EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

11. november 2014

Kohtuasi F‑52/11

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – EIP töötajad – Psühholoogiline ahistamine – Uurimismenetlus – Uurimiskomisjoni aruanne – Psühholoogilise ahistamise vale määratlus – EIP presidendi otsus kaebuse alusel algatatud uurimist mitte jätkata – Tühistamine – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega C. De Nicola sisuliselt nõuab esiteks, et tühistataks Euroopa Investeerimispanga (EIP või edaspidi „pank”) presidendi 1. septembri 2010. aasta otsus jätta rahuldamata hageja kaebus psühholoogilise ja „organisatsioonilise” ahistamise kohta, ja teiseks, et hüvitataks nimetatud psühholoogilise ahistamisega talle tema hinnangul tekitatud kahju.

Otsus:      Tühistada 1. septembri 2010. aasta otsus, millega Euroopa Investeerimispanga president jättis rahuldamata C. De Nicola kaebuse psühholoogilise ahistamise kohta. Mõista Euroopa Investeerimispangalt C. De Nicola kasuks välja summa 3000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Investeerimispanga kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja C. De Nicola kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ettevalmistav akt – Psühholoogilise ahistamise uurimiskomisjoni arvamus

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artiklid 3 ja 6; väärikust tööl käsitlev Euroopa Investeerimispanga poliitika, artikkel 5.5)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Enesehinnangu ja -usalduse kahjustamine – Ahistaja halva kavatsuse nõude puudumine

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 3.6.1; väärikust tööl käsitlev Euroopa Investeerimispanga poliitika, artikkel 2.1)

3.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Selge ja täpne ülevaade esitatud väidetest

(Üldkohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

1.      Huve kahjustavad üksnes sellised aktid või meetmed, mis toovad kaasa kohustuslikku laadi õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve vahetult ja koheselt, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Kui on tegu toimingute või otsustega, mis tehakse mitmeetapilise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, on vaidlustatavad põhimõtteliselt ainult sellised aktid, mis kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses; nendeks ei saa olla vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõplikku otsust. Otsust ettevalmistavad aktid ei saa huve kahjustada ning hageja võib üksnes menetluse lõpetanud otsuse vaidlustamise käigus tõstatada küsimuse selle otsusega vahetult seotud varasemate aktide õigusvastasusest.

Väärikust tööl käsitleva Euroopa Investeerimispanga poliitika valdkonnas pädeva uurimiskomisjoni arvamus on akt, mis valmistab ette Euroopa Investeerimispanga presidendi lõplikku otsust. Kuna järelikult ei ole nimetatud uurimiskomisjoni otsus iseenesest vaidlustatav akt, tuleb selle vastu esitatud tühistamisväited vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

Küll aga võib Euroopa Investeerimispanga presidendi tehtud lõpliku otsuse tühistamiseks esitatavate nõuete põhjendamiseks viidata nimetatud uurimiskomisjoni arvamuse õigusvastasusele. Panga töötajate eetikakoodeksi artiklis 3.6 viidatud Euroopa Investeerimispanga sisekorraeeskirjadest pealkirjaga „Väärikust tööl käsitlev poliitika” tuleneb, et uurimiskomisjoni arvamus kujutab endast olulist vorminõuet, mille sisuliste või menetluslike rikkumiste teel järgimata jätmine kujutab endast puudust, mis mõjutab Euroopa Investeerimispanga presidendi poolt nimetatud arvamuse põhjal tehtud otsuse õiguspärasust.

(vt punktid 142, 144 ja 145)

Viited:

Üldkohus: kohtuotsus D vs. EIP, T‑275/02, EU:T:2005:81, punktid 43–46 ja seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Donati vs. EKP, F‑63/09, EU:F:2012:193, punkt 139.

2.      Väärikust tööl käsitleva Euroopa Investeerimispanga poliitika artiklis 3.6.1 on psühholoogiline ahistamine määratletud kui olukord, kus ühe või mitme töötaja vaenulikud või sobimatud sõnad, hoiakud või teod, mis on suunatud mõne teise töötaja vastu, korduvad küllalt pika aja jooksul. Väärikust tööl käsitleva Euroopa Investeerimispanga poliitika täpsustab, et tähtsust ei ole asjaolul, kas kõnealune käitumine on tahtlik või mitte. Määrav põhimõte on, et ahistamine ja heidutamine kujutavad endast soovimatut ja lubamatut käitumist, mis kahjustab ahistatu või heidutatu enesehinnangut ja ‑usaldust.

Sellest järeldub, et panga sisekorraeeskirjade järgi on psühholoogilise ahistamisega, mis tekitab pangale abistamiskohustuse, tegemist juhul, kui ahistaja sõnad, hoiakud või teod tõid objektiivselt ehk oma sisu tõttu kaasa rünnaku selle isiku enesehinnangule ja ‑usaldusele, kellele need pangas osaks said.

Nende sisekorraeeskirjadega ei ole kooskõlas psühholoogilise ahistamise uurimiskomisjoni arvamus, mille kohaselt peab käitumine olema tahtlik, et seda saaks pidada psühholoogiliseks ahistamiseks.

(vt punktid 143, 149, 150 ja 154)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus CG vs. EIP, F‑103/11, EU:F:2014:185, punkt 69.

3.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb hagiavalduses märkida väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peab hagi vastuvõetavuseks selle olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, nähtuma selgelt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast.

Advokaadi kui õigusemõistmisele kaasaaitava isiku peamine ülesanne on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

(vt punktid 161 ja 162)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus AH vs. komisjon, F‑76/09, EU:F:2011:12, punktid 29 ja 31 ning seal viidatud kohtupraktika.