jätta teenistusse jätmise taotlus rahuldamata ja põhjendab samal ajal seda otsust. Niisugusel juhul tuleb kontrollida isikut kahjustava algse meetme õiguspärasust, võttes arvesse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud põhjendusi, mis peavad langema kokku selle akti põhjendustega (vt selle kohta kohtuotsus komisjon vs. Birkhoff, T‑377/08 P, EU:T:2009:485, punktid 57–59 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Neil asjaoludel on kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale suunatud nõuded iseseisva sisuta ning hagi tuleb pidada esitatuks vaidlusaluse otsuse peale, mille põhjendus on esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsusega (vt selle kohta kohtuotsused Eveillard vs. komisjon, T‑258/01, EU:T:2004:177, punktid 31 ja 32, ning Buxton vs. parlament, F‑50/11, EU:F:2012:51, punkt 21).
25 Mis puudutab seejärel nõudeid 21. mai, 27. juuni ja 31. juuli 2014. aasta otsuste peale, millega hagejal lubati teenistusse jääda vastavalt kuni 30. juunini, 31. juulini ja 30. septembrini 2014, siis tuleb tuvastada, et need otsused piirduvad selle lubamisega, et hageja jääb teenistusse kokku neljakuuliseks ajavahemikuks pärast seda kuupäeva, mil ta nende otsuste puudumisel oleks pensionile jäänud ja milleks on 1. juuni 2014, siiski ilma, et see mõjutaks teenistusse jätmise taotluse rahuldamata jätmise otsust. Need otsused, mis hagejat ei kahjusta, ei mõjuta käesoleva kohtuasja eset, mistõttu hageja taotlus kohandada oma nõudeid tuleb neid otsuseid puudutavas osas jätta rahuldamata.
26 Lõpuks kehtib sama 30. septembri 2014. aasta teadet puudutava nõude kohta. Nimelt piirdub see teade sellega, et informeerib hagejat, et pärast seda, kui otsuse jätta ta teenistusse kuni 30. septembrini 2014 tagajärjed on saabunud, makstakse talle pensioni alates 1. oktoobrist 2014. Taoline teatis ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve otseselt ja vahetult puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis ning seega ei ole tegemist isikut kahjustava meetmega (vt selle kohta kohtuotsus Pimlott vs. Europol, F‑52/06, EU:F:2007:210, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Järelikult tuleb hageja taotlus kohandada oma nõudeid jätta rahuldamata osas, mis puudutab nõudeid 30. septembri 2014. aasta teate kohta.
Vaidlusaluse otsuse tühistamise nõue
Poolte argumendid
27 Hageja esitab ainsa väite, mis on jagatud neljaks osaks, mis vastavalt käsitlevad personalieeskirjade artikli 52 rikkumist, ilmset hindamisviga, hea halduse põhimõtte ja hoolitsemiskohustuse rikkumist ning personalieeskirjade artikli 5 rikkumist.
28 Hageja möönab, et personalieeskirjade artikli 52 teise lõigu alusel esitatud taotluse kontekstis on administratsioonil ulatuslik kaalutlusõigus teenistuse huvide kindlaksmääramisel; ta leiab siiski, et selle mõiste tõlgendamine peab olema kooskõlas „kõrgemalseisvate normidega”, mille hulka kuulub esmajärjekorras personalieeskirjade artikkel 52. Lisaks tuleb teenistuse huvide analüüsimine läbi viia hoolikalt ja erapooletult ning kooskõlas ametnike võrdse kohtlemise põhimõttega. Seejärel peaks administratsioon samuti võtma arvesse asjaomase ametniku huve ja jääma mõistlikkuse piiridesse.
29 Käesolevas asjas ei ole teenistusse jätmise taotluse üle otsustamiseks pädev ametisse nimetav asutus hageja arvates huve nii analüüsinud.
30 Konkreetselt, mis puudutab teenistuse huve, siis hageja vaidlustab esiteks vaidlusaluse otsuse põhjenduse, mille kohaselt õigustab teenistusse jätmise taotluse rahuldamata jätmist kosmoseuuringute programmide juhtimise allhankepoliitika. Sellega seoses toob ta esile asjaolu, et see poliitika on jõus alates aastast 2009. Lisaks võeti tema endisesse üksusesse 2014. aasta veebruaris tööle kolm uut teenistujat. Hageja arvates saavad sellesse üksusesse pärast tema pensionilejäämist alles jäänud teenistujad raskustega üksi hakkama üksusel lasuva kogu töökoormuse ohjamisega, samas kui üksusel on selleks, et tulla toime oma ülesannetega 2014. ja 2015. aasta tööprogrammi raames, vaja töötajaid nagu tema, kes peavad olema kõrgelt kvalifitseeritud ja väga kogenud.
31 Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei võtnud arvesse seda, et tema teenistusse jätmise taotlust toetas tema üksuse juhataja ja direktor, kusjuures viimase puhul sõltus see sellest, et tema teenistusse jätmine oleks inimressursside mõttes „neutraalne”.
32 Kolmandaks leiab hageja, et komisjon ei võtnud arvesse, et tema teenistusse jätmine kuni 2016. aastani ei takista sellise eesmärgi täitmist, milleks on töötajate arvu vähendamine 2017. aastal 5% võrra.
33 Mis puudutab tema isiklikku huvi, siis hageja heidab komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse, et tema teenistusse jätmine oleks tal võimaldanud oluliselt suurendada tema pensioniõigusi ja tõsta neid 40%‑lt tema viimasest töötasust kuni ligikaudu 50%‑ni sellest töötasust, võimaldades tal samal ajal jätkata oma erialategevust, nagu ta seda soovis.
34 Lõpuks väidab hageja, et asjaolu, et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor ei ole kunagi rahuldanud taotlust teenistusse jätmiseks pärast piirikka jõudmist, samas kui selliseid taotlusi rahuldatakse palju lihtsamini teistes peadirektoraatides, tekitab küsimuse ametnike võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest.
35 Komisjon palub hageja väite tervikuna tagasi lükata.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
– Sissejuhatavad märkused
36 Kui ametisse nimetav asutus võtab ametniku automaatselt pensionile saatmise suhtes arvesse teenistuse huve ametniku sellise taotluse üle otsustades, millega ta soovib jääda teenistusse pärast personalieeskirjade artikli 52 esimese lõigu punktis a ette nähtud piirikka jõudmist, on tal ulatuslik kaalutlusõigus ja Avaliku Teenistuse Kohus saab selle asutuse hinnangut kritiseerida üksnes ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamise korral (vt selle kohta ja analoogia alusel seoses ajutise teenistuja lepingu pikendamisega kohtuotsus komisjon vs. Macchia, T‑368/12 P, EU:T:2014:266, punkt 49).
37 Sellega seoses tuleb meenutada, et vea võib lugeda ilmseks ainult juhul, kui see on hõlpsalt märgatav neid kriteeriume järgides, millega seadusandja on soovinud administratsiooni ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamise piiritleda. Järelikult selleks, et teha kindlaks, kas faktiliste asjaolude hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga, mis õigustab otsuse tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta administratsiooni otsuses asjaoludele antud hinnang ebaveenvaks. Teisisõnu, kui hageja esitatud asjaoludest hoolimata võib kahtluse alla seatud hinnangut jätkuvalt pidada tõelevastavaks või kehtivaks, tuleb ilmsel hindamisveal põhinev väide tagasi lükata (kohtuotsused BB vs. komisjon, F‑17/11, EU:F:2013:14, punkt 60, ja DG vs. ENISA, F‑109/13, EU:F:2014:259, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
– Teenistuse huvide väidetavalt arvestamata jätmine
38 Käesoleval juhul ilmneb toimikust, et selle peadirektoraadi peadirektor, kus hageja töötab, analüüsis hageja teenistusse jätmise taotlust ja andis talle 6. veebruari 2014. aasta teatega teada põhjused, miks ta on arvamusel, et teenistuse huvid ei õigusta selle taotluse rahuldamist, nagu on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktis 6. Lisaks võttis personalihalduse peadirektoraadi peadirektor arvesse hageja taotlust, kinnitades ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori esitatud põhjendusi. Lõpuks kinnitab kaebuse rahuldamata jätmise otsus administratsiooni poolt läbi viidud teenistuse huvide analüüsi, samal ajal seda täpsustades.
39 Sellest järeldub, et selles osas, milles hageja väidab, et ametisse nimetav asutus käesolevas asjas ei „analüüsinud asjaomaseid huve” vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teises lõigus kehtestatud menetlusele, on need argumendid faktiliselt alusetud ja need tuleb tagasi lükata.
– Ilmne hindamisviga
40 Tõendamaks, et vaidlusaluse otsuse puhul on tehtud ilmne hindamisviga, väidab hageja esiteks, et kosmoseuuringute programmide juhtimise allhankepoliitika ei õigusta tema teenistusse jätmise otsuse rahuldamata jätmist.
41 Käesolevas asjas tuleneb 6. veebruari 2014. aasta teatest, et see poliitika tähendab, et komisjoni talituste roll piirdub kosmosepoliitika kontrollimise ja arendamisega ning selle poliitika igapäevane korraldamine usaldatakse edaspidi Teadusuuringute Rakendusametile ja Euroopa Kosmoseagentuurile. Lisaks märgitakse samas teates, et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadis on vaja töötajaid vähendada ja ametikohti ümber paigutada.
42 Hageja aga piirdub esiteks kinnitamisega, et selle allhankepoliitika rakendamine algas juba 2009. aastal. Selline asjaolu aga ei kujuta endast siiski mingit märki sellest, et see poliitika ei põhjenda 2014. aastal tehtud otsust.
43 Teiseks märgib hageja, et 2014. aasta veebruaris võeti tema endisse üksusesse tööle kolm uut teenistujat. Siiski asjaolu, nagu seda rõhutas ka hageja ise, et neil teenistujatel ei ole kogemust kosmoseuuringute valdkonnas ja nad võeti tööle haldus-, õigus- ja poliitika valdkonda, on täiesti kooskõlas ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori märkusega, et peadirektoraat tegeleb pigem kosmosepoliitika kontrollimise ja arendamisega kui selle poliitika teaduslike aspektidega. Järelikult ei saa seda asjaolu pidada selliseks, mis võib tõendada ilmse hindamisvea olemasolu.
44 Kolmandaks rõhutab hageja selle töökoormuse suurust, mis tema endisel üksusel lasub, ning leiab, et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadil on vaja tema kogemust ja erialaseid oskusi, et täita ülesandeid, mis on üksusele antud.
45 Isegi kui eeldada, et hageja väited tema endise üksuse töötajate ja üksuse töökoormuse suuruse kohta on õiged, kuulub üksuse nõuetekohaseks toimimiseks vajalike töötajaid puudutavate vajaduste hindamine ainult ametisse nimetava asutuse pädevusse. Hageja pelk väide, et ametisolevad töötajad „saaksid raskustega […] täita” üksusele antud ülesandeid, ei tõenda kuidagi teenistuse huvide hindamisel ilmse hindamisvea olemasolu.
46 Sama kehtib hageja nende kaalutluste kohta, mis puudutavad tema kogemuse ulatust, mida komisjon ei vaidlusta.
47 Nimelt ei saa sellised väited iseenesest tõendada, et ametisse nimetav asutus tegi teenistuse huvide analüüsimisel ilmse hindamisvea. Nagu komisjon oma kostja vastuses rõhutas, ei piirdu teenistuse huvide arvessevõtmine sellise taotluse kontekstis, mis puudutab teenistusse jätmist pärast automaatselt pensionile jäämiseks kehtestatud piirikka jõudmist, ainult küsimusega, kas asjaomase isiku pädevus on vastavuses täidetavate ametikohustustega, kusjuures käesolevas asjas ei ole seda vastavust kuidagi kahtluse alla seatud. Nimelt peab ametisse nimetav asutus võtma arvesse teisi asjaolusid, nagu personali valdkonnas üldise poliitika elluviimine või vajadus vähendada töötajate arvu, või ka võimalus asendada ametnikud, kes jõuavad automaatselt pensionile jäämise ikka, madalama palgaastme ametnikega või isegi ajutiste või lepinguliste töötajatega.
48 Järelikult tuleb tuvastada, et hageja ei ole tõendanud, et ametisse nimetav asutus tegi teenistuse huvide hindamisel ilmse vea, kuna ta võttis arvesse allhankepoliitikat, mida viidi ellu alates 2009. aastast.
49 Teiseks kinnitab hageja, et vaidlusalune otsus ei võta arvesse selle toetuse taset, mida ta sai oma ülemustelt. Siiski tuleneb toimikust, et hageja töökoha peadirektoraadi peadirektori toetus oli seatud sõltuvusse kooskõlaga selle direktoraadi ressursside planeerimisega ning et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor andis eitava arvamuse. Lisaks ei ole ametisse nimetav asutus, kes on pädev vaatama läbi personalieeskirjade artikli 52 teise lõigu alusel esitatud teenistusse jätmise taotlusi, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor, vaid personalihalduse peadirektoraadi peadirektor. Sellest tuleneb, et selline toetus on igal juhul asjakohatu, et hinnata, kas vaidlusalune otsus on põhjendatud, kuna pädeva ametisse nimetava asutuse hinnang teenistuse huvidele võis vabalt olla erinev hinnangust ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi poolt, kuhu hageja oli määratud.
50 Kolmandaks heidab hageja ametisse nimetavale asutusele ette, et ta ei võtnud arvesse seda, et teenistusse jätmise taotluse rahuldamine ei oleks takistanud komisjonil saavutada oma eesmärki vähendada 2017. aastal töötajate arvu 5%, kuna isegi siis, kui tema taotlus oleks rahuldatud, oleks ta igal juhul lahkunud oma ametikohalt enne 2017. aastat. Selline argument aga ei tõenda kuidagi, et teenistuse huvide hindamisel on tehtud ilmne viga. Nimelt, nagu komisjon oma kostja vastuses märkis, on teenistuse huvidega samuti kooskõlas, ja isegi enam kooskõlas, kui vähendada institutsiooni töötajate arvu pigem järk-järgult, kui oodata sellise vähendamise läbiviimiseks kindlaks määratud tähtaja lõppemist.
51 Järelikult tuleb tagasi lükata etteheide ilmse vea kohta teenistuse huvide hindamisel, kuna hageja ei ole tõendanud sellise vea olemasolu.
– Ametisse nimetava asutuse hoolitsemisekohustuse väidetav rikkumine
52 Hageja kinnitab, et personalieeskirjade artikli 52 teist lõigu kohaldades on ametisse nimetav asutus kohustatud – hoolitsemiskohustuse tõttu, mis tal asjaomase ametniku suhtes on – võtma arvesse viimase huve.
53 Hageja enda viidatud kohtupraktikast ilmneb, et administratsiooni kohustus teenistujate eest hoolitseda kajastab tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes vastastikustes õigustes ja kohustustes, mis on personalieeskirjadega ette nähtud. See kohustus tähendab, et ametniku või teenistuja olukorda puudutavat otsust tehes võtab asutus arvesse kõiki tema otsust mõjutada võivaid asjaolusid ning seda tehes arvestab ta mitte ainult teenistuse, vaid ka asjaomase ametniku huvidega. Ametnike õigusi ja huve kaitstakse aga siiski sedavõrd, kuivõrd see on kooskõlas kehtivate normidega (kohtuotsus Angelidis vs. parlament, T‑416/03, EU:T:2006:375, punkt 117 ja seal viidatud kohtupraktika).
54 Teenistuse huvid ja ametniku huvid on seega kaks eraldiseisvat mõistet. Personalieeskirjade artikli 52 teise lõigu konkreetsel juhul on asjaomase ametniku huve juba arvesse võetud asjaoluga, et viimane peab taotlema teenistusse jätmist pärast automaatselt pensionile jäämiseks personalieeskirjadega ette nähtud piirikka jõudmist. Selle sätte enda sõnastuse kohaselt sõltub otsus, mis ametisse nimetaval asutusel, kes on sellist taotlust pädev menetlema, tuleb võtta, üksnes teenistuse huvidest, ilma et ametisse nimetav asutus peaks arvesse võtma taotleja ametniku huve. Ametnikul ei ole seega vaja ametisse nimetavale asutusele näidata isiklikku huvi teenistusse jätmiseks, kuna selline huvi ei ole tema taotluse raames asjakohane.
55 Hageja etteheide, mis tugineb ametisse nimetava asutuse poolt hoolitsemiskohustuse võimalikule eiramisele, ei ole seega tulemuslik.
– Võrdse kohtlemise põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja personalieeskirjade artikli 5 väidetav rikkumine
56 Hageja kinnitab, et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor ei ole kunagi rahuldanud ühtegi taotlust jääda teenistusse pärast piirikka jõudmist, mis on vastuolus teiste peadirektoraatide praktikaga, ning et selline asjaolu „tekitab küsimusi, kas on täidetud […] ametnikevahelise võrdsuse põhimõtet, nagu see on sätestatud eelkõige personalieeskirjade artiklis 5”.
57 Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab, et peale selle, et tegemist on väga üldiste väidetega, ei too hageja välja ühtegi õiguslikku argumenti oma sellise väite põhjendamiseks, et ametisse nimetav asutus ei järginud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Konkreetselt ei püüdnud ta tõendada, et teda koheldi ebasoodsamalt kui teist ametnikku, kes on temaga õiguslikult sarnases olukorras. Ei jää muud üle, kui tunnistada see etteheide hagiavalduse esitamise ajal kohaldatava kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt, mis muudetuna on kodukorra artikli 50 lõike 1 punkt e, vastuvõetamatuks.
58 Sama käib hageja argumentide kohta, mis puudutavad hea halduse põhimõtte väidetavat rikkumist, mis on esile toodud tema hagiavalduse punktis 21, ilma et oleks esitatud lühiülevaade õigusväidetest ja -argumentidest, mis võiks tema seisukohta põhjendada.
59 Järelikult tuleb hageja ainus väide kui ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu tagasi lükata.
Kahju hüvitamise nõue
60 Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab, et kuigi hageja palub hüvitada „kahju, mis tekkis või võis tekkida [28. märtsi 2014. aasta otsuse ja 7. aprilli 2014. aasta teatega]”, ei sisalda hagiavaldus mingit selgitust selle nõude kohta ega täpsusta selle kahju olemust – kas tegemist on mittevaralise või varalise kahjuga –, mille hüvitamist hageja nõuab, mistõttu kahju hüvitamise nõuded tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
61 Nii või teisiti tuleb siis, kui hageja poolt vaidlustatud otsuste tühistamise nõuded on jäetud rahuldamata, jätta samuti rahuldamata kahju hüvitamise nõuded, millega palutakse hüvitada kahju, mis väidetavalt nende otsuste tõttu tekkis (vt kohtuotsus CT vs. EACEA, F‑36/13, EU:F:2013:190, punktid 79 ja 80 ning seal viidatud kohtupraktika).
62 Sellest tulenevalt tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
63 Kodukorra artikli 101 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool enda kohtukulud ja temalt mõistetakse välja vastaspoole kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 102 lõikes 1 on sätestatud, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotanud pool kannab enda kohtukulud, kuid temalt mõistetakse välja vaid osa vastaspoole kohtukuludest või ei mõisteta neid temalt üldse välja.
64 Käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendustest ilmneb, et hageja on kohtuvaidluse kaotanud. Lisaks on komisjon oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud, et kohtukulud mõistetakse välja hagejalt. Kuna käesoleva asja asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaldamist, tuleb hagejal kanda enda kohtukulud ning temalt mõistetakse välja komisjoni kohtukulud, sealhulgas kohtuasjas F‑36/14 R ajutiste meetmete menetlusega seotud kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta H. Bischoffi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Bradley | Kreppel | Rofes i Pujol |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. mail 2015 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja president |