Bank Refah Kargarani 18. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 10. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-552/15: Bank Refah Kargaran versus nõukogu

(kohtuasi C-134/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Bank Refah Kargaran (esindaja: advokaat J.-M. Thouvenin)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada osaliselt Euroopa Liidu Üldkohtu teise koja 10. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-552/15;

esimese võimalusena rahuldada Euroopa Liidu Üldkohtus hageja esitatud nõuded, see tähendab mõista varalise kahju eest välja hüvitis summas 68 651 319 eurot ning mittevaralise kahju eest summas 52 547 415 eurot;

teise võimalusena saata asi Üldkohtusse tagasi;

mõlemal juhul mõista mõlema kohtuastmega seotud kulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant seitse väidet.

1. Esimene väide, et rikutud on õigusnormi

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui leidis, et tühistatud otsuse ebapiisav põhjendus ei kujuta endast Euroopa Liidu õigusnormi piisavalt selget rikkumist.

2. Teine väide, et rikutud on õigusnormi

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui leidis, et asjaolu, et hageja, kelle suhtes Euroopa Liidu Nõukogu kohaldas õigusvastast sanktsiooni, esitas hagi ja see sanktsioon tühistati, muudab sisutühjaks tuginemise tõhusa kohtuliku kaitse õiguse piisavalt selgele rikkumisele.

3. Kolmas väide, et rikutud on õigusnormi

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lükkas tagasi repliigis täpsustatud hageja väite, kontrollimata vastavalt kohtupraktikale, kas selle väite edasi arendamine repliigis tuleneb kohtuvaidluse käigus hagiavalduse põhjal alguse saanud arutelu tavapärasest arengust.

4. Neljas ja viies väide, et rikutud on õigusnormi

Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta tõlgendas vääralt kohtuasjas T-24/11¹ tehtud otsust ning kuna ta leidis, et järeldus, et nõukogu rikkus oma kohustust edastada hagejale tema vastu kasutatud tõendeid, mis puudutavad rahaliste vahendite külmutamise meetmete alust, ei kujuta endast Euroopa Liidu õiguse piisavalt selget rikkumist, mis toob kaasa liidu vastutuse.

5. Kuues väide, et hagiavaldust on moonutatud

Üldkohus moonutas hagiavaldust, kui ta asus selleks, et tunnistada tema argument vastuvõetamatuks, seisukohale, et hageja ei tuginenud hagiavalduse staadiumis väidetavale õigusvastasusele, mis tuleneb sellest, et tema nime nende isikute loetellu kandmise alus, keda piiravad meetmed puudutavad, ei ole kooskõlas nõukogu kohaldatud kriteeriumiga.

6. Seitsmes väide, et hagiavaldust on moonutatud

Üldkohus moonutas hagiavaldust, kui käsitles hageja esitatud õigusvastasuse väiteid pelga põhjendamiskohustuse rikkumisena.

____________

¹ 6. septembri 2013. aasta kohtuotsus Bank Refah Kargaran vs. nõukogu (T-24/11, EU:T:2013:403).