16. detsembril 2005 esitatud hagi - A versus komisjon

(Kohtuasi F-124/05)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: A (Port-Vendres, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Cambier ja L. Cambier)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada kostja 28. veebruari 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja poolt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel 22. oktoobril 2004 esitatud nõue lõpetada tema vastu 16. jaanuari 2004. aasta otsusega algatatud distsiplinaarmenetlus;

tühistada kostja 26. septembri 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja poolt 20. mail 2005 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus nõudega muuta eespool viidatud 28. veebruari 2005. aasta otsust;

kinnitada, et hageja eespool viidatud 22. oktoobri 2004. aasta nõue on vastuvõetav ja põhjendatud;

mõista kostjalt hageja ning tema perekonna kasuks välja summa esialgses suuruses 1 581 801 eurot, millest pool vastab hageja vastu distsiplinaarmenetluse algatamise ja läbi viimise otsusega tekitatud kahjule ja ülejäänud osa tuleb kindlaks määrata eksperdi abil;

mõista komisjonilt välja 8% intresse eespool nimetatud kogusummalt alates 23. novembrist 1999, s.o Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt läbiviidud sisemise kontrolli esimese aruande, milles ilmnesid esimesed erapoolikuse tunnused hageja suunas, lõpetamise kuupäevast, või teise võimalusena 16. jaanuarist 2004, s.o ametisse nimetava asutuse poolt hageja vastu distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse kuupäevast;

määrata ekspert;

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitas hageja kuus väidet.

Esimeses väites kinnitab ta, et asjaomane distsiplinaarmenetlus algatati ainuüksi hageja vastu algatatud kriminaalmenetluse tõttu, mis lõpetati Chambre du Conseil de Bruxelles'i 30. juuni 2004. aasta otsusega lõpetada kriminaalasjas menetlus. Distsiplinaarmenetluses peaks seega tegema sama.

Teises väites tugineb hageja eespool viidatud menetluse lõpetamise otsuse lõplikkusele, mille vastu kostjaks olev menetluspool ei ole apellatsioonkaebust esitanud.

Teise võimalusena, juhul kui leitakse, et ametisse nimetav asutus võib distsiplinaarmenetlust läbi viia asjaolude põhjal, mida Chambre du Conseil de Bruxelles on pidanud lõplikult mittetõendatuks, leiab hageja oma kolmandas väites, et vaidlustatud otsustes on tema vastu algatatud menetlus valesti seotud Cressoni vastu algatatud menetluse lõpetamisega.

Seejärel väidab hageja neljandas ja viiendas väites, et temale süüks pandud asjaolud on ekslikud ning et ametisse nimetav asutus on rikkunud personalieeskirjade artiklis 24 ette nähtud hoolitsemiskohustust ja õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna ta ei teinud kõike tema võimuses olevat sündmuste täpse käigu selgitamiseks.

Lõpetuseks leiab hageja oma viimases väites, et mõistlik tähtaeg, mille jooksul ametisse nimetav asutus pidi otsuse tegema, on igal juhul ammu möödunud, kuna asjaolud puudutavad aastaid 1995-1996.

Kahju hüvitamise nõude kohta väidab hageja, et kostja süü tõttu on tal tekkinud depressioon, mis sundis teda oma ametniku karjääri enneaegselt lõpetama. See asjaolu olevat tekitanud varalist ja moraalset kahju temale ja tema perekonnale.

____________