Language of document : ECLI:EU:C:2019:14

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

MACIEJ SZPUNAR

esitatud 10. jaanuaril 2019(1)

Kohtuasi C136/17

G. C.,

A. F.,

B. H.,

E. D.

versus

Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL)

menetluses osalesid:

peaminister,

Google Inc.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))

Eelotsusetaotlus – Isikuandmed – Andmetöötlus – Veebiotsingumootori haldaja – Lingi mahavõtmise taotlus – Kohustuse ulatus – Isikuandmete töötlemine ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks






I.      Sissejuhatus

1.        See, kuidas sobitada õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele kokku õigusega teabele ja sõnavabadusele internetiajastul, on üks meie aja peamisi väljakutseid. Ei ole seega üllatav, et viimastel aastatel on Euroopa Kohtule lahendamiseks esitatud teatav hulk asju, milles kerkivad selle probleemiga seotud õiguslikud küsimused.

2.        Kui see küsimus on lahendatud, tekivad uued küsimused. See nähtus on seda põletavam, et väga sageli ei ole õiguslik raamistik vastu võetud internetiajastut silmas pidades. Põhikohtuasi on – nagu ka kohtuasi C‑507/17: Google (lingi mahavõtmise territoriaalne ulatus), milles ma esitan ettepaneku samal päeval nagu käesolevas kohtuasjas, – selle hea näide: kuidas ja mil määral kohaldatakse kohustust, mis on kehtestatud 1995. aasta andmekaitsedirektiiviga, st direktiiviga 95/46/EÜ(2) niisuguse otsingumootori suhtes nagu Google, mis on 1998. aastal loodud ettevõtja?

3.        Oma põhimõttelises 13. mai 2014. aasta kohtuotsuses Google Spain ja Google(3) otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a kohaselt on isikutel „õigus olla unustatud“,(4) millega võib kaasneda otsingumootori haldaja kohustus kustutada lingid teda puudatavale teabele.(5) Käesolev kohtuasi on jätk sellele kohtuasjale. Selle kohtuasja järel on kerkinud palju uusi küsimusi, mis käsitlevad eelkõige rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid või usulisi või filosoofilisi veendumusi puudutavate nn „tundlike“ andmete töötlemist.

4.        Sel põhjusel ongi nõnda, et kui ma tõlgendan õigust niisugusena, nagu see on, viitan nii kehtivatele õigusaktidele kui ka sellele, kuidas on seda õigust tõlgendatud kohtuotsuses Google Spain ja Google(6).

5.        Lühidalt öeldes teen Euroopa Kohtule ettepaneku, millel on kaks tahku: esiteks peaks otsingumootori haldaja veebilingid tundlikele andmetele nõudmisel üldiselt süstemaatiliselt kustutama; teiseks tuleb austada sõnavabadust. Selles küsimuses teen Euroopa Kohtule ettepaneku tõlgendada oma kohtuotsust Google Spain ja Google(7) nii, et sõnavabadust võetakse nõuetekohaselt arvesse.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus

1.      Direktiiv 95/46

6.        Direktiivi 95/46 artikli 1 järgi on selle eesmärk kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele, samuti kõrvaldada tõkked, mis takistavad nende andmete vaba liikumist liikmesriikide vahel.

7.        Direktiivi 95/46 artiklis 2 on sätestatud, et „[selles direktiivis] kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta. Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal;

b)      isikuandmete töötlemine (edaspidi „töötlemine“) – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;

[…]

d)      vastutav töötleja – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud siseriiklike või ühenduse õigusnormidega, võib vastutava töötleja või tema ametissemääramise sätestada siseriiklikus või ühenduse õiguse;

[…]

h)      andmesubjekti nõusolek – iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid andmeid.“

8.        Sama direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ artiklis 1 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda.“

9.        Selle direktiivi artiklis 4 „Kohaldatav siseriiklik õigus“ on nähtud ette:

„1.      Iga liikmesriik kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke õigusnorme, kui:

a)      töötlemine toimub liikmesriigi territooriumil paikneva vastutava töötleja asutuse tegevuse raames; kui sama vastutav töötleja on registreeritud mitme liikmesriigi territooriumil, peab ta võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik kõnealused asutused järgivad kohaldatavates siseriiklikes õigusnormides sätestatud kohustusi;

[…]“.

10.      Direktiivi 95/46 II peatüki I jaos „Põhimõtted andmete kvaliteedi kohta“ paiknevas artiklis 6 on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid sätestavad selle, et

a)      isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)      isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Täiendavat töötlemist ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel ei peeta vastuolus olevaks tingimusel, et liikmesriigid kannavad hoolt vajalike tagatiste eest;

c)      isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse;

d)      andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed;

e)      isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkidega. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud tagatised nende isikuandmete jaoks, mida säilitatakse pikema aja jooksul, et neid kasutada seoses ajaloo, statistika või teadusega.

2.      Lõike 1 järgimise tagab vastutav töötleja.“

11.      Direktiivi 95/46 II peatüki II jaos „Andmetöötluse seaduslikkuse kriteeriumid“ asuvas artiklis 7 on nähtud ette:

„Liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui:

[…]

f)      töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles artikli 1 lõike 1 kohaselt kaitstavate andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid.“

12.      Direktiivi 95/46 II peatüki III jagu „Töötlemise eri kategooriad“ sisaldab artikleid 8 ja 9. Selle direktiivi artiklis 8 „Andmete eriliikide töötlemine“ on nähtud ette:

„1.      Liikmesriigid keelavad töödelda selliseid isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning tervislikku seisundit või seksuaalelu käsitlevate andmete töötlemise.

2.      Lõiget 1 ei kohaldata, kui:

a)      andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusaktides on sätestatud, et andmesubjekti nõusolek ei saa kaotada lõikes 1 osutatud keeldu,

või

b)      töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja kohustuste ja eriõigustega tööõiguse valdkonnas, kuivõrd see on lubatud siseriikliku õigusega, milles on sätestatud piisavad tagatised,

või

c)      töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või mõne teise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu oma nõusolekut andma,

või

d)      töötlemine toimub poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusliku organi õiguspärase ja vajalike garantiidega tegevuse raames, tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase organi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse organiga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning tingimusel, et andmeid ei avalikustata kolmandatele isikutele ilma andmesubjektide nõusolekuta,

või

e)      töödeldakse andmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud, või kui töötlemine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

[…]

4.      Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks lõikega 2 ettenähtud eranditele.

5.      Õigusrikkumiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid võib töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, erandite kohaselt, mida liikmesriigid võivad lubada nimetatud tagatisi käsitlevate siseriiklike sätete põhjal. Süüdimõistvate kohtuotsuste täielikku registrit võib pidada siiski ainult ametivõimude kontrolli all.

Liikmesriigid võivad sätestada, et ka haldussanktsioonidega või tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega seotud andmeid töödeldakse ametivõimude kontrolli all.

6.      Komisjonile teatatakse lõike 1 eranditest, mis on tehtud lõigete 4 ja 5 kohaselt.

[…]“.

13.      Direktiivi 95/46 artiklis 9 „Isikuandmete töötlemine ja sõnavabadus“ on sätestatud:

„Kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, sätestavad liikmesriigid erandid või kõrvalekalded käesoleva peatüki, IV peatüki ja VI peatüki sätetest ainult siis, kui see on vajalik selleks, et viia omavahel vastavusse eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust reguleerivad eeskirjad.“

14.      Selle direktiivi artiklis 12 „Õigus tutvuda andmetega“ on nähtud ette:

„Liikmesriigid tagavad, et igal andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt:

[…]

b)      võimalust vastavalt vajadusele parandada, kustutada või sulgeda need andmed, mille töötlemine ei vasta käesoleva direktiivi sätetele, eelkõige seetõttu, et andmed on ebatäielikud või ebaõiged;

[…]“.

15.      Sama direktiivi artiklis 14 „Andmesubjektide õigus esitada vastuväiteid“ on sätestatud:

„Liikmesriigid annavad andmesubjektidele õiguse:

a)      esitada alati konkreetse olukorraga seotud õigustatud ja veenvatel põhjustel vastuväiteid teda käsitlevate andmete töötlemise suhtes vähemalt artikli 7 punktides e ja f osutatud juhtudel, kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui tegemist on õigustatud vastuväitega, ei tohi vastutav töötleja kõnealuseid andmeid edasi töödelda;

[…]“.

16.      Direktiivi 95/46 artikkel 28 „Järelevalveasutus“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Iga liikmesriik näeb ette ühe või mitu riigiasutust, et teostada järelevalvet tema territooriumil käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete kohaldamise üle.

[…]

3.      Igal sellisel ametiasutusel on eelkõige:

–        uurimisvolitused, näiteks volitused tutvuda töödeldavate andmetega ja koguda oma järelevalvekohustuse täitmiseks vajalikku teavet,

–        tõhusad sekkumisvolitused, näiteks […] anda korraldus andmete sulgemiseks, kustutamiseks või hävitamiseks, keelata töötlemine ajutiselt või alaliselt […],

[…]

Kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.

4.      Iga järelevalveasutus vaatab läbi kõigi isikute või kõnealuseid isikuid esindava ühenduse esitatud avaldused nende õiguste ja vabaduste kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega. Andmesubjektile teatatakse avalduse tagajärgedest.

[…]

6.      Olenemata sellest, milliseid siseriiklikke õigusi kõnealuse töötlemise suhtes kohaldatakse, on iga järelevalveasutus pädev kasutama oma liikmesriigi territooriumil talle lõikega 3 antud volitusi. Teise liikmesriigi asutused võivad igalt järelevalveasutuselt taotleda, et see kasutaks oma volitusi.

Järelevalveasutused teevad üksteisega koostööd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, eelkõige vahetades kasulikku teavet.

[…]“.

2.      Määrus 2016/679

17.      Määrust 2016/679 kohaldatakse selle artikli 99 lõike 2 järgi alates 25. maist 2018. Selle määruse artikli 94 lõikes 1 on sätestatud, et direktiiv 95/46 tunnistatakse kehtetuks alates samast kuupäevast.

18.      Määruse artiklis 9 „Isikuandmete eriliikide töötlemine“ on sätestatud:

„1.      Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

2.      Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)      andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;

[…]

e)      töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

[…]

g)      töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

[…]“.

19.      Määruse artiklis 10 „Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemine“ on sätestatud:

„Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse järelevalve all.“

20.      Sama määruse artikkel 17 „Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“)“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)      isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;

b)      andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;

c)      andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 2 kohaselt;

d)      isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;

e)      isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust;

f)      isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.

2.      Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.

3.      Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik:

a)      sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;

b)      selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust, mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja avalikku võimu;

c)      rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9 lõikega 3;

d)      avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89 lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral, või

e)      õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.“

21.      Määruse 2016/679 artiklis 18 „Õigus isikuandmete töötlemise piiramisele“ on sätestatud:

„1.      Andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete töötlemise piiramist järgmistel juhtudel:

a)      andmesubjekt vaidlustab isikuandmete õigsuse, ajaks, mis võimaldab vastutaval töötlejal isikuandmete õigsust kontrollida;

b)      isikuandmete töötlemine on ebaseaduslik, kuid andmesubjekt ei taotle isikuandmete kustutamist, vaid kasutamise piiramist;

[…]

d)      andmesubjekt on esitanud isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt vastuväite, ajaks, kuni kontrollitakse, kas vastutava töötleja õiguspärased põhjused kaaluvad üles andmesubjekti põhjused.

2.      Kui isikuandmete töötlemist on lõike 1 kohaselt piiratud, võib selliseid isikuandmeid töödelda (välja arvatud säilitamine) ainult andmesubjekti nõusolekul või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või teise füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks või seoses liidu või liikmesriigi olulise avaliku huviga.

3.      Vastutav töötleja teavitab lõike 1 kohaselt isikuandmete töötlemise piiramist nõudnud andmesubjekti enne isikuandmete töötlemise piiramise lõpetamist.“

22.      Selle määruse artikli 21 „Õigus esitada vastuväiteid“ lõikes 1 on nähtud ette:

„Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.“

23.      Selle määruse artiklis 85 „Isikuandmete töötlemine ning sõna- ja teabevabadus“ on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.

2.      Seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega.

3.      Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõikele 2 vastu võetud õigusnormidest ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmise seadustest või muudatustest.“

B.      Prantsusmaa õigus

24.      Direktiiv 95/46 võeti Prantsusmaa õigusesse üle 6. jaanuari 1978. aasta andmetöötluse, failide ja vabaduste seadusega nr 78‑17.

III. Faktilised asjaolud ja menetlus põhikohtuasjas

25.      G. C., A. F., B. H. ja E. D. palusid kõik äriühingul Google LLC võtta maha lingid kolmandate isikute avaldatud veebilehtedele tulemuste loetelus, mille kuvab selle äriühingu hallatav otsingumootor vastuseks otsingule nende vastavate nimede põhjal, see äriühing aga keeldus.

26.      Konkreetselt palus G. C. võtta maha link, mis suunab veebis YouTube’is pseudonüümi all 18. veebruaril 2011 avaldatud satiirilisele fotomontaažile, kus teda kujutatakse selle valla vallavanema kõrval, kus ta töötas kabinetijuhatajana, ja jäetakse otseselt mulje nendevahelist väidetavast intiimsuhtest, nagu ka selle suhte mõjust tema enda poliitilisele karjäärile. See fotomontaaž pandi veebi üles seoses valimiskampaaniaga kantoni piirkondlikel valimistel, kus kaebaja tol ajal kandideeris. Ajal, kui andmesubjekti mahavõtmistaotluse rahuldamisest keelduti, ei olnud ta valitud, kandidaat kohalike valimiste mandaadile ega ei töötanud enam vallavanema kabineti juhatajana.

27.      A. F. palus võtta maha lingid, mis suunavad päevalehe Libération 9. septembri 2008. aasta numbri ühele artiklile, mis on ära toodud vaimse manipuleerimise vastase keskuse (Centre contre les manipulations mentales, CCMM) veebisaidil ja käsitleb ühe saientoloogide kiriku liikme enesetappu 2006. aasta detsembris. A. F. on selles artiklis nimetatud saientoloogide kiriku avalike suhete juhina, kellena ta enam ei tööta. Peale selle märgib vaidlusaluse artikli autor, et ta võttis A. F-iga ühendust, et saada tema versiooni faktilistest asjaoludest, ja annab edasi sellega seoses saadud ütlusi.

28.      B. H. palus võtta maha lingid, mis suunavad peamiselt ajakirjanduses ilmunud artiklitele kohtuliku uurimise kohta, mis algatati 1995. aasta juunis vabariiklaste erakonna (PR) rahastamise küsimuses, mille raames algatati tema suhtes koos mitme ärimehe ja poliitikategelasega uurimine. Menetlus tema suhtes lõpetati 26. veebruari 2010. aasta kohtuasja eseme äralangemise määrusega. Enamik vaidlusaluseid linke viivad artiklitele, mis pärinevad uurimise algatamise ajast, ega anna seega teavet menetluse tulemuse kohta.

29.      E. D. palus võtta maha lingid, mis suunavad kahele artiklile, mis avaldati ajalehtedes Nice Matin ja Le Figaro ning milles antakse ülevaade kriminaalasja kohtuistungist, kus talle mõisteti alla 15-aastaste alaealiste vastu toime pandud seksuaalrünnakute eest seitsmeaastane vangistus ja täiendava karistusena kümme aastat kohtu- ja sotsiaaltöötaja järelevalvet. Ühes nendest kohtukroonikatest märgitakse lisaks E. D. kohta mitu intiimset üksikasja, mis kohtuprotsessil avalikuks tulid.

30.      Et Google keeldus, esitasid apellandid Commission nationale de l’informatique et des libertés’le (riiklik andmetöötluse ja vabaduste komisjon, CNIL) kaebused, milles nad palusid kohustada seda äriühingut kõnesolevaid linke maha võtma. CNILi president teatas 24. aprilli 2015. aasta, 28. augusti 2015. aasta, 21. märtsi 2016. aasta ja 9. mai 2016. aasta kirjadega kaebajatele, et nende kaebuste menetlemine lõpetati.

31.      Kaebajad esitasid apellatsioonkaebused CNILi nende keeldumiste peale nõuda Google’ilt, et ta võtaks maha lingid, mis tal paluti maha võtta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisas need apellatsioonkaebused.

IV.    Eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus

32.      Tuvastanud, et seoses nende apellatsioonkaebustega kerkib mitu tõsist direktiivi 95/46 tõlgendamise raskust, otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 24. veebruari 2017. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. märtsil 2017, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas otsingumootori haldaja konkreetseid ülesandeid, pädevust ja võimalusi arvestades on teistele vastutavatele töötlejatele kehtestatud keeld töödelda […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid, kui selles õigusaktis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohaldatav ka sellele haldajale kui isikule, kes vastutab töötlemise eest, mida see mootor endast kujutab?

2.      Kui vastus [esimesele] küsimusele on jaatav:

–        kas […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõigete 1 ja 5 sätteid tuleb tõlgendada nii, et selliselt otsingumootori haldajale kehtestatud keeld töödelda nende sätete kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid, kui selles direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohustab teda rahuldama süstemaatiliselt niisuguste linkide mahavõtmise taotlusi, mis viivad veebilehtedele, kus töödeldakse niisuguseid andmeid?

–        kuidas niisugusel juhul tõlgendada […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõike 2 punktides a ja e ette nähtud erandeid, kui need kehtivad otsingumootori haldajale, arvestades tema konkreetseid ülesandeid, pädevust ja võimalusi? Kas niisugune haldaja võib nimelt jätta lingi mahavõtmise taotluse rahuldamata, kui ta tuvastab, et kõnealused lingid viivad sisu juurde, mis sisaldab küll artikli 8 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvaid andmeid, kuid kuulub ka sama artikli lõikes 2, eelkõige punktides a ja e ette nähtud erandite kohaldamisalasse?

–        samamoodi, kas […] direktiivi [95/46] sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui lingid, mille mahavõtmist taotletakse, viivad isikuandmete töötluse juurde, mis on tehtud ainult ajakirjanduse või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse jaoks, millega seoses võib […] direktiivi [95/46] artikli 9 alusel selle direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 5 nimetatud kategooriatesse kuuluvaid andmeid koguda ja töödelda, võib otsingumootori haldaja sel põhjusel lingi mahavõtmise taotluse rahuldamata jätta?

3.      Kui vastus [esimesele] küsimusele on eitav:

–        milliseid konkreetseid […] direktiivi [95/46] nõudeid peab otsingumootori haldaja tema ülesandeid, pädevust ja võimalusi arvestades täitma?

–        kui ta tuvastab, et veebilehed, millele need lingid, mille mahavõtmist taotletakse, viivad, sisaldavad andmeid, mille avaldamine nimetatud lehekülgedel on õigusvastane, kas siis tuleb […] direktiivi [95/46] sätteid tõlgendada nii, et:

–        need kohustavad otsingumootori haldajat need lingid pärast taotleja nimega tehtud otsingut kuvatud tulemuste loetelust kustutama?

–        või need kohustavad teda seda asjaolu lingi mahavõtmise taotluse põhjendatuse hindamisel ainult arvesse võtma?

–        või ei mõjuta see asjaolu hinnangut, mille ta peab andma?

Peale selle, kui see asjaolu ei ole tähtsusetu, kuidas siis hinnata vaidlusaluste andmete niisugustel veebilehtedel avaldamise õiguspärasust, mis on saadud andmete töötlemisel, mis ei kuulu […] direktiivi [95/46] territoriaalsesse kohaldamisalasse ja sellest tulenevalt seda direktiivi rakendavate siseriiklike õigusaktide kohaldamisalasse?

4.      Olenemata sellest, milline on [esimesele] küsimusele antav vastus:

–        kas sõltumata sellest, kas isikuandmete avaldamine veebilehel, millele viivad vaidlusalused lingid, on õiguspärane, tuleb […] direktiivi [95/46] sätteid tõlgendada nii, et:

–        kui taotleja tõendab, et need andmed ei ole enam täielikud või on ebaõiged, või et need ei ole enam ajakohased, siis kas otsingumootori haldaja on kohustatud vastava lingi mahavõtmise taotluse rahuldama?

–        täpsemalt, kui taotleja tõendab, et kohtumenetluse käiku arvestades ei vasta andmed selle menetluse varasema etapi kohta enam tema hetkeolukorrale, kas siis otsingumootori haldaja on kohustatud niisuguseid andmeid sisaldavatele veebilehtedele viivad lingid maha võtma?

–        kas […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et andmed, mis puudutavad isiku suhtes uurimise alustamist või menetlust ja sellest tulenevat süüdimõistmist, on käsitatavad andmetena õigusrikkumiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohta? Üldisemalt, kas juhul, kui veebileht sisaldab andmeid süüdimõistmiste või kohtumenetluste kohta, mis toimusid füüsilise isiku suhtes, kuulub see veebileht nende sätete kohaldamisalasse?“

33.      A. F., B. H., Google, Prantsusmaa, Iirimaa, Kreeka, Itaalia, Austria, Poola ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid kirjalikke seisukohti.

34.      B. H., Google, Prantsusmaa, Iirimaa, Kreeka, Austria ja Poola valitsus ning komisjon kuulati ära kohtuistungil, mis toimus 11. septembril 2018.

V.      Õiguslik analüüs

A.      Sissejuhatavad märkused

1.      Asjakohane õigusakt: direktiiv 95/46

35.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused ei puuduta mitte määruse 2016/679, vaid direktiivi 95/46 sätete tõlgendamist. Selle määrusega – mida kohaldatakse alates 25. maist 2018(8) – tunnistati see direktiiv aga alates nimetatud kuupäevast kehtetuks. (9)

36.      Et näib, et Prantsusmaa haldusmenetlusõiguses kohaldatakse vaidluse suhtes õigust, mis kehtis vaidlustatud otsuse kuupäeva seisuga, ei ole kahtlust, et põhikohtuasjas on kohaldatav direktiiv 95/46. Euroopa Kohus peab niisiis tõlgendama selle direktiivi sätteid.

2.      Taust: kohtuasi Google Spain ja Google

37.      Käesolevas kohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste taustaks põhimõtteline kohtuasi Google Spain ja Google(10), milles Euroopa Kohus otsustas eelkõige järgmist, mis puudutab käesolevat kohtuasja:

–        otsingumootori tegevust tuleb pidada „isikuandmete töötlemiseks“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b tähenduses, kui see teave sisaldab isikuandmeid, ja teiseks tuleb selle otsingumootori haldajat pidada isikuandmete „vastutavaks“ töötlejaks artikli 2 punkti d tähenduses;(11)

–        direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punktis a ette nähtud õiguste tagamiseks ja kui neis sätestatud tingimused on tõepoolest täidetud, on otsingumootori haldaja kohustatud kõrvaldama isiku nime põhjal tehtud otsingu järel kuvatavast tulemuste loetelust lingid veebilehtedele, mille on avaldanud kolmandad isikud ja mis sisaldavad teavet selle isiku kohta, ka juhul, kui seda nime või teavet ei ole varem või samal ajal neilt veebilehtedelt kustutatud, isegi kui selle nime või teabe avaldamine neil veebilehtedel on seaduslik;(12)

–        direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a kohaldamise tingimuste hindamisel tuleb eelkõige uurida, kas andmesubjektil on õigus sellele, et tema isiku kohta käiv teave ei oleks käesoleval ajal enam tema nimega seostatav tulemuste loetelu kaudu, mis kuvatakse tema isiku põhjal tehtud otsingu järel, ilma et niisuguse õiguse tuvastamine siiski eeldaks, et selle teabe lisamine tulemuste loetellu tekitaks andmesubjektile kahju,(13) ning

–        kuna see isik võib Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitest 7 ja 8 tulenevaid põhiõigusi arvesse võttes nõuda, et kõnesolevat teavet ei tehtaks enam selle teabe lisamisega tulemuste loetellu laiale üldsusele kättesaadavaks, siis kaaluvad need õigused üldjuhul üles mitte üksnes otsingumootori haldaja majandushuvi, vaid ka üldsuse huvi vastava isiku nime põhjal tehtud otsinguga seda teavet leida. See ei ole nii aga juhul, kui konkreetsetel põhjustel, näiteks isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda niisuguse loetellu lisamisega kõnesolevale teabele ligi.(14)

38.      Selle kohtuasja faktilised asjaolud, milles tehti kohtuotsus Google Spain ja Google(15), puudutasid andmeid, mis olid küll isikuandmed, kuid ei olnud „tundlikud“ direktiivi 95/46 artikli 8 tähenduses. See viib meid esimese küsimuseni.

B.      Esimene eelotsuse küsimus

39.      Oma esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas otsingumootori haldaja konkreetseid ülesandeid, pädevust ja võimalusi arvestades on teistele vastutavatele töötlejatele kehtestatud keeld töödelda direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid, kohaldatav ka sellele haldajale.

40.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 1 järgi keelavad liikmesriigid töödelda selliseid isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning tervislikku seisundit või seksuaalelu käsitlevate andmete töötlemise.

41.      Selle direktiivi artikli 8 lõikes 5 on sätestatud, et õigusrikkumiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid võib töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, erandite kohaselt, mida liikmesriigid võivad lubada nimetatud tagatisi käsitlevate siseriiklike sätete põhjal. Süüdimõistvate kohtuotsuste täielikku registrit võib pidada siiski ainult ametivõimude kontrolli all. Liikmesriigid võivad sätestada, et ka haldussanktsioonidega või tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega seotud andmeid töödeldakse ametivõimude kontrolli all.

42.      Tuleb tõdeda, et kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Google Spain ja Google(16), ei puutunud direktiivi 95/46 artikkel 8 asjasse. See lihtne tõsiasi viib mind mõttele, et vastupidi sellele, mida on väitnud Google oma seisukohtades, ei saa vastus esimesele eelotsuse küsimusele tuleneda sellest kohtuotsusest. Asjaolu, et see kohtuasi ei puudutanud direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 silmas peetud tundlikke andmeid, ei tähenda, et otsingumootori suhtes ei kohaldataks seda õigusnormi.

43.      Kohtujurist Jääskinen põhjendas oma ettepanekus kohtuasjas Google Spain ja Google oma väidet, et interneti otsingumootoriteenuste osutaja ei ole kolmandate isikute allikveebilehtedel avaldatud isikuandmete „vastutav töötleja“ (mida Euroopa Kohus ei järginud) eelkõige järgmiselt: „Vastupidine arvamus tähendaks, et interneti otsingumootorid on liidu õigusega vastuolus – ja sellist järeldust peaksin ma absurdseks. Nimelt, kui pidada interneti otsingumootoriteenuste osutajaid kolmandate isikute allikveebilehtedel olevate isikuandmete vastutavateks töötlejateks ja kui ükski nendest veebilehtedest sisaldaks direktiivi [95/46] artiklis 8 viidatud „andmete eriliike“ (nt isikuandmeid poliitiliste vaadete või usuliste veendumuste kohta või andmeid üksikisikute tervise või suguelu kohta), muutuks interneti otsingumootoriteenuse osutaja tegevus automaatselt õigusvastaseks, kui nimetatud artiklis ette nähtud ranged tingimused selliste andmete töötlemiseks ei ole täidetud.“(17)

44.      See lõik näitab väga hästi, missugused probleemid kerkivad käesolevas kohtuasjas ja milline on selle tähtsus. Et direktiivi 95/46 – mis pärineb 1995. aastast ja millega on kohustusi kehtestatud põhimõtteliselt liikmesriikidele – ei koostatud, pidades silmas niisuguseid otsingumootoreid, nagu praegu eksisteerivad, ei saa selle sätteid intuitiivselt ja sõna‑sõnalt kohaldada niisuguste otsingumootorite suhtes. Just sel põhjusel oligi eelotsusetaotlusi esitanud kohtutel kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Google Spain ja Google(18), – täpselt samuti nagu käesolevas kohtuasjas – kahtlusi ja nad pöördusid Euroopa Kohtu poole.

45.      Direktiivi 95/46 otsingumootorite suhtes kohaldamise küsimuses ei saa seega valida lähenemist „kõik või mitte midagi“. Minu arvates tuleb iga sätet analüüsida sellest seisukohast, kas seda saab otsingumootori suhtes kohaldada.

46.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 1 sõnasõnaline kohaldamine otsingumootori suhtes toob kaasa selle, et keelatakse selles loetletud andmete igasugune töötlemine, ilma et see piiraks selle direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud erandite kohaldamist.

47.      Selles küsimuses märgin, et ükski seisukohti esitanud pool ei leia, et see tõlgendus peaks olema nii kitsendav, ja õigusega.

48.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 1 sõnasõnaline kohaldamine kohustaks otsingumootorit kontrollima, ega tulemuste loetelu, mis füüsilise isiku nimega tehtava otsingu peale kuvatakse, ei sisalda linki veebilehtedele, millel on selles sättes nimetatud andmeid, ning seda eelnevalt ja omal algatusel, st isegi kui andmesubjekt ei ole esitanud taotlust, et link maha võetaks.

49.      Minu arvates ei ole eelnev kontroll omal algatusel ei võimalik ega soovitav.

50.      Kohtuotsuses Google Spain ja Google(19) märkis Euroopa Kohus, et „[o]tsingumootori tegevus võib seega märkimisväärselt ja lisaks veebisaitide väljaandjate tegevusele mõjutada eraelu puutumatuse põhiõigust ja põhiõigust isikuandmete kaitsele, mistõttu peab otsingumootori haldaja kui selle tegevuse eesmärke ja vahendeid kindlaks määrav isik oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires tagama tegevuse vastavuse direktiivi 95/46 nõuetele, et direktiivis ette nähtud tagatised saaksid oma täielikku mõju avaldada ning et andmesubjektid ja eeskätt nende õigus eraelu puutumatusele oleksid tõepoolest tõhusalt ja täielikult kaitstud“.(20)

51.      Sellest lõigust võib teha kaks järeldust. Kõigepealt on direktiivis 95/46 – nagu väidab komisjon oma seisukohtades – lähtutud põhimõttest, et iga vastutav töötleja peab vastama kõigile selles direktiivis, sh selle artiklis 8 sätestatud nõuetele.

52.      Seejärel tuleb märkida – ja ehkki see lõik on sõnastatud otsingumootori haldaja kohustusena(21) –, et haldaja tohib tegutseda ainult oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires. Teiste sõnadega võib juhtuda, et see haldaja ei ole suuteline tagama direktiivi 95/46 sätete täielikku toimet ning seda just oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste tõttu.

53.      Seega tuleb direktiivi 95/46 artiklit 8 tõlgendada nii, et arvesse võetakse otsingumootori haldaja ülesandeid, pädevust ja võimalusi.

54.      Välistada tuleb direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 1 ennetav kohaldamine otsingumootori haldaja suhtes. Nende veebilehtede eelnev kontroll, mis otsingu tulemusena kuvatakse, ei ole ei otsingumootori haldaja ülesanne ega ole see tal ka võimalik.(22) Otsingumootori haldaja ülesanne on – nagu näitab see nimetus – otsida, leida, näidata ära ja anda käsutusse ning seda tänu algoritmile, mis võimaldab leida teavet kõige tõhusamal viisil. Otsingumootori haldaja ülesanne ei ole aga kontrollida või lausa tsenseerida. Otsingumootori haldaja tegutseb otsimise eesmärgil ja reageerib otsingu tulemuse mahavõtmise eesmärgil. Mina saan kohtuotsusest Google Spain ja Google(23) igal juhul aru niimoodi.

55.      Samamoodi – ja nagu rõhutab ka komisjon – ei saa direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 sätestatud piiranguid ja keelde kohaldada otsingumootori haldaja suhtes nii, nagu oleks tema ise tundlikud andmed lingitud veebilehtedele üles pannud. Sellest tuleneb loogiliselt, et otsingumootori tegevus tuleb arvesse alles pärast (tundlike) andmete internetti ülespanekut ja on teisejärguline.

56.      Järelikult saab direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 sätestatud keelde ja piiranguid kohaldada otsingumootori suhtes ainult selle lingi tõttu ja niisiis tagantjärele kontrollimise kaudu lingi mahavõtmise taotluse alusel, mille andmesubjekt on esitanud.

57.      Teen seega ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et otsingumootori haldaja ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires on direktiivi 95/46 artikli 8 lõiked 1 ja 5 põhimõtteliselt niisuguse otsingumootori haldaja tegevuse suhtes kohaldatavad.

58.      Selle kohaldamise korda on käsitletud teises eelotsuse küsimuses.

C.      Teine eelotsuse küsimus

59.      Teine küsimus, mis on esitatud juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõiked 1 ja 5 on otsingumootori haldaja tegevuse suhtes kohaldatavad, koosneb kolmest osast.

60.      Kohus soovib sisuliselt järgmist:

–        saada teada, kas – ilma et see piiraks direktiivis 95/46 sätestatud erandite kohaldamist – otsingumootori haldaja suhtes kehtestatud keeld töödelda selle direktiivi artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid kohustab rahuldama süstemaatiliselt lingi mahavõtmise taotlused, mis puudutavad linke teistele veebilehtedele, kus on niisuguseid andmeid;

–        saada teada, kuidas kohaldatakse direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punktides a ja e ette nähtud konkreetseid erandeid töötlemise suhtes, millega tegeleb otsingumootori haldaja, ja eelkõige, kas see haldaja võib keelduda nendele eranditele tuginedes lingi mahavõtmise taotluse rahuldamisest, ning

–        saada selgitusi erandite kohta, mis on direktiivi 95/46 artiklis 9 ette nähtud töötlemise puhuks ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel või kunstilise või kirjandusliku eneseväljendamise tarbeks, ja seda määral, mil need erandid on vajalikud, et sobitada õigus eraelu puutumatusele kokku sõnavabaduse suhtes kehtivate reeglitega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas otsingumootori haldaja võib keelduda lingi mahavõtmise taotluse rahuldamisest, kui ta tuvastab, et andmed lehel, millele asjaomane link suunab, on seal seaduslikult seetõttu, et töötlemine, millega veebilehe koostaja sel puhul tegeleb, kuulub selle erandi alla.

61.      Ma käsitlen neid alaküsimusi järjekorras, milles need on esitatud.

1.      Lingi süstemaatiline mahavõtmine

62.      Lähtepunkt on niisugune, et kui see ei ole direktiivi 95/46 artiklite 8 ja 9 kohaselt põhjendatud, on otsingumootori haldaja keeldumine veebilehe lingi mahavõtmisest selle direktiivi artikli 8 lõigetega 1 ja 5 vastuolus.

63.      Google ning Iirimaa, Austria ja Ühendkuningriigi valitsus väidavad, et tegemist on olulise, kuid mitte otsustava teguriga õiguste ja huvide kaalumisel, mille otsingumootori haldaja peaks iga lingi mahavõtmise taotluse puhul läbi viima, sh taotlus, mis puudutab linke veebilehtedele, millel töödeldakse teatavatesse erikategooriatesse kuuluvaid andmeid direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 või 5 tähenduses.

64.      Seevastu Prantsusmaa, Itaalia ja Poola valitsus ning komisjon arvavad, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 sätestatud töötlemiskeeld tähendab, et otsingumootori haldaja, kellele esitatakse lingi mahavõtmise taotlused, peab süstemaatiliselt need taotlused rahuldama, st ilma et ta peaks või võiks kontrollida muid asjaolusid peale põhjendatuse puudumise.

65.      Ma nõustun selle viimase seisukohaga.

66.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõiked 1 ja 5 ei võimalda kahelda, et tegemist on kohustusega keelata selles loetletud tundlike andmete töötlemine. Ma nimelt ei mõista, kuidas ja missuguses olukorras võiks seda kohustust pidada üheks teguriks teiste hulgas, mida tuleb lingi mahavõtmise taotluse läbivaatamisel arvesse võtta.

67.      Niisugune lähenemine kujutab endast selle kohtuasja loogilist jätku, milles tehti kohtuotsus Google Spain ja Google(24). Meenutan, et see kohtuasi puudutas ainult andmeid, mille avaldamine oli iseenesest seaduslik. Järelikult oli see põhjendatud, kui Euroopa Kohus tuvastas kõigepealt, et otsingumootori haldaja on kohustatud kustutama tulemuste loetelust, mis isikunimega tehtud otsingu peale kuvatakse, lingid kolmandate isikute avaldatud veebilehtedele, mis sisaldavad teavet selle isiku kohta, – isegi kui see avaldamine oli iseenesest seaduslik(25) – ning siis kaalus, kumb on olulisem, kas asjaomase isiku õigused või otsingumootori haldaja majanduslik huvi ja avalikkuse huvi selle teabega tutvuda.(26)

68.      Ma teen siin kõrvalepõike kohtuasja Google Spain ja Google juurde. Kuna üldiselt nõustutakse, et kui teave on seaduslik, on isikul, kes seda välja annab, igal juhul harta artiklis 11 sätestatud sõnavabadus, oleks olnud vaja, et Euroopa Kohus mainiks seda põhiõigust sõnaselgelt. See oleks näidanud selgemalt, et kaalukausile ei tule asetada mitte ainult harta artikleid 7 ja 8 ühelt poolt ning teabevabadust teiselt poolt, vaid arvesse tuleb võtta ka sõnavabadust. Ma tulen selle teema juurde tagasi direktiivi 95/46 artikli 9 analüüsis.

69.      Direktiivi 95/46 artikli 8 raames ei näe ma aga niisuguse kaalumise võimalust. Kui on selge, et leiab aset tundlike andmete töötlemine, tuleb lingi mahavõtmise taotlus rahuldada.

70.      Ma olen täiesti teadlik seisukohast, mida on avaldanud artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm(27) oma 26. novembri 2014. aasta „Suunistes, mis käsitlevad [kohtuotsuse Google Spain ja Google(28)] rakendamist“(29) (edaspidi „suunised“), mille kohaselt tuleb esiteks enamiku lingi mahavõtmise taotluste puhul enne otsuse tegemist arvesse võtta rohkem kui ühte kriteeriumi, teiseks ei ole ükski kriteerium üksi määrava tähtsusega(30) ja kolmandaks, mis puudutab konkreetselt direktiivi 95/46 artiklit 8, „[a]ndmekaitseasutuste sekkumine on tõenäolisem, kui tulemuste loetelust kõrvaldamise taotluste rahuldamisest keeldutakse“.(31)

71.      Mulle näib ilmne, et enne lingi mahavõtmise taotluse kohta otsuse tegemist tuleb võtta arvesse mitut kriteeriumi. Seevastu väide, et andmekaitseasutuste sekkumine on tõenäolisem, ei tundu mulle piisavalt veenev ja selge. Kui on teada, et andmed kuuluvad direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 nimetatud andmete hulka, on nende töötlemine keelatud.

72.      Mulle näib seega, et selle ennetamist, et otsingumootor võib võimendada niisuguseid andmeid, hõlmab ka direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 ratio legis. Et selle õigusnormi kohaselt arvab seadusandja, et teatavate andmete töötlemine on ebaseaduslik, tuleneb sellest minu arvates, et seda on ka otsingumootori haldaja poolne eraldi töötlemine, vähemalt alates hetkest, mil see haldaja ei rahuldanud lingi mahavõtmise taotlust.

73.      Teiste sõnadega on liidu seadusandja tundlike andmete küsimuse direktiivi 95/46 artikliga 8 juba lahendanud nii, et mingit kaalumist ei tohigi olla. Seda tõlgendust kinnitab asjaolu, et määrusega 2016/679 mitte ainult ei säilitatud keeldu(32) töödelda tundlikke andmeid, vaid isegi laiendati seda kategooriat.(33)

74.      Järelikult, ilma et see piiraks direktiivis 95/46 ette nähtud erandite kohaldamist, kohustab otsingumootori haldajale kehtestatud keeld töödelda selle direktiivi artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid rahuldama süstemaatiliselt lingi mahavõtmise taotlused, mis puudutavad linke veebilehtedele, millel on niisuguseid andmeid.

2.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punktides a ja e ette nähtud konkreetsed erandid

75.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib selgitusi saada ainult kahe kohta viiest direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud erandist.

76.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punkti a järgi ei kohaldata lõiget 1 siis, kui andmesubjekt on andnud niisuguseks töötlemiseks oma sõnaselge nõusoleku(34), v.a juhul, kui liikmesriigi õigusaktides on sätestatud, et andmesubjekti nõusolek ei saa kaotada lõikes 1 osutatud keeldu. Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punktis e on sätestatud, et selle artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui töödeldakse andmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud, või kui töötlemine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

77.      Et lahenduse kohaselt, mille mina Euroopa Kohtule välja pakkusin, arvan, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 sätestatud töötlemiskeelud on kohaldatavad, siis ma leian, et põhimõtteliselt kohaldatakse ka selle direktiivi 95/46 artiklis 8 ette nähtud erandeid, ehkki mõned direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandid tunduvad mulle pigem teoreetilised kui praktilised, mis puudutab nende kohaldamist otsingumootori suhtes.(35) Otsingumootori haldaja võib seega keelduda lingi mahavõtmise taotluse rahuldamisest juhul, kui on täidetud selle direktiivi artikli 8 lõikes 2 nimetatud tingimused.

3.      Isikuandmete töötlemine ja sõnavabadus (direktiivi 95/46 artikkel 9)

78.      Vastavalt direktiivi 95/46 artiklile 9 sätestavad liikmesriigid juhuks, kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, erandid või kõrvalekalded konkreetselt direktiivi 95/46 artiklist 8 ainult siis, kui see on vajalik selleks, et viia omavahel vastavusse eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust reguleerivad eeskirjad.

79.      Tekib küsimus, kas otsingumootori haldaja võib keelduda lingi mahavõtmise taotluse rahuldamisest, kui ta tuvastab, et niisuguste tundlike andmete kuvamine, mis on lehel, millele asjaomane link suunab, on seaduslik, sest töötlemine, millega veebilehe koostaja sellega seoses tegeleb, kuulub direktiivi 95/46 artikli 9 kohaldamisalasse.

80.      Tuleb märkida, et kohtuotsuse Google Spain ja Google(36) järgi võib väga vabalt olla nii, et direktiivi 95/46 artikli 9 tõttu rahuldatakse lingi mahavõtmise taotlus, mis esitatakse otsingumootori haldajale, kuid mitte taotlus, mis esitatakse selle veebilehe koostajale, millele link suunab. Euroopa Kohus on leidnud, et „veebisaidi väljaandja [võib] füüsilise isiku kohta teavet avaldades töödelda andmeid „ainult ajakirjanduse jaoks“ ning see töötlemine võib seega kuuluda direktiivis sätestatud nõuetest direktiivi 95/46 artikliga 9 tehtud erandi alla, kuid see ei laiene andmetöötlusele, mida teeb otsingumootori haldaja. Niisiis ei saa välistada, et teatud tingimustel võib andmesubjekt teostada direktiivi 95/46 artikli 12 punktis b ja artikli 14 esimese lõigu punktis a ette nähtud õigusi otsingumootori haldaja suhtes, aga mitte veebilehe väljaandja suhtes“.(37)

81.      Ära toodud väga tähtis lõik kohtuotsusest Google Spain ja Google(38) kujutab endast selle arutluskäigu tuumikut, millega põhjendatakse, miks on kehtestatud „õigus olla unustatud“: et kaitsta asjaomase isiku eraelu puutumatust ja õigust isikuandmete kaitsele, võib (isegi) „tappa sõnumitooja“, kui „parandamine allikas“ ei ole veebilehe koostaja õiguse tõttu sõnavabadusele võimalik.

82.      Kiusatus tõlgendada seda lõiku nii, et artiklit 9 ei kohaldata otsingumootori haldaja suhtes, on suur.

83.      Teen Euroopa Kohtule ettepaneku mitte niisugusele kiusatusele järele anda.

84.      Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) väljakujunenud praktika kohaselt „aitavad veebisaidid tänu nende ligipääsetavusele ning võimele säilitada ja levitada suurt hulka andmeid oluliselt parandada avalikkuse võimalust uudistega tutvuda ja hõlbustavad üldiselt teabevahetust“.(39) Konkreetsemalt märkis EIK ühes kohtuasjas, mis käsitles veebisaiti, mis kujutab endast ühte põhilist failide jagamise teenust veebimaailmas,(40) et „Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 10(41) ei puuduta mitte üksnes teabe sisu, vaid ka edastamise ja vastuvõtmise vahendeid“.(42)

85.      Avalikkuse õigust saada ja edastada internetis kättesaadavaks tehtud teavet kaitseb harta artikkel 11.(43) See puudutab nii allikveebilehtedel olevat teavet kui ka infot, mida annavad otsingumootorid internetis.(44)

86.      Teiseks saab kohtuotsuse Google Spain ja Google(45) eespool toodud lõigust teha ainult niisuguse järelduse, et direktiivi 95/46 artikkel 9 kui niisugune ei ole otse kohaldatav otsingumootori haldaja tegevuse suhtes. Et niisuguse haldaja tegevus on sekundaarne võrreldes teabe väljastaja primaarse tegevusega, on loogiline, et direktiivi 96/45 artikkel 9 puudutab eeskätt seda väljastajat. Asjaolu, et andmed, mis on asjaomasel veebilehel, kuuluvad ajakirjanduse või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse valdkonda direktiivi 95/46 artikli 9 tähenduses, ei saa tuua kaasa seda, et otsingumootori haldajal, kelle suhtes kehtivad – nagu ma eespool tuvastasin – selle direktiivi artiklis 8 sätestatud kohustused, takistatakse direktiivi 95/46 artiklile 9 tugineda.

87.      Asjaolu, et veebilehe andmed kuuluvad selle direktiivi artikli 9 kohaldamisalasse, peab kujutama endast asjaolu, mis võib võimaldada lingi mahavõtmise taotluse rahuldamata jätta.

88.      Direktiivi 95/46 artikkel 9 kujutab endast harta artiklis 11 sätestatud sõna‑ ja teabevabaduse ning ajakirjandusvabaduse konkreetset väljendust teiseses õiguses. Teiste sõnadega tuleb kaalumisel, kumb on tähtsam, kas ühelt poolt harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmekaitsele või teiselt poolt avalikkuse õigus asjaomase teabega tutvuda, ühe asjaoluna arvesse võtta asjaolu, et see teave pärineb ajakirjaniku sulest või kujutab endast kunstilist või kirjanduslikku eneseväljendust.

89.      Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi mõned Euroopa Kohtu kaalutlused oleks saanud kohtuotsuses Google Spain ja Google(46) selgemalt sõnastada, ei ole välistatud, et sõnavabadust ei ole arvesse võetud selles kohtuotsuses läbi viidud analüüsis, kas on järgitud direktiivi 95/46 artikli 12 punktis b ja artikli 14 esimese lõigu punktis a ette nähtud tingimusi. Minu arvates tuleb kaalumisel, kumb on tähtsam, kas asjaomaste potentsiaalsete internetikasutajate huvi tutvuda asjaomase isiku nime põhjal tehtud otsingu abil veebilehtedega või selle isiku harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõigused, tuleb arvesse võtta ka harta artikliga 11 tagatud koostajate ja internetikasutajate sõna‑ ja teabevabadust.

90.      Minu analüüsi kinnitavad suunised, mille kohaselt „[a]ndmekaitseasutused tunnistavad, et sõltuvalt kontekstist võib olla asjakohane kaaluda, kas teave avaldati ajakirjanduslikul eesmärgil. Asjaolu, et teabe avaldas ajakirjanik, kelle töö on üldsust teavitada, on tegur, mida tuleb arvesse võtta. Kuid see kriteerium üksi ei anna piisavalt alust taotluse rahuldamisest keeldumiseks, sest kohtuotsuses eristatakse selgelt meedias avaldamise õiguslikku alust ja seda õiguslikku alust, mille alusel otsingumootorid korrastavad isiku nime põhjal tehtud otsingu tulemusi“.(47)

91.      Lõpuks tuleb märkida, et määruse 2016/679 artiklis 17 – milles on nüüd sätestatud „õigus olla unustatud“ – on nähtud lõike 3 punktis a ette selle õiguse erand juhuks, kui töötlemine on vajalik selleks, et kasutada õigust sõna‑ ja teabevabadusele. Seda erandit kohaldatakse kõikide direktiivi 95/46 artikli 17 lõikes 1 loetletud aluste suhtes, mis võivad anda õiguse olla unustatud, ja seega näiteks isegi olukorras, kus isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult (lõike 1 punkt d). Määruses 2016/679 on seega tunnustatud õiguse lingi mahavõtmisele piiramist sõna‑ ja teabevabadusega seotud põhjustel, isegi juhul, kui töötlemine puudutab tundlikke andmeid.

92.      Teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 järgi on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama süstemaatiliselt lingi mahavõtmise taotlused, mis puudutavad linke veebilehekülgedele, millel on nendes õigusnormides silmas peetud tundlikke andmeid, ilma et see piiraks niisuguste direktiivis 95/46 ette nähtud erandite kohaldamist, nagu on sätestatud selle direktiivi artikli 8 lõike 2 punktides a ja e. Seevastu asjaolu, et asjaomase veebilehe andmed kuuluvad direktiivi 95/46 artikli 9 kohaldamisalasse, kujutab endast asjaolu, mis võib võimaldada lingi mahavõtmise taotluse rahuldamata jätta. Niisuguses olukorras peab otsingumootori haldaja kaaluma, kumb on tähtsam, kas ühelt poolt harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmekaitsele või teiselt poolt avalikkuse õigus tutvuda asjaomase teabega ja selle isiku harta artiklis 11 sätestatud õigus sõnavabadusele, kellelt teave pärineb.

D.      Kolmas eelotsuse küsimus

93.      Et kolmas eelotsuse küsimus on esitatud juhuks, „kui vastus esimesele küsimusele on eitav“, ei ole vaja sellele vastata, sest ma soovitan vastata esimesele küsimusele jaatavalt.

E.      Neljas eelotsuse küsimus

94.      Neljas eelotsuse küsimus koosneb kahest osast.

95.      Selle küsimuse esimese osaga küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas juhul, kui avaldaja tõendab, et isikuandmed, mis on avaldatud veebilehel, millele vaidlusalune link suunab, on ebatäielikud või ebaõiged või ei ole enam ajakohased, on otsingumootori haldaja kohustatud lingi mahavõtmise taotluse rahuldama.

96.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib seega teada, kas niisugune kohustus eksisteerib, kui avaldaja tõendab, et arvestades kohtumenetluse käiku, ei vasta teave menetluse varasema etapi kohta enam tema hetkeolukorrale.

97.      Neljanda küsimuse teise osaga – milles on viidatud konkreetselt B. H‑d ja E. D‑d puudutavatele põhikohtuasjadele – tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas teave selle kohta, et isik oli uurimise all, või teave, mis kirjeldab menetluse kulgu, ja sellest tulenev süüdimõistmine kujutavad endast andmeid õigusrikkumiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohta direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 5 tähenduses, ning eelkõige, kas veebileht, mis sisaldab andmeid füüsilise isiku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ja algatatud kohtumenetluste kohta, kuulub selle sätte kohaldamisalasse.

98.      Teist osa tuleb käsitleda enne esimest osa.

99.      Vastavalt direktiivi 95/46 artikli 8 lõikele 5 võib õigusrikkumiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, erandite kohaselt, mida liikmesriigid võivad lubada nimetatud tagatisi käsitlevate siseriiklike sätete põhjal. Süüdimõistvate kohtuotsuste täielikku registrit võib pidada siiski ainult ametivõimude kontrolli all. Liikmesriigid võivad sätestada, et ka haldussanktsioonidega või tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega seotud andmeid töödeldakse ametivõimude kontrolli all.

100. Olen arvamusel, et niisugune veebilehtedel avaldatud teave kohtumenetluste kohta, millega on tegemist B. H‑d ja E. D‑d puudutavates kohtuasjades, kujutab endast direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 5 silmas peetud andmeid. Isegi kui kriminaalmenetlus ei lõppenud süüdimõistmisega, on tegemist siiski õigusrikkumistega seotud andmetega.

101. Jääb veel neljanda eelotsuse küsimuse esimene osa, mis puudutab järeldusi, mis tuleb teha sellest, mida tuvastati artiklite, eelkõige ajakirjanduses avaldatud artiklite kohta, mis kõnelevad eelnevast etapist kohtumenetluses ega ole juba oma definitsiooni poolest enam ajakohased.

102. Võttes arvesse vastust, mille ma soovitasin anda teise küsimuse kolmanda osa raames, leian, et ajakirjandusartikli küsimuses tuleb valida varjundirikas lähenemine, sest tegemist on isikuandmetega, mis avaldatakse ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel.

103. Selles küsimuses tuleb märkida, et suuniste kohaselt „ELi liikmesriikides võidakse õigusrikkujaid ja nende toime pandud õigusrikkumisi käsitleva teabe avalikustamise suhtes kohaldada erinevat lähenemisviisi. Võivad olla kehtestatud eriõigusnormid, mis mõjutavad sellise teabe kättesaadavust aja jooksul. Andmekaitseasutused menetlevad selliseid juhtumeid asjakohaste siseriiklike põhimõtete ja lähenemisviiside kohaselt. Reeglina kaaluvad andmekaitseasutused tõenäolisemalt selliste otsingutulemuste loetelust kõrvaldamist, mis on seotud suhteliselt väikeste ja kaua aega tagasi toime pandud õigusrikkumistega, ning vähem tõenäoliselt selliste otsingutulemuste loetelust kõrvaldamist, mis on seotud raskemate ja lähemas minevikus toime pandud õigusrikkumistega. Need küsimused vajavad siiski hoolikat kaalumist ja neid menetletakse üksikjuhtumipõhiselt“.(48)

104. Ka mina arvan, et iga üksikjuhtumit tuleb analüüsida eraldi ja otsingumootori haldaja peab kaaluma, kumb on tähtsam, kas ühelt poolt harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmekaitsele või teiselt poolt avalikkuse õigus tutvuda asjaomase teabega, kusjuures arvesse tuleb võtta, et see teave kuulub ajakirjanduse valdkonda või kujutab endast kunstilist ja kirjanduslikku eneseväljendust.

VI.    Ettepanek

105. Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) küsimustele järgmiselt:

1.      Otsingumootori haldaja ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 lõiked 1 ja 5 põhimõtteliselt niisuguse otsingumootori haldaja tegevuse suhtes kohaldatavad.

2.      Sellise veebilehe link, mis sisaldab andmeid õigusrikkumise ja kriminaalvastutusele võtmise kohta, kuulub direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 5 kohaldamisalasse.

3.      Direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 järgi on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama süstemaatiliselt lingi mahavõtmise taotlused, mis puudutavad linke veebilehekülgedele, millel on nendes õigusnormides silmas peetud tundlikke andmeid, ilma et see piiraks niisuguste direktiivis 95/46 ette nähtud erandite kohaldamist, nagu on sätestatud selle direktiivi artikli 8 lõike 2 punktides a ja e.

4.      Seevastu asjaolu, et asjaomase veebilehe andmed kuuluvad direktiivi 95/46 artikli 9 kohaldamisalasse, kujutab endast asjaolu, mis võib võimaldada lingi mahavõtmise taotluse rahuldamata jätta. Niisuguses olukorras peab otsingumootori haldaja kaaluma, kumb on tähtsam, kas ühelt poolt harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmekaitsele või teiselt poolt avalikkuse õigus tutvuda asjaomase teabega ja selle isiku harta artiklis 11 sätestatud õigus sõnavabadusele, kellelt teave pärineb.


1      Algkeel: prantsuse.


2      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).


3      C‑131/12, EU:C:2014:317.


4      Kuigi selles kohtuotsuses niisugust terminit ei ole, on see praktikas levinud ja isegi teisesesse õigusesse üle võetud: vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1 ja parandus ELT 2016, L 127, lk 2) artikkel 17.


5      Selle kohtuotsuse juurde tulen tagasi ja käsitlen seda üksikasjalikult õiguslikus analüüsis.


6      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


7      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


8      Määruse 2016/679 artikli 99 lõike 2 kohaselt.


9      Vt määruse 2016/679 artikli 94 lõige 1.


10      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


11      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, resolutsiooni punkt 1).


12      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, resolutsiooni punkt 3).


13      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, resolutsiooni punkt 4).


14      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, resolutsiooni punkt 4).


15      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


16      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


17      Vt kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2013:424, punkt 90).


18      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


19      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


20      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 38). Kohtujuristi kursiiv. See lõik on suures osas ära toodud sama kohtuotsuse punktis 83.


21      Nagu näitab väljend „peab tagama“.


22      Google väidab nimelt – minu arvates põhjendatult –, et ta ei suuda leht-lehe haaval läbi vaadata iga otsitud ja indekseeritud saiti, tagamaks, et selle sisu on kohaldatavate õigusaktidega kooskõlas, või selgitamaks välja, kas see sisaldab isikuandmeid, mis võivad olla Euroopa Liidus kvalifitseeritud tundlikuks, ebaõigeks või mittetäielikuks, on avaldatud ebaseaduslikult või puudutavad õigusrikkumisi või süüdimõistvaid kohtuotsuseid.


23      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


24      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


25      Vt selle kohtuotsuse punkt 88 ja resolutsiooni punkt 3.


26      Vt selle kohtuotsuse punkt 99 ja resolutsiooni punkt 4.


27      Kui jõustus määrus 2016/679, asendati see töörühm Euroopa Andmekaitsenõukoguga (vt määruse 2016/679 artikkel 68 ja artikli 94 lõige 2).


28      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


29      Kättesaadav järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/justice/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2014/wp225_fr.pdf.


30      Vt suuniste lk 14.


31      Vt suuniste lk 20.


32      Kuigi erandeid on rohkem, kui on nähtud ette direktiivi 95/46 artiklis 8. Vt määruse 2016/679 artikli 9 lõige 2.


33      Vt määruse 2016/679 artikli 9 lõige 1. Seal on nüüd ka geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.


34      Vastavalt direktiivi 95/46 artikli 2 punktile h on „andmesubjekti nõusolek“ iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid andmeid.


35      Näiteks punktis a nimetatud erand on ilmselt pigem teoreetiline olukord, sest lingi mahavõtmise taotlus eeldab loogiliselt, et vähemalt selle taotluse esitamise kuupäeval ei ole selle esitanud isik enam nõus sellega, et otsingumootori haldaja andmeid töötleb. Lisaks näib mulle, et artikli 8 lõike 2 punktis b (tööõigus) ja punktis d (sihtasutuse vms ühingu tegevus) loetletud erandeid ei saa kohaldada otsingumootori suhtes. Igal juhul ei ole neid eelotsuse küsimustes nimetatud.


36      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


37      Vt 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 85).


38      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


39      Vt EIK 10. märtsi 2009. aasta otsus Times Newspapers Ltd vs. Ühendkuningriik (nr 1 ja 2), CE:ECHR:2009:0310JUD000300203, punkt 27, ning EIK 10. jaanuari 2013. aasta otsus Ashby Donald jt vs. Prantsusmaa, CE:ECHR:2013:0110JUD003676908, punkt 34.


40      Tegemist on veebisaidiga The Pirate Bay. Selle saidi töö kohta vt ka minu ettepanek kohtuasjas Stichting Brein (C‑610/15, EU:C:2017:99).


41      Millele vastab harta artikkel 11.


42      Vt EIK 19. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Neij ja Sunde vs. Rootsi, avaldus nr 40397/12, punkt 10.


43      Vt 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus SABAM (C‑360/10, EU:C:2012:85, punkt 48).


44      Vt kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2013:424, punkt 121).


45      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


46      13. mai 2014. aasta kohtuotsus (C‑131/12, EU:C:2014:317).


47      Vt suuniste lk 22.


48      Vt suuniste lk 23.