EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
18. mai 2015(*)
Avalik teenistus – Euroopa välisteenistuse töötajad – Ajutine teenistuja – Personalieeskirjade artikkel 98 – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt e – Teenistusleping – Palgaastme ja ‑järgu määramine – Väide, et vaba ametikoha teade on õigusvastane – Liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatele ja palgaastmetel AD 5 kuni AD 14 olevatele ametnikele avatud ametikoht palgaastmel AD 5 – Ametikoha ja palgaastme vastavuse põhimõte – Tagaseljaotsus
Kohtuasjas F‑11/14,
mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses,
Bruno Dupré, Euroopa välisteenistuse ajutine teenistuja, elukoht Etterbeek (Belgia), esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Tymen,
hageja,
versus
Euroopa välisteenistus, esindajad: S. Marquardt ja M. Silva,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president K. Bradley, kohtunikud H. Kreppel ja M. I. Rofes i Pujol (ettekandja),
kohtusekretär: W. Hakenberg,
arvestades kirjalikku menetlust,
on teinud järgmise
otsuse
1 B. Dupré palub 7. veebruaril 2014 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabunud hagiavalduses tühistada tema 1. aprillil 2013 allkirjastatud Euroopa välisteenistuse ajutise teenistuja teenistusleping selles osas, milles ta määrati palgaastmele AD 5, ning hüvitada väidetavalt tekitatud kahju.
Õiguslik raamistik
2 Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, tulenevas redaktsioonis Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade, nagu neid on viimati muudetud nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1240/2010 (edaspidi „personalieeskirjad”), artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”) ja abiteenistujate tegevusüksuseks (edaspidi „AST”).
2. Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad haldus‑, nõuandvaid, keelevaldkonna‑ ja teaduslikke ülesandeid. […]
3. Ametisse nimetamiseks on nõutav vähemalt:
[…]
b) tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 5 ja 6:
i) haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, või
ii) […];
c) tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 7–16:
i) ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on neli või enam aastat, või
ii) ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom ja vähemalt aastane asjaomane töökogemus, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on vähemalt kolm aastat […]
[…]”
3 Personalieeskirjade artikkel 31 sätestab:
„1. Väljavalitud kandidaadid nimetatakse läbitud konkursi teadaandes nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
2. Ilma et see piiraks [personalieeskirjade] artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Konkursiteate palgaastme määrab kindlaks institutsioon järgmiste kriteeriumide alusel:
a) eesmärk võtta tööle [personalieeskirjade] artikli 27 määratluse kohaselt võimalikult kõrgetele normidele vastavad ametnikud;
b) nõutava töökogemuse kvaliteet.
[…]”
4 Personalieeskirjade artiklis 32 on ette nähtud:
„Teenistuja võetakse tööle oma astme esimeses järgus.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ametniku töökogemuse arvessevõtmiseks võimaldada staažilisa kuni 24 kuud. Käesoleva artikli jõustamiseks võetakse vastu üldised rakendussätted.
[…]”
5 Personalieeskirjade artikkel 98, mis lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1080/2010, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, näeb ette järgmist:
„1. [Personalieeskirjade a]rtikli 29 lõike 1 punkti a kohaldamisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik välisteenistuse vaba ametikoha täitmisel võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse [Euroopa Liidu N]õukogu peasekretariaadi, [Euroopa K]omisjoni ja välisteenistuse ametnike taotlusi, samuti nende ajutiste töötajate taotlusi, kelle suhtes kohaldatakse [Euroopa Liidu] muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e, ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate taotlusi. Erandina [personalieeskirjade] artiklist 29 võtab välisteenistus kuni 30. juunini 2013 väljastpoolt institutsiooni tööle ainult [Euroopa Liidu N]õukogu peasekretariaadi ja [Euroopa Liidu K]omisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajaid.
[…]”
6 Määrusest nr 723/2004 tulenevas redaktsioonis Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste, nagu neid on viimati muudetud määrusega nr 1240/2010 (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”), artikli 2 punkt e, mis lisati määrusega nr 1080/2010, sätestab:
„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „ajutised töötajad”:
[…]
e) töötajad, kelle on lähetanud liikmesriikide diplomaatilised teenistused ja kes on võetud ajutiselt tööle välisteenistuse alalistele ametikohtadele.”
7 Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 10 on ette nähtud:
„1. […] [A]rtikli 5 lõikeid 1–4 ja artiklit 7 kohaldatakse analoogia põhjal.
2. Ajutiste töötajate teenistuslepingusse märgitakse palgaaste ja ‑järk, mille kohaselt ta on tööle võetud.
[…]”
8 Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 15 lõike 1 esimene lõik sätestab:
„Ajutiste töötajate esimene palgaaste määratakse kindlaks personalieeskirjade artikli 32 järgi.”
9 Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 50b, mis lisati määrusega nr 1080/2010, on sõnastatud järgmiselt:
„1. Liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kes on välja valitud personalieeskirjade artikli 98 lõikes 1 sätestatud menetluse raames ja kelle on lähetanud asjaomaste liikmesriikide diplomaatilised teenistused, võetakse [muude teenistujate teenistustingimuste] artikli 2 punkti e alusel tööle ajutiste töötajatena.
2. Kõnealused töötajad võetakse tööle maksimaalselt neljaks aastaks. Nende lepingut võib pikendada maksimaalselt nelja aasta võrra. Kokku ei tohiks nende töötamise aeg ületada kaheksat aastat. Erandlike asjaolude korral ja teenistuse huvides võib kaheksanda aasta lõpus pikendada lepingut maksimaalselt kahe aasta võrra. Liikmesriigid annavad oma ametnikele, kellest on saanud välisteenistuse ajutised töötajad, tagatise, et pärast teenistusaja lõppemist välisteenistuses ennistatakse nad viivitamata tööle endisele töökohale siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete alusel.
[…]”
10 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, lk 30), artikkel 6 „Töötajad” on sõnastatud järgmiselt:
„[…]
7. Euroopa Liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutistel teenistujatel on samad õigused ja kohustused ning neid koheldakse võrdselt, eelkõige seoses nende õigusega asuda mis tahes [Euroopa välisteenistuse] ametikohale võrdsetel tingimustel. Euroopa Liidu ametnike ja liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutiste teenistujate vahel ei tehta vahet ülesannete jagamisel, mis seonduvad Euroopa välisteenistuse kõigi tegevusvaldkondade ja elluviidavate poliitikatega. […]
[…]
11. Liikmesriigid annavad oma siseriiklike õigusaktide kohaldatavate sätete kohaselt tagatise oma ametnikele, kellest on saanud Euroopa välisteenistuse ajutised teenistujad, et pärast nende teenistusaja lõppemist Euroopa välisteenistuses ennistatakse nad kohe tööle. Kõnealune teenistusaeg ei tohi vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 50b sätetele ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse erandlikel asjaoludel ja teenistuse huvides kuni kahe aasta võrra.
[…]”
Hagiavaldusest ilmnevad asjaolud
11 Hageja töötas kõigepealt Euroopa Komisjonis ja seejärel Euroopa välisteenistuses lähetatud riikliku eksperdina 2007. aastast kuni 31. märtsini 2013. Tema ametikoha kirjelduse kohaselt oli ta töötaja, kes vastutas julgeolekupoliitika eest keemiliste, bioloogiliste, kiirgus‑ ja tuumaohtude vähendamise valdkonnas (Policy Officer – Security in the area of [Chemical, Biological, Radiological and Nuclear] Risk mitigation).
12 Enne tema lähetuse lõppu Euroopa välisteenistuses lähetatud riikliku eksperdina esitas hageja oma kandidatuuri ametikohale, mille kohta avaldati vaba ametikoha teade EEAS/2012/AD/36, eesmärgiga võtta julgeolekupoliitika ja sanktsioonide osakonda töötaja, kes vastutab julgeolekupoliitika eest keemiliste, bioloogiliste, kiirgus‑ ja tuumaohtude vähendamise valdkonnas (Policy Officer – Security in the area of [Chemical, Biological, Radiological and Nuclear] Risk mitigation) (edaspidi „vaba ametikoha teade”).
13 Vaba ametikoha teatest ilmneb, et kandidaadid pidid olema kas Euroopa Liidu teatud institutsioonide palgaastme AD 5–AD 14 ametnikud, muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e alusel tööle võetud ajutised töötajad või liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad. Seoses liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatest kandidaatidega märgitakse vaba ametikoha teates, et lisaks sellele, et nad peavad olema ühe liikmesriigi kodanikud, peab neil olema haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud ülikoolikursusele, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on vähemalt kolm aastat. Samuti nõutakse neilt vähemalt kaheaastast töökogemust liikmesriigi haldusasutuses.
14 Vaba ametikoha teatest nähtub samuti, et kui peaks valitama liidu ametnik, määratakse ta tema palgaastmele. Kui väljavalitud kandidaat on ühe liikmesriigi diplomaatilise teenistuse töötaja, pakutakse talle lepingut muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e alusel, kusjuures selle lepingu kestus ei saa ületada nelja aastat, ning ta määratakse palgaastmele AD 5.
15 Kuna hageja kandidatuur osutus väljavalituks, sõlmis ta 1. aprillil 2013 Euroopa välisteenistusega teenistuslepingu. Lepingust selgub, et hageja võeti tööle alates sellest kuupäevast ajutise teenistujana muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e alusel palgaastme AD 5 järku 2. Tema töökohaks määrati Brüssel (Belgia).
16 Olles seisukohal, et palgaaste AD 5 ei vasta ei vaba ametikoha teates ette nähtud ametikohustustele ega nendele ametikohustustele, mida ta täitis, ning et teda diskrimineeriti võrreldes liidu ametnikega, esitas hageja 27. juunil 2013 „[personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses taotluse]”, mille eesmärk oli parandada ilmne hindamisviga tema palgaastme ja ‑järgu määramisel.
17 Euroopa välisteenistuse teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus oli seisukohal, et hageja taotlus oli „kaebus personalieeskirjade artikli 90 [lõike 2] tähenduses” ja jättis selle 28. oktoobri 2013. aasta otsusega rahuldamata.
Hageja nõuded ja menetlus
18 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
„– […] tühistada [tema teenistuslepingus sisalduv] 1. aprilli 2013. aasta otsus osas, milles sellega nähakse ette hageja määramine palgaastmele AD 5;
– [v]ajalikus ulatuses tühistada 28. oktoobri 2013. aasta otsus, millega kaebus jäeti rahuldamata […];
[…]
– […] kohustada [tema] ametikohale määrama uue palgaastme nii, et palgaaste vastab tema vastutuse tasemele;
– […] kohustada [Euroopa välisteenistust] tegema sellest uue palgaastme määramisest kõik, eelkõige rahalisi tagajärgi puudutavad järeldused tagasiulatuvalt alates tema teenistusse asumisest;
– […] hüvitada […] tekitatud mittevaralise kahju, mille summaks on ex aequo et bono hinnatud 5000 eurot;
[…]
– […] mõista kohtukulud välja [Euroopa välisteenistuselt].”
19 Hagiavalduse esitamisel ajal jõus olnud kodukorra artikli 39 lõike 1 alusel peab kostja esitama vastuse kahe kuu jooksul pärast hagiavalduse kättetoimetamist.
20 Nagu ilmneb hagiavalduse kättetoimetamise väljastusteatest, toimetati see nõuetekohaselt kätte 14. veebruaril 2014 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aadressile Brüsselis, mille Euroopa välisteenistus oli Avaliku Teenistuse Kohtule varem teatanud menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressiks.
21 Kostja vastuse esitamise kahekuuline tähtaeg möödus 24. aprillil 2014, mille hulka oli arvatud tähtaja pikendamine seoses suurte vahemaadega, ilma et Euroopa välisteenistus oleks kostja vastust esitanud.
22 Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei informeeris hagejat 2. juuli 2014. aasta kirjaga kostja vastuse esitamata jätmisest ette nähtud tähtaja jooksul ja kirjaliku menetluse lõpetamisest. Sel puhul meenutas kohtukantselei hagejale võimalust taotleda Avaliku Teenistuse Kohtult tagaseljaotsuse tegemist, mis tal oli sel ajal jõus olnud kodukorra artikli 116 lõike 1 esimese lõigu alusel. Kirjas juhtis Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei hageja tähelepanu samuti sama artikli lõike 4 sõnastusele, mille kohaselt tagaseljaotsuse peale võib esitada kaja. Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei edastas 2. juuli 2014. aasta kirjaga Euroopa välisteenistusele hagejale adresseeritud kirja, kusjuures samal ajal teavitas ta Euroopa välisteenistust kirjaliku menetluse lõpetamisest.
23 Hageja taotles 10. juuli 2014. aasta kirjaga Avaliku Teenistuse Kohtult tagaseljaotsuse tegemist vastavalt tema hagiavaldusest tulenevatele nõuetele. See taotlus toimetati Euroopa välisteenistusele kätte.
24 Euroopa välisteenistus pöördus 11. juulil 2014 Avaliku Teenistuse Kohtu poole, et taotleda sel ajal jõus olnud kodukorra artikli 116 lõike 1 teise lõigu alusel suulise menetluse avamist hageja 10. juuli 2014. aasta taotluse kohta ja hagiavalduse koopia edastamist. Avaliku Teenistuse Kohus edastas hagiavalduse koopia Euroopa välisteenistusele ja jättis 24. novembri 2014. aasta otsusega rahuldamata taotluse avada suuline menetlus selle taotluse kohta.
Õiguslik käsitlus
25 Kodukorra artikli 121 lõike 2 sätete kohaselt, millesse on üle võetud kuni 30. septembrini 2014 jõus olnud kodukorra artikli 116 lõike 2 sätted, kaalub Avaliku Teenistuse Kohus enne tagaseljaotsuse tegemist, kas hagiavaldus on vastuvõetav, kas vorminõuded on täidetud ning kas hageja nõuded näivad olevat põhjendatud. Avaliku Teenistuse Kohus võib võtta menetlust korraldavaid meetmeid või määrata menetlustoiminguid.
26 Käesolevas asjas nähtub toimikust, et hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse esitati personalieeskirjade järgse kolmekuulise tähtaja jooksul, mida pikendati seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra alates hagejale kaebuse rahuldamata jätmisest teadaandmisest; et hageja vaidlustab tema ajutise töötajana töölevõtmisel palgaastme määramise akti, mida ta peab teda kahjustavaks, ning et tal on põhjendatud huvi osas, milles ta vaidlustab halduse üksikakti, mis tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi tema huve otseselt ja vahetult puudutaval viisil.
27 Kohtutoimikust selgub ka, et hagiavaldus toimetati nõuetekohaselt Euroopa välisteenistusele kätte Brüsseli aadressile, mille viimati nimetatu Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile menetlusdokumentide kättetoimetamiseks andis, ning et Euroopa välisteenistus ei esitanud kostja vastust ette nähtud tähtaja jooksul.
28 Sellest järeldub käesolevas asjas, et hagiavalduse vastuvõetavus ei ole kuidagi kahtluse all ning et vorminõuded täideti nõuetekohaselt.
29 Avaliku Teenistuse Kohus peab nüüd hagiavaldust ja selle lisasid arvestades kontrollima, kas hageja nõuded näivad olevat põhjendatud. Avaliku Teenistuse Kohus ei leidnud, et selleks on vaja võtta menetlust korraldavaid meetmeid või määrata menetlustoiminguid.
Kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamise nõue
30 Hageja palub vajalikus ulatuses tühistada 28. oktoobri 2013. aasta otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata.
31 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et halduskaebus ja selle otsene või kaudne rahuldamata jätmine moodustavad lahutamatu osa keerulisest menetlusest ning on vaid hagi esitamise eeltingimus. Neil asjaoludel esitatakse formaalselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse vastu suunatud hagi tegelikkuses selle isikut kahjustava meetme peale, mille peale kaebus esitati, välja arvatud siis, kui kaebuse rahuldamata jätmise otsuse ulatus on erinev selle akti ulatusest, mille peale kaebus esitati. Korduvalt on otsustatud, et kaebuse otseselt rahuldamata jätmise otsus võib oma sisust tulenevalt mitte olla hageja poolt vaidlustatud meedet kinnitav. Nii on juhul, kui kaebuse rahuldamata jätmise otsusega on hageja olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Niisugustel juhtudel on kaebuse rahuldamata jätmise otsus selline akt, mille üle teostab kohus kontrolli, võttes seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel või käsitleb seda isegi isikut kahjustava meetmena, mis asendab viimati nimetatut (kohtuotsus Adjemian jt vs. komisjon, T‑325/09 P, EU:T:2011:506, punkt 32).
32 Arvestades, et personalieeskirjade süsteemis tuleb asjaomasel isikul esitada vaidlustatava otsuse peale kaebus ja esitada hagi kõnealuse kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, on liidu kohus tunnistanud hagi vastuvõetavaks sõltumata sellest, kas see on esitatud üksnes kaebuse esemeks olnud otsuse, kaebuse rahuldamata jätmise otsuse või ühiselt nende kahe otsuse peale, kui kaebus ja hagi on esitatud personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud tähtaegade jooksul. Sellegipoolest võib kohus vastavalt menetlusökonoomia põhimõttele sedastada, et puudub vajadus otsustada konkreetselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse vastu esitatud nõuete üle, kui ta tuvastab, et need ei oma iseseisvat sisu ja kattuvad tegelikkuses selle otsusega seonduvate nõuetega, mille peale kaebus on esitatud (vt selle kohta kohtuotsus Vainker vs. parlament, 293/87, EU:C:1989:8, punktid 7 ja 8). Nii võib eelkõige olla juhul, kui liidu kohus tuvastab, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus – vastaval juhul seetõttu, et on kaudne – vaid kinnitab otsust, mille peale kaebus esitati, ja sellest tulenevalt ei tingiks kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamine asjaomase isiku õiguslikus olukorras ühtegi muud tagajärge lisaks kaebuse esemeks olnud otsuse tühistamise tagajärgedele (kohtuotsus Adjemian jt vs. komisjon, EU:T:2011:506, punkt 33).
33 Käesolevas asjas on selge, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus ei sisalda hageja olukorra uuesti läbivaatamist uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal, vaid kinnitab palgaastme AD 5 järku 2 määramise otsust, mis sisaldub hageja teenistuslepingus, ning piirdub hageja esitatud väidete ja argumentide käsitlemisega ja mõnede selgituste esitamisega palgaastme ja ‑järgu määramise otsuse põhjenduse kohta. Niisugusel juhul tuleb kontrollida isikut kahjustava algse meetme õiguspärasust, võttes arvesse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud põhjendusi, mis peavad langema kokku selle akti põhjendustega (vt selle kohta kohtuotsus komisjon vs. Birkhoff, T‑377/08 P, EU:T:2009:485, punktid 58 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika).
34 Järelikult on kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale suunatud tühistamisnõuded iseseisva sisuta ning hagi tuleb pidada esitatuks hageja 1. aprilli 2013. aasta teenistuslepingus sisalduva otsuse peale, millega ta määratakse palgaastmele AD 5 (edaspidi „palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsus”) ja mille põhjendused on täpsustatud 28. oktoobri 2013. aasta kaebuse rahuldamata jätmise otsuses (vt selle kohta kohtuotsused Eveillard vs. komisjon, T‑258/01, EU:T:2004:177, punktid 31 ja 32, ning Buxton vs. parlament, F‑50/11, EU:F:2012:51, punkt 21).
35 Järelikult puudub vajadus teha eraldi otsus kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamise nõude kohta.
Nõuded, et hageja ametikohale määrataks uus palgaaste ja ‑järk ja et Euroopa välisteenistus teeks sellest uue palgaastme ja ‑järgu määramisest tagasiulatuvalt kõik järeldused
36 Mis puudutab nõudeid, et Avaliku Teenistuse Kohus esiteks kohustaks hageja ametikohale määrama uue palgaastme nii, et palgaaste vastab tema vastutuse tasemele, ja kohustaks Euroopa välisteenistust tegema sellest uue palgaastme määramisest kõik, eelkõige rahalisi tagajärgi puudutavad järeldused tagasiulatuvalt alates hageja teenistusse asumisest, tuleb meenutada, et personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagi raames ei saa kohus ilma haldusasutuse pädevusse sekkumata teha põhimõttelisi avaldusi või järeldusi ega teha institutsioonile ettekirjutusi (vt kohtumäärus Caminiti vs. komisjon, F‑71/09, EU:F:2011:53, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Äärmisel juhul võib institutsioon olla kohustatud võtma sellised meetmed, nagu nõuab hageja, et täita kohtuotsust, millega on rahuldatud hageja tühistamisnõuded.
37 Sellest tuleneb, et nõuded, et Avaliku Teenistuse Kohus esiteks kohustaks hageja ametikohale määrama uue palgaastme nii, et palgaaste vastab tema vastutuse tasemele, ja kohustaks Euroopa välisteenistust tegema sellest uue palgaastme määramisest kõik, eelkõige rahalisi tagajärgi puudutavad järeldused tagasiulatuvalt alates hageja teenistusse asumisest, ei ole vastuvõetavad.
Palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse tühistamise nõue
38 Palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse tühistamise nõude põhjenduseks esitab hageja ainsa väite, mis puudutab selle vaba ametikoha teate õigusvastasust, mille alusel ta tööle võeti, ning see väide on jagatud kolme ossa. Esimene väiteosa põhineb ametikoha ja palgaastme vastavuse põhimõtte ning personalieeskirjade artikli 5 ja I lisa punkti A rikkumisel. Teise väiteosa alus on ilmne hindamisviga. Kolmas väiteosa käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumist ning otsuse 2010/427 artikli 6 lõike 7 rikkumist.
39 Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab, et hageja esitas hagiavalduses argumente üksnes ainsa väite esimese ja kolmanda osa kohta. Ainsa väite teist osa, mille alus on ilmne hindamisviga, ei põhjenda hagiavalduses ükski argument, mis on vastuolus hagi esitamise ajal jõus olnud kodukorra artikli 35 lõike 1 punktis e ette nähtud normiga, mis on üle võetud kodukorra artikli 50 lõike 1 punktis e. Hagiavalduse ainsa väite teine osa tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks.
Esimene väiteosa, mis põhineb ametikoha ja palgaastme vastavuse põhimõtte ning personalieeskirjade artikli 5 ja I lisa punkti A rikkumisel
40 Hageja väidab, et vaba ametikoha teade on õigusvastane, kuna see nägi ette palgaastmele AD 5 nimetamise üksnes nende kandidaatide puhul, kes olid liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad. See palgaaste aga, millele ta ajutise töötajana määrati, ei vasta ülesannetele, mida hagejal tuli täita, ei väljenda nende ülesannete tähtsust ega temal lasuvat vastutust. Nimelt talle määratud „tundliku sisuga” toimikute haldamine nõuab tingimata pikaajalist kogemust tema pädevusvaldkonnas ning igal juhul ei saa seda kindlustada oma karjääri alguses olev ametnik, kel on ainult kaheaastane töökogemus, mida vaba ametikoha teade nõuab. Ta lisab, et kahekümne viie aastasest töökogemusest viisteist aastat töötas ta pädevusvaldkonnas, millele vaba ametikoha teates on viidatud, ning ametikohta, mida ta lähetatud riikliku eksperdina täitis, peeti „tundlikuks” nõutud pädevuse tõttu. Tema ametikohustused jäid aga täpselt samaks, kui ta nimetati palgaastme AD 5 ajutiseks töötajaks.
41 Hageja väidab samuti, et ametikoha kirjeldused, mis puudutavad selle meeskonna kahte teist liiget, kuhu ta kuulub, ja mis on lisatud hagiavaldusele, on identsed tema ametikoha kirjeldusega, samas kui esiteks on neid ametikohti täitvatest kahest ametnikust üks määratud palgaastmele AD 12 ja teine palgaastmele AD 13, ning teiseks on ta nimetatud palgaastmele AD 5, et asendada üht palgaastme AD 13 ametnikku ja täita samu ülesandeid. Need asjaolud juhivad tähelepanu sellele, et palgaaste, millele ta määrati, on kokkusobimatu tema ametikohustuste ja vastutusega.
42 Hageja lisab, et personalieeskirjade I lisa punkt A näeb ette, et palgaaste AD 5 vastab nooremametniku ametikohale, kuigi ta ei tööta mitte kellegi abilisena ning ta on oma ametikohustuste täitmisel olnud väga iseseisev. Hageja väidab lisaks, et ametikoha kirjeldus, mille ta lisab hagiavaldusele ja mis puudutab selle lähetatud riikliku eksperdi ametikohta, kes asus tema asemele alates oktoobrist 2013, nõuab vähemalt kaheksa‑aastast töökogemust tema erialavaldkonnas ning et praktikas ei ole sellesse meeskonda, kuhu ta kuulub, ühtegi tema kolleegi võetud tööle palgaastmele AD 5.
43 Lõpuks kinnitab hageja, et palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsus oli eelarvepiirangute tagajärg, samas kui otsuse 2010/427 artikli 6 lõike 8 kohaselt peab töötajate valimine toimuma objektiivsel alusel ja eesmärgiga võtta tööle võimalikult pädevad, tõhusad ja ausad töötajad. Hageja on arvamusel, et Euroopa välisteenistuse argument, mis puudutab eelarvepiiranguid, on halvasti põhjendatud, kuna juhul, kui oleks valitud vaba ametikoha teate järgselt aset leidnud valimisel teise koha saanud kandidaat, kes on ametnik, siis tema ühe kuu töötasu vastaks palgaastme AD 13 ametniku töötasule.
44 Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab esiteks, et hageja väide – et vaba ametikoha teade nägi ette nimetamise palgaastmele AD 5 üksnes nende kandidaatide puhul, kes olid liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad – tugineb vaba ametikoha teate sõnastuse valel tõlgendusel.
45 Nimelt ilmneb vaba ametikoha teate esimesse rühma kuuluvate kandideerimistingimuste punktist 1, et vastavalt personalieeskirjade artiklile 98 peavad kandidaadid olema kas Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnikud või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga e hõlmatud ajutised töötajad ehk liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste lähetatud töötajad, kes on ajutiselt tööle võetud Euroopa välisteenistuse alalistele ametikohtadele, või liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad.
46 Järelikult, kuigi oli kolm võimalike kandidaatide kategooriat, see tähendab need, kes olid liidu ametnikud; need, kes olid juba Euroopa välisteenistusse võetud ajutiste teenistujatena muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e tähenduses, ja need, nagu hagejagi, kes ei kuulu ei ühte ega teise kategooriasse, nägi vaba ametikoha teade ette, et väljavalitud kandidaadi palgaastme määramine toimub liidu ametnike puhul palgaastmele, kus nad on, ning teiste puhul ehk siis liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate puhul, palgaastmele AD 5.
47 Kuigi on tõsi, et vaba ametikoha teade võimaldas palgaastme AD 5–AD 14 ametnikel esitada oma kandidatuur ametikohale, oleks sellegipoolest juhul, kui väljavalitud kandidaat oli palgaastmel AD 5, määratud ta samale palgaastmele. Järelikult on tulemusetu hageja argument, et vaba ametikoha teade on õigusvastane, kuna see näeb ette, et üksnes ametikohale tööle võetud liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad oleksid määratud palgaastmele AD 5.
48 Lisaks tuleb märkida, et teise rühma kuuluvate kandideerimistingimuste punktis 2 liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatelt nõutud tingimused, see tähendab sellise haridustaseme omamine, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, kattub personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti b alapunktis i nõutud tingimusega administraatorite tegevusüksuse (AD) palgaastmele 5 ja 6 nimetamiseks, kusjuures see tingimus erineb selgelt tingimusest, mida on nõutud personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis c sama tegevusüksuse palgaastmele 7–16 nimetamiseks.
49 Sellest tuleneb, et arvestades vaba ametikoha teates liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatelt nõutud ülikoolihariduse taset, see tähendab taset, mis on ette nähtud personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti b alapunktis i tegevusüksuse AD palgaastmetele 5 ja 6 nimetamiseks, ning nõutud minimaalse töökogemuse aastate arvu, mis oli ainult kaks aastat, ei saanud liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kelle hulka kuulub ka hageja, eksida palgaastmes, mis vastab täidetavale ametikohale. Nimelt kui Euroopa välisteenistus oleks soovinud täita ametikoha palgaastme AD 7 ja kõrgemate palgaastmetega, oleks vaba ametikoha teade nõudnud personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis c ette nähtud haridustaset ja igal juhul rohkem aastaid töökogemust.
50 Teiseks ei saa Avaliku Teenistuse Kohus nõustuda hageja argumendiga, et valitseb ebakõla temal lasuva vastutuse – vastutuse, mida ta saab tema kinnitusel täita üksnes tänu oma pikaajalisele kogemusele vaba ametikoha teates ette nähtud pädevusvaldkonnas – ja palgaastme AD 5 vahel, millele ta nimetati.
51 Nimelt selgub nende peamiste ülesannete kirjeldusest, mida väljavalitud kandidaadil tuleb täita, nagu need on esitatud vaba ametikoha teates, et need vastavad täiesti ülesannetele, mida usaldatakse oma teenistuskäigu alguses olevale ametnikule. Nii on neid ülesandeid mitmel korral kirjeldatud järgmiselt: „[a]nda panus” dokumentide väljatöötamisse otseses koostöös teiste institutsioonide, liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega; „[a]nda panus” alusõigusaktide väljatöötamisse; „[p]üüda tagada” kooskõlastamine”; „[o]saleda ja/või esindada [julgeolukupoliitika ja sanktsioonide o]sakonda eelkõige koosolekul liidu institutsioonide, liikmesriikide või kolmandate riikidega, kusjuures need ametikohustused ei nõua seda, et nende täitmiseks oleks pikaajaline eelnev kogemus.
52 Tuleb lisada, et hageja argument, et palgaastmele AD 5 määratud administraatori ametikohustused, nagu need on välja toodud personalieeskirjade I lisa punktis A, vastavad eelkõige nooremjuristi, nooremökonomisti ja nooremteadlase ametikohustustele, mis käib halvasti kokku ülesannetega, mida ta täidab täiesti üksi ja ilma et teda abistaks teine ametnik või teenistuja, ei võta ilmselt arvesse ametikoha kirjeldust, mis toob ühe peamise ülesandena välja „[b]riifingute, teadete ja muude dokumentide […] ettevalmistamise kõrgema astme või poliitilise taseme ametnikele”.
53 Kolmandaks ei ole samuti tulemuslikud hageja argumendid tema selle väite põhjenduseks, mille kohaselt oleks ta pidanud määrama kõrgemale palgaastmele, see tähendab, et esiteks peeti nõutud eksperditeadmiste tõttu tema ametikoha kirjelduse kohaselt „tundlikuks” ametikohta, mida ta lähetatud riikliku eksperdina täitis, kusjuures tema ametikohustused jäid täpselt samaks, kui ta nimetati palgaastme AD 5 ametnikuks; teiseks, et detsembris 2012 kattus see ametikoha kirjeldus sama meeskonna teise kahe sellise liikme ametikoha kirjeldusega, kes olid ametnikud: üks oli määratud palgaastmele AD 12 ja teine palgaastmele AD 13; ning kolmandaks, et ta võeti tööle palgaastmele AD 5 määratud ajutise töötajana, samas kui tema eelkäija oli palgaastme AD 13 ametnik.
54 Sellega seoses tuleb meenutada, et palgaastme ja ametikoha vastavuse reegel tähendab, et võrreldakse ametnike või teenistuja ametikohustusi ja tema palgaastet ametialases hierarhias, võttes arvesse nende olemust, tähtsust ja ulatust (kohtuotsus Michail vs. komisjon, F‑100/09, EU:F:2011:132, punkt 65). Käesolevas asjas nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 48, 51 ja 52, et nii ülesanded, nagu neid on kirjeldatud vaba ametikoha teates, kui ka haridustase, mida nõutakse täidetava ametikoha kandidaatidelt, võrduvad esimesena nimetatu puhul ülesannetega, mida tavapäraselt usaldatakse palgaastme AD 5 ametnikele ja teenistujatele, ning teisena nimetatu puhul minimaalse haridustasemega, mis on vajalik selle palgaastme ametnikuks või teenistujaks nimetamiseks.
55 Mis puudutab hageja esimest argumenti, siis Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab, et see argument on faktiliselt alusetu, kui pelgalt võrrelda omavahel nende ametikohustuste loetelu, mida peab täitma palgaastme AD 5 ajutine töötaja, kes tööle võetakse – nagu see loetelu nähtub vaba ametikoha teatest – ning loetelu, mis sisaldub hageja poolt lähetatud riikliku eksperdina töötamise ajal täidetud ametikoha kirjelduses. Nimelt ei ole esimest rühma ametikohustusi, mis sisalduvad selle ametikoha kirjelduses, mida hageja täitis lähetatud riikliku eksperdina töötamise ajal, vaba ametikoha teate ametikohustuste kirjelduses. Sama kehtib eespool viidatud ametikoha kirjelduses sisalduvate ametikohustuste kolmanda rühma neljanda ja viienda ülesande kohta, samuti eespool viidatud ametikoha kirjelduses sisalduvate ametikohustuste neljanda rühma esimese, kolmanda ja neljanda ülesande kohta.
56 Mis puudutab hageja teist argumenti, mis tugineb tema meeskonna kahe teise liikme ametikoha kirjeldustele, kusjuures mõlemad neist on ametnikud, kellest üks on määratud palgaastmele AD 12 ja teine palgaastmele AD 13, tuleb märkida, et selles välja toodud ülesanded kattuvad tõesti ametikohustuste loeteluga, mis oli lähetatud riikliku eksperdi ametikohal, kus töötas hageja, kuid need erinevad oluliselt nendest ametikohustustest, mis on loetletud vaba ametikoha teates.
57 Mis puudutab hageja kolmandat argumenti, siis isegi kui eeldada, et ta võeti ametikohale, kus varem töötas palgaastme AD 13 ametnik, siis see asjaolu ei mõjuta palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse õiguspärasust, mis määrab ta tegevusüksuse AD aluspalgaastmele vastavalt sellise vaba ametikoha teatele, kuhu ta oma kandidatuuri esitas (vt selle kohta kohtuotsus BV vs. komisjon, F‑133/11, EU:F:2013:199, punktid 64–67).
58 Igal juhul ei saa hageja poolt Euroopa välisteenistuses lähetatud riikliku eksperdina täidetud ametikohustusi – enne, kui ta võeti Euroopa välisteenistuses tööle ajutise töötaja – vaidlusaluse lepingu alusel täidetud ametikohale vastavate ametikohustustega võrdlemiseks arvesse võtta, kuna hageja ei saanud tugineda personalieeskirju kohaldades palgaastmele määramisel.
59 Neljandaks ja viimaseks ei saa ka nõustuda hageja argumentidega palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse õigusvastasuse põhjendamiseks, millest esimene puudutab seda, et vaba ametikoha teade võimaldas kandidatuuri esitada ametnikel, kelle palgaastmete vahemik oli palgaastmest AD 5 kuni palgaastmeni AD 14, ning teine seda, et ametnikud, kes töötavad või olid töötanud samas talituses hagejaga ja kes olid väidetavalt täitnud samu ülesandeid, määrati kõrgemale palgaastmele, kui see, millele määrati hageja.
60 Nimelt alates personalieeskirjade muutmisest 1. mail 2014 ei kehtestata personalieeskirjades täidetavate ametiülesannete ja teatava palgaastme vahelisi seoseid, välja arvatud palgaastmed AD 15 ja AD 16, mis on mõeldud direktori ja peadirektori ametikohtadele, vaid lubatakse palgaastme ja ametiülesannete lahutamist (kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, F‑53/08, EU:F:2010:37, punkt 54), kusjuures see toob kaasa selle, et tegevusüksuse AD ametnikel on lineaarne teenistuskäik, mis võimaldab neil edutamise teel tõusta palgaastmelt AD 5 kuni palgaastmeni AD 14.
61 Kuna käesolevas asjas vastab ülesannete kirjeldus, mis on esile toodud vaba ametikoha teates, nõuandvatele ametikohustustele, mida vastavalt personalieeskirjade artikli 5 lõikele 2 täidavad tegevusüksuse AD töötajad alates palgaastmest AD 5, siis nägi vaba ametikoha teade õiguspäraselt ette, et ametnikud võivad asjaomasele ametikohale kandideerida alates palgaastmest AD 5 kuni palgaastmeni AD 14 ning et valitud kandidaat nimetatakse oma palgaastmele.
62 On juba otsustatud, et identseid või sarnaseid ametikohustusi võivad täita erinevate palgaastmetega isikud, nagu ilmneb personalieeskirjade I lisa punktis A, mis näeb selles loetletud enamiku ametikohustuste suhtes ette, et neid võivad täita erinevate palgaastmete ametnikud. Seega rikutakse palgaastme ja ametikoha vastavuse reeglit ainult siis, kui täidetavad ametikohustused on kogumis selgelt väiksemad asjaomase ametniku palgaastmele ja ametikohale vastavatest ametikohustusest (kohtuotsus Z vs. Euroopa Kohus, F‑88/09 ja F‑48/10, EU:F:2012:171, punkt 138, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑88/13 P). See kohtupraktika, mida on väljendatud ametnike kohta, leiab kohaldamist samuti ajutiste töötajate suhtes.
63 Mis puudutab hageja argumenti, et tema määramine palgaastmele AD 5 on eelarvepiirangute tagajärg, siis piisab, kui tõdeda, et kohtutoimikust ei selgu, et Euroopa välisteenistus oleks tuginenud sellistele põhjustele, kui ta otsustas, et vaba ametikoha esemeks olev täidetav ametikoht on palgaastme AD 5 ametikoht.
64 Sellest tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et palgaaste AD 5 ja vaba ametikoha teates kirjeldatud ametikohustused on kokkusobimatud ehk et ametikoht, mida ta täidab, ei vasta temale määratud palgaastmele, kuna ta piirdus sellega seoses pelkade väidetega tema täidetavate kohustuste ja mõne tema ametnikust kolleegi palgaastme kohta.
65 Järelikult tuleb esimene väiteosa, mis põhineb ametikoha ja palgaastme vastavuse põhimõtte ning personalieeskirjade artikli 5 ja I lisa punkti A rikkumisel, tagasi lükata.
Kolmas väiteosa, mis põhineb võrdse kohtlemise põhimõtte ja igasuguse diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumisel ning otsuse 2010/427 artikli 6 lõike 7 rikkumisel
66 Hageja tugineb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikele 1, personalieeskirjade artiklile 1d ja otsuse 2010/427 artikli 6 lõikele 7, et nõuda ajutiste töötajate ja ametnike võrdset kohtlemist. Käesolevas asjas nähtub vaba ametikoha teatest, et ametikohale, kuhu hageja nimetati, võib liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad tööle võtta üksnes palgaastmele AD 5, samas kui ametnike puhul võib nad nimetada alates palgaastmest AD 5 kuni palgaastmeni AD 14.
67 Hageja on arvamusel, et selline palgaastme määramise erinevus samade ametikohustuste täitmiseks ei vasta otsuse 2010/427 artikli 6 lõikes 7 kehtestatud nõudele, et õigus asuda ametikohtadele on võrdsetel tingimustel. Hageja väidab sellega seoses, et ametnike töölevõtmiseks välja pakutud palgaastmete vahemik võimaldab neil säilitada ja tugineda nende teenistusstaažile, samas kui liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatel takistatakse oma kogemusele tugineda, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni päritolu tõttu seoses töölevõtmise ja töötingimustega, samas kui nii ühtedele kui ka teistele kohaldatakse ühist valikumenetlust.
68 Need hageja argumendid ei ole tulemuslikud.
69 Nagu ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, kohaldatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtet üksnes isikutele, kes on samas või sarnases olukorras, ning see nõuab pealegi, et erinevate ametnike või ajutiste töötajate kategooriate erinev kohtlemine oleks põhjendatud objektiivse ja mõistliku kriteeriumi alusel ning et see erinevus oleks proportsionaalne selle erineva kohtlemisega taotletud eesmärgiga (kohtuotsus Afari vs. EKP, T‑11/03, EU:T:2004:77, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist, kui kahte isikute kategooriat, kelle faktiline ja õiguslik olukord ei erine oluliselt, koheldakse erinevalt või kui erinevaid olukordi käsitletakse ühetaoliselt (kohtuotsus Schönberger vs. parlament, F‑7/08, EU:F:2009:10, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
70 Käesolevas asjas on tõsi, et vastavalt otsuse 2010/427 artikli 6 lõikele 7 on liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatel samad õigused ja kohustused ning neid koheldakse võrdselt, eelkõige seoses nende õigusega asuda mis tahes ametikohale võrdsetel tingimustel.
71 Vaba ametikoha teate sõnastusest ilmneb, et nii ette nähtud kandideerimistingimused kui ka valikukriteeriumid olid samad nii liidu ametnikele kui ka liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatele, kusjuures ainus erinevus seisnes viimastelt nende kodakondsusega ja haridustasemega seotud selliste tingimuste nõudmises, mida tegevuseüksuse AD ametnikud peavad täitma nende töölevõtmisel. Järelikult tuleb kinnitada, et vaba ametikoha teade ei teinud vahet õiguse suhtes asuda ametikohale tulenevalt kandidaatide päritolust.
72 Mis puudutab palgaastme määramist, siis Avaliku Teenistuse Kohus tuvastas juba käesoleva kohtuotsuse punktist 47, et kui väljavalitud kandidaat oli palgaastme AD 5 ametnik, siis oleks ta üle viidud ja tal oleks säilinud sama palgaaste, mis on see palgaaste, millele hageja ajutise töötajana määrati. Järelikult ei tee vaba ametikoha teade vahet tegevusüksuse AD aluspalgaastmele määramisel vastavalt sellele, kas väljavalitud kandidaat on liidu ametnik või liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötaja.
73 Hageja peab siiski ennast diskrimineerituks seetõttu, et palgaastmest AD 5 kõrgema palgaastmega alaline ametnik oleks säilitanud oma palgaastme juhul, kui ta oleks nimetatud vaba ametikoha teate esemeks olevale ametikohale, samas kui ajutistele töötajatele üksnes palgaastmele AD 5 määramise võimalusega takistati tal oma teenistusstaažile tuginemast.
74 See argument on läbikukkumisele määratud, kuna liidu ametnikud ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kes on lähetatud Euroopa välisteenistusse, ei ole samas ega sarnases olukorras selles suhtes, mis puudutab nende karjääri edenemise raamistikku ja isegi seda viisi, kuidas nende neid lähetanud administratsioon nende teenistusstaaži hindab.
75 Nimelt esiteks olid nõukogu peasekretariaadi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse töötajad, kes võivad kandideerida vaba ametikoha teate esemeks olevale ametikohale, kui nad täidavad palgaastmele määramise tingimust, tegevusüksuse AD ametnikud, kelle karjäär tegevusüksuse AD ametnike kui sellistena jätkub liidu institutsioonides, täites seal eelkõige nõuandvaid ametikohustusi, palgaastmest AD 5 kuni palgaastmeni AD 14.
76 Seevastu ilmneb muude teenistujate teenistustingimuste artiklist 50b, et liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad – isegi, kui nad võetakse tööle ajutiste teenistujatena muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e tähenduses – peaksid seejärel oma karjääri jätkama neid lähetanud administratsioonis, kuna Euroopa välisteenistus saab nad tööle võtta maksimaalselt neljaks aastaks, mida võib üks kord pikendada teiseks nelja‑aastaseks ajavahemikuks, koos erandliku võimalusega pikendada lepingut veel täiendavalt kaks aastat, mis kokku teeb maksimaalseks lähetuse ajaks kümme aastat, koos tagatisega, et pärast teenistusaja lõppemist Euroopa välisteenistuses ennistab liikmesriik nad viivitamata tööle.
77 Teiseks peavad liidu institutsioonid, kui nad kasutavad oma ulatuslikku kaalutlusõigust, et otsustada ametikohtade ja palgaastmete vastavus, võttes arvesse asjaomastele ametikohtadele antud ülesannete olulist ja lähtudes üksnes teenistuse huvidest, võtma arvesse, et identseid või sarnaseid ametikohustusi võivad täita erinevate palgaastmetega isikud, nagu ilmneb personalieeskirjade I lisa punktis A, mis näeb selles loetletud enamiku ametikohustuste suhtes ette, et neid võivad täita erinevate palgaastmete ametnikud.
78 Lisaks nähtub hageja enda esitatud andmetest, et 2013. aasta edutamise raames olid 15 Euroopa välisteenistuse ametnikku edutatavad palgaastmele AD 6; 18 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 7; 15 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 8; 26 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 9 ning sama arv ametnikke oli edutatavad palgaastmele AD 10; 47 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 11; 33 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 12; 130 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 13 ja 102 ametnikku olid edutatavad palgaastmele AD 14. Kuigi on tõsi, et need arvud ei kattu täpselt igale palgaastmele määratud Euroopa välisteenistuse ametnike arvuga, kuna mõned ametnikud ei olnud nimetatud edutamise raames edutatavad, tõendavad need õiguslikult piisavalt, et kui vaba ametikoha teade oleks piirdunud üksnes Euroopa välisteenistuse palgaastme AD 5 ametnike võimalusega esitada oma kandidatuur täidetavale ametikohale, oleks peaaegu kõik Euroopa välisteenistuse ametnikud valikumenetlusest välistatud, arvestades kõrgeid palgaastmeid, millele kõik need ametnikud on määratud.
79 Neil asjaoludel võis õiguspäraselt ja rikkumata võrdse kohtlemise põhimõtet osas, mis puudutab nii liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatel olevat õigust asuda ametikohale võrdsetel tingimustel kui ka väljavalitud kandidaadi palgaastmele määramist, vaba ametikoha teade ette näha, et ajutise töötaja töölevõtmine toimub palgaastmele AD 5, nähes samal ajal, et liidu ametnik, kes on määratud palgaastmetele AD 5–AD 14, määratakse oma palgaastmele.
80 Seetõttu tuleb kolmas väiteosa, mis käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte ja igasuguse diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumist ning otsuse 2010/427 artikli 6 lõike 7 rikkumist, samuti tagasi lükata.
81 Eeltoodust tuleneb, et ainus väide vaba ametikoha teate õigusvastasuse kohta on osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt põhjendamatu.
82 Sellest järeldub, et palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse tühistamise nõue tuleb rahuldamata jätta.
Kahju hüvitamise nõue
83 Hageja leiab, et talle on tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Esimene tuleneb asjaolust, et tema töötasu on otse seotud tema palgaastmega: kui ta oleks näiteks määratud palgaastmele AD 12, oleks tal olnud õigus kahekordsele palgale, võrreldes sellega, mida ta saab. Samamoodi võib tema palgaastmele AD 5 määramine negatiivselt mõjuda tema karjääriväljavaadetele Euroopa välisteenistuses, eriti arvestades tema liikuvust, kuna tema võimalused on piiratud teiste sama palgaastme ametikohtadega ja seda hoolimata tema kogemusest, mis võimaldab tal kandideerida ametikohtadele, mille palgaaste on palju kõrgem.
84 Lõpuks tekitas palgaastmele AD 5 määramine hagejale mittevaralise kahju seoses õiguspärase ootusega, mis tal õigusega oli oma tööandja suhtes, samas kui ta vabatahtlikult valis selle, et ta jääb eemale teda lähetanud liikmesriigi administratsioonist selleks, et jääda ametisse Euroopa välisteenistusse.
85 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toob tühistamisnõude rahuldamata jätmine – siis, kui kahju, mida hageja väidab end olevat kandnud, tekkis otsuse tõttu, mis palutakse tühistada – põhimõtteliselt kaasa kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise, kuna viimane on tühistamisnõudega otseselt seotud (kohtuotsus Arguelles Arias vs. nõukogu, F‑122/12, EU:F:2013:185, punkt 127).
86 Käesolevas asjas tuleb märkida, et mittevaraline ja varaline kahju, millele hageja tugineb, tuleneb Euroopa välisteenistuse – kes määras hageja vastupidi tema soovidele ja ootustele palgaastmele AD 5 – käitumisest otsuste tegemisel. Kuna aga palgaastme ja ‑järgu määramise vaidlustatud otsuse tühistamise nõude jättis Avaliku Teenistuse Kohus rahuldamata, ilma et Avaliku Teenistuse Kohus oleks tuvastanud rikkumise Euroopa välisteenistuse käitumises otsuste tegemisel, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
87 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
88 Kodukorra artikli 101 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 103 lõike 3 kohaselt kannavad pooled ise oma kohtukulud, kui kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitatud.
89 Nõuetekohaselt hagiavalduse saanud Euroopa välisteenistus ei esitanud kostja vastust ega nõudnud kohtukulude hüvitamist. Neil asjaoludel tuleb vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 3 otsustada, et pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Bradley | Kreppel | Rofes i Pujol |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. mail 2015 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja president |