EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

28. veebruar 2012

Kohtuasi F‑140/11 R

BK

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus – Kutse ärakuulamisele – Juurdluse lõpparuanne – Isikut kahjustav meede – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 278, EA artikli 157 ja ELTL artikli 279 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud taotlus, millega BK palub eelkõige peatada sellise Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 28. oktoobri 2011. aasta otsuse kohaldamine, millega teda kutsuti ärakuulamisele sisejuurdluse käigus, osas, milles selle otsusega tehakse teatavaks juurdluse lõpetamine ja seda juurdlust puudutava lõpparuande koostamine.

Otsus:      Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Vastuvõetavuse tingimused – Vaidlusalune otsus, mis on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval kaotanud osaliselt oma mõju – Osaliselt vastuvõetamatu taotlus

(ELTL artikkel 278)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus – Ajutiste meetmete ettekirjutus

(ELTL artikkel 279)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavus – Asjassepuutumatus – Piirid

(ELTL artikkel 278 ja artikkel 279)

4.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruanne, millega lõpetatakse juurdlus – Teade juurdluse lõpetamise ja lõpparuande koostamise kohta – Otsus, millega ametnik kutsutakse ärakuulamisele ning teavitatakse teda ärakuulamise eesmärgist ja korrast – Väljaarvamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1073/1999, artikli 4 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 9)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikkel 278 ja artikkel 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis

(ELTL artikkel 278 ja artikkel 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

1.      Kui osa vaidlusalusest otsusest on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval kaotanud oma mõju, siis sellega seotud nõuded on vastuvõetamatud.

(vt punkt 29)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. mai 2011, liidetud kohtuasjad F‑5/11 R ja F‑15/11 R: Mariën vs. komisjon ja SEAE (punktid 39 ja 42).

2.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on pädevus teha ajutise laadiga ettekirjutusi ning need ei mõjuta kuidagi põhimenetluses tehtavat otsust.

(vt punkt 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. august 1983, kohtuasi 118/83 R: CMC jt vs. komisjon (punkt 53).

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1995, kohtuasi T‑203/95 R: Connolly vs. komisjon (punkt 25).

3.      Põhimenetluse hagi vastuvõetavust ei tohi ajutiste meetmete kohaldamise menetluses üldjuhul kontrollida, vaid see peab toimuma selle hagi analüüsimisel. Kui vastuvõetavus ei ole prima facie täielikult välistatud, siis tähendaks selle üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis otsustamine seda, et otsustataks ette ära kohtu otsus põhimenetluses.

Kui aga väidetakse, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega seotud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis võib kohtul siiski osutuda vajalikuks teatud asjaolude tuvastamine, millest saab esmapilgul järeldada, et hagi on vastuvõetav.

(vt punktid 32 ja 33)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. juuni 1991, kohtuasi C‑117/91 R: Bosman vs. komisjon (punkt 7).

Esimese Astme Kohus: 4. veebruar 1999, kohtuasi T‑196/98 R: Peña Abizanda jt vs. komisjon (punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika); 30. oktoober 2003, liidetud kohtuasjad T‑125/03 R ja T‑253/03 R: Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon (punkt 56).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. detsember 2006, kohtuasi F‑120/06 R: Dálnoky vs. komisjon (punkt 41).

4.      Nii Euroopa avaliku teenistuse erivaidlustamismenetluses kui ka üldvaidlustamismenetluses, on isikut kahjustavateks ja seega vaidlustatavateks meetmeteks vaid need meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlust lõpetav aruanne ei muuda selgelt seal nimetatud isikute õiguslikku seisundit. Seda enam ei saa teadet juurdluse lõpetamise ja lõpparuande koostamise kohta pidada isikut kahjustavaks meetmeks.

Pealegi ei muuda OLAF‑i otsus, millega ametnik või teenistuja kutsutakse ärakuulamisele ning millega teda täiendavalt teavitatakse ärakuulamise eesmärgist ja korrast, enam piisavalt selgelt tema õiguslikku seisundit, et tegemist saaks olla isikut kahjustava meetmega. Nimelt on selgelt tegemist ettevalmistava meetmega, mis võetakse sellise juurdluse läbiviimise käigus, mille tulemusel võidakse teha lõplik otsus, mille asjaomane institutsioon või pädevad siseriiklikud õigusasutused võivad selle juurdluse lõpetava OLAF‑i aruande alusel võtta.

(vt punktid 39, 41 ja 42)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. aprill 2006, kohtuasi T‑309/03: Camós Grau vs. komisjon (punktid 48 ja 49).

Euroopa Liidu Üldkohus: 20. mai 2010, kohtuasi T‑261/09 P: komisjon vs. Violetti jt (punkt 46).

5.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 2 järgi tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetada eelkõige kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist (fumus boni iuris).

Need kiireloomulisuse ja fumus boni iuris-tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui üks nendest ei ole täidetud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vastavalt asjaoludele kaaluma ka asjaomaseid huvisid.

Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on sellise koosmõju hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski õigusnorm ei sätesta, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete kohaldamise vajalikkuse üle.

(vt punktid 56–58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (punkt 18); 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (punktid 12 ja 13).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (punktid 20 ja 22).

6.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole tagada kahju hüvitamine, vaid tagada põhimenetluses langetatava otsuse täielik toime. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peavad taotletavad meetmed olema kiireloomulised selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks on vajalik, et need võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Lisaks on ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole ülesanne tõendada, et tal ei ole võimalik oodata põhimenetluses otsuse tegemist, ilma et ta kannaks sellist kahju.

(vt punkt 60)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 19. detsember 2002, kohtuasi T‑320/02 R: Esch-Leonhardt jt vs. EKP (punkt 27).