Language of document : ECLI:EU:F:2014:13

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

11. veebruar 2014

Kohtuasi F‑65/12

Enrico Maria Armani

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töötasu – Peretoetused – Õigus saada toetust ülalpeetava lapse eest – Ülalpeetav laps – Hageja abikaasa laps

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega E. M. Armani palub Avaliku Teenistuse Kohtul tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, millega keelduti tunnistamast tema õigust saada ülalpeetava lapse toetust tema abikaasa lapse eest.

Otsus:      Tühistada Euroopa Komisjoni 17. augusti 2011. aasta otsus, millega ei tunnistatud E. M. Armani õigust saada oma abikaasa lapse eest ülalpeetava lapse toetust. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja E. M. Armani kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Määramise tingimused – Tegelik ülalpidamine – Mõiste

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 2 lõige 2)

Personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus sisalduv mõiste „tegelik ülalpidamine” hõlmab lapse kõigi või osa peamiste vajaduste katmist eelkõige seoses majutuse, toidu, riietuse, hariduse, hoolduse ja ravikuludega.

Järelikult kui ametnik katab tegelikult kõik või osa oma abikaasa lapse peamistest vajadustest, siis tuleb teda pidada seda last tegelikult ülal pidavaks ja seega isikuks, kelle ülalpidamisel see laps personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 2 esimese lõigu tähenduses on. Sellega seoses tuleb märkida, et ei see ega ükski teine personalieeskirjade säte ei sea ametniku õiguse saada ülalpeetava lapse toetust oma abikaasa lapse eest sõna-sõnalt tingimuseks, et see abikaasa ei ole liidu ametnik või teenistuja. Sellist tingimust ei ole samuti võimalik tuletada personalieeskirjade sätete ülesehitusest.

(vt punktid 31, 32, 40 ja 41)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2000, kohtuasi T‑134/99: Skrzypek vs. komisjon (punkt 69); 10. oktoober 2006, kohtuasi T‑87/04: Arranz Benitez vs. parlament (punkt 42).