Language of document :

21. detsembril 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari

(kohtuasi C-808/18)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande, A. Tokár ja J. Tomkin)

Kostja: Ungari

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Ungari

näeb ette, et pagulasseisundi andmise taotlust saab esitada pagulasküsimuste eest vastutavale asutusele isiklikult ja ainult transiiditsoonis, kuhu sisenemiseks on seatud piirang, lubades seda vähestele isikutele,

kohaldab põhireeglina erimenetlust, mille käigus ei ole tagatud direktiivis 2013/321 kehtestatud tagatised,

näeb ette, et kõikide pagulasseisundi andmise taotlejate (välja arvatud alla 14 aastased alaealised) suhtes tuleb kohaldada sellist menetlust, mille tagajärjel tuleb neid kogu pagulasseisundi andmise menetluse käigus hoida kinni transiiditsoonis sellistes rajatistes, kust neil on võimalik lahkuda ainult Serbia suunas, ning ei ole sellise kinnipidamisega seoses taganud direktiivis 2013/332 ette nähtud tagatiste kohaldamise,

laseb toimetada oma territooriumil viibivad kolmanda riigi kodanikud üle riigipiiri, ilma et oleks tagatud direktiivi 2008/1153 artiklis 5, artikli 6 lõikes 1, artikli 12 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 1 ette nähtud menetluste ja tagatiste kohaldamine,

siis on Ungari jätnud oma riiklikku õigusesse üle võtmata direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 5 ning on vastu võtnud sellised õigusnormid, mis on vastuolus üldnormiga, et selliste olukordade puhul, mis ei kuulu selle direktiivi artikli 46 lõike 6 reguleerimisalasse, on olemas automaatne edasilükkav mõju,

siis ei ole Ungari täitnud oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2013/32/EL artiklitest 3 ja 6, artikli 24 lõikest 3, artiklist 43 ning artikli 46 lõigetest 5 ja 6, samuti direktiivi 2013/33/EL artikli 2 punktist h, artiklitest 8, 9 ja 11 ning direktiivi 2008/115/EÜ artiklist 5, artikli 6 lõikest 1, artikli 12 lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 1, tõlgendatuna koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 6, 18 ja 47;

mõista kohtukulud välja Ungarilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni väitel rikub Ungari sellega, et ta näeb ette, et pagulasseisundi andmise taotlust saab esitada pagulasküsimuste eest vastutavale asutusele isiklikult ja ainult transiiditsoonis, kuhu sisenemiseks on seatud piirang, lubades seda vähestele isikutele, direktiivi 2013/32 artikleid 3 ja 6. Seega ei taga Ungari nimelt rahvusvahelise kaitse taotlejatele tegelikku juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele.

Komisjoni väitel tuleneb pagulasseaduse neist sätetest, mille kohaselt taotlejad on oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal kohustatud viibima transiiditsoonis, et Ungaris peetakse iga pagulasseisundi taotleja süstemaatiliselt kinni, mis ei ole direktiivi 2013/33 nõuetega kooskõlas.

Komisjon leiab lisaks, et kuna Ungari laseb toimetada oma territooriumil viibivad kolmanda riigi kodanikud üle riigipiiri, ilma et oleks tagatud direktiivis 2008/115 ette nähtud menetluste ja tagatiste kohaldamine, siis on Ungari jätnud täitmata direktiivi 2008/115 artiklist 5, artikli 6 lõikest 1, artikli 12 lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 1 tulenevad kohustused.

Komisjoni seisukoht on, et kuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükatud taotluste kohtulikul läbivaatamisel peatati pagulasseadusega selle sätte kohaldamine, milles on ette nähtud, et kaebusel on automaatne edasilükkav jõud, siis ei ole Ungari oma riiklikku õigusesse üle võtnud direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 5 sätestatud üldnormi.

Komisjon jääb lisaks oma seisukoha juurde, et Ungari rikub direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikeid 5 ja 6, kuna tagasi lükatud rahvusvahelise kaitse taotluste puhul ei ole pagulasseadusega üheselt mõistetavalt tagatud võimalus taotleda edasilükkava mõju kohaldamist. Seetõttu ei ole tagatud taotlejate õigus, et nad võivad jääda kuni oma kaebuse kohta otsuse tegemiseni Ungari territooriumile, kuna tagasilükkamise otsust on võimalik täita olenemata kaebuse esitamisest.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60).

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT 2013, L 180, lk 96).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98).