EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
28. juuli 2016(*)
Eelotsusetaotlus – Keskkonnakaitse – Jäätmekäitlus – Direktiiv 2006/21/EÜ – Artikli 10 lõige 2 – Kaeveõõnte täitmine muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed – Nende jäätmete ladestamine või taaskasutamine
Kohtuasjas C‑147/15,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeim halduskohus) 16. detsembri 2014. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. märtsil 2015, menetluses
Città Metropolitana di Bari, varem Provincia di Bari
versus
Edilizia Mastrodonato Srl,
EUROOPA KOHUS (neljas koda)
koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Lycourgos (ettekandja), E. Juhász, C. Vajda ja K. Jürimäe,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,
arvestades kirjalikus menetluses ja 10. märtsi 2016. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Città Metropolitana di Bari, varem Provincia di Bari, esindaja: avvocato G. Mariani,
– Edilizia Mastrodonato Srl, esindaja: avvocato M. Ingravalle,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Grasso,
– Austria valitsus, esindaja: G. Eberhard,
– Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja M. Drwięcki ning B. Paziewska,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: S. Brandon ja L. Christie, keda abistas barrister A. Bates,
– Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara ja E. Sanfrutos Cano,
olles 21. aprilli 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT 2006, L 102, lk 15) artikli 10 lõike 2 tõlgendamist.
2 See taotlus on esitatud Città Metropolitana di Bari (Bari linnapiirkond, Itaalia), varem Provincia di Bari (Bari provints, Itaalia), ja Edilizia Mastrodonato Srl vahelises kohtuvaidluses, mille ese on loakord, mida tuleb kohaldada kasutuselt kõrvaldatud karjääri täitmisel jäätmetega.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 1999/31/EÜ
3 Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT 1999, L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) põhjenduses 15 on märgitud:
„direktiivi 75/442/EMÜ kohane püsijäätmete või tavajäätmete taaskasutamine, mis sobib kasutamiseks korrastus‑ /taastamis‑ ja täitetöödel või ehituslikel eesmärkidel, ei ole prügilatoiming.“
4 Direktiivi 1999/31 artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[...]
g) prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse (st maa alla), sealhulgas:
[…]“.
5 Selle direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
«1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi kõikide artikli 2 punktis g määratletud prügilate suhtes.
2. Ilma et see piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja:
[...]
– korrastus- /taastamis- ja täitetöödel või prügilates ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks sobivate püsijäätmete kasutamine,
– [...]
– saastumata pinnase ladestamine või maavarade geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise või karjääriviisilisel kaevandamisel tekkivate püsijäätmete ladestamine.“
Direktiiv 2006/21/EÜ
6 Direktiivi 2006/21 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:
„Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, hõlmab käesolev direktiiv selliste jäätmete käitlemist, mis on tekkinud maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö tulemusena (edaspidi „kaevandamisjäätmed“).“
7 Direktiivi 2006/21 artiklis 10 „Kaeveõõned“, on sätestatud:
„1. Liikmesriigid tagavad, et taastamise ja ehitamise eesmärgil kaevandamisjäätmete tagasipanemisel kaeveõõntesse, mis on tehtud pealmaa- või allmaakaevandamise käigus, võtab käitaja asjakohaseid meetmeid, et:
1) kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus vastavalt artikli 11 lõikele 2 mutatis mutandis;
2) kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 3 ja 5 mutatis mutandis;
3) kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus vastavalt artikli 12 lõigete 4 ja 5 mutatis mutandis;
2. Kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude jäätmete kui kaevandamisjäätmete suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel jätkuvalt direktiivi 1999/31/EÜ.“
Direktiiv 2008/98/EÜ
8 Nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ prügilate kohta (EÜT 2008, L 312, lk 3; ELT eriväljaanne 19/04, lk 228) põhjenduses 19 on märgitud:
„Taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi on vaja muuta, et tagada nende kahe mõiste selge eristamine lähtuvalt nende keskkonnamõju tegelikust erinevusest, mis tekib loodusressursside asendamisega majanduses, ning tunnustades jäätmete ressursina kasutamise võimalikku kasulikkust keskkonnale ja inimese tervisele. Lisaks võib välja töötada suunised, et selgitada juhtumeid, kus on raske kõnealust erinevust praktikas rakendada või kus tegevuse liigitamine taaskasutamiseks ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule.“
9 Selle direktiivi artiklis 3 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[...]
15) „taaskasutamine“ – mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. II lisas esitatakse taaskasutamistoimingute mitteammendav loetelu;
[...]
19) „kõrvaldamine“ – mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. I lisas esitatakse kõrvaldamistoimingute mitteammendav loetelu;
[…]“.
10 Selle direktiivi artiklis 4 „Jäätmehierarhia“ on sätestatud:
„1. Järgnevalt esitatud jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates õigusaktides ja poliitikas:
a) vältimine;
b) korduskasutamiseks ettevalmistamine;
c) ringlussevõtt;
d) muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning
e) kõrvaldamine.
2. Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude käitlemise kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule.
[…]“.
11 Sama direktiivi artikli 10 lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmed läbivad taaskasutamistoimingud kooskõlas artiklitega 4 ja 13.“
12 Direktiivi 2008/98 artikli 11 „Korduskasutamine ja ringlussevõtt“ lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:
„2. Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks et liikuda jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:
[...]
b) aastaks 2020 suurendatakse ehitus- ja lammutusjäätmete, välja arvatud jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslike ainete, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist, sealhulgas jäätmete kasutamist täitematerjalina muude ainete asemel, vähemalt 70%-ni massist.
3. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad kasutus- ja arvutusmeetodite kohta, et kontrollida vastavust käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eesmärkidega, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta [EÜT 2002, L 332, lk 1]. Need võivad võimaldada üleminekuperioode liikmesriikidele, kelle ringlussevõtu määr ükskõik kummas lõikes 2 nimetatud jäätmekategoorias on alla 5%. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.“
13 Selle direktiivi artiklis 13 on sätestatud:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning mis eelkõige:
a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;
b) ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning
c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.“
14 Selle direktiivi artiklis 40 on sätestatud, et selle ülevõtmise tähtaeg möödub 12. detsembril 2010.
15 Direktiivi 2008/98 I lisas „Kõrvaldamistoimingud“ on loetletud järgmised toimingud:
„D 1 Maa-alune või maapealne ladestamine (nt prügilasse jne)
[...]
D 3 Süvainjektsioon (nt vedelate heidete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)
[...]
D 12 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)
[…]“.
16 Selle direktiivi II lisas „Taaskasutamistoimingud“ on loetletud järgmised toimingud:
„[…]
R 3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sh kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid) [...]
R 4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine
R 5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine [...]
[...]
R 10 Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks
[…]“.
Itaalia õigus
17 Itaalia 30. mai 2008. aasta seadusandliku dekreedi nr 117/2008, millega võetakse üle direktiiv 2006/21, (Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana, edaspidi „GURI“ nr 157, 7.7.2008, lk 4) artikli 10 lõikes 3 on sätestatud:
„Kaevandamistegevuse tulemusel tekkinud kaeveõõnte ja tühimike täitmisele muude jäätmetega kui käesolevas dekreedis nimetatud kaevandamisjäätmed kohaldatakse 13. jaanuari 2003. aasta seadusandlikku dekreeti nr 36 prügilate kohta.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
18 Edilizia Mastrodonato esitas 16. märtsil 2010 karjääri laiendamise taotluse, millele oli muu hulgas lisatud keskkonnaseisundi taastamise rakendusprojekt, mis nägi ette kõnealusest kaevandamisest mõjutatud alade täitmise 1 200 000 m³ muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed.
19 Servizio regionale Attività estrattive (maakonna kaevandusamet) andis karjääri laiendamiseks 21. septembril 2011 loa tingimusega, et plaanitav taastamine toimub samal ajal heakskiidetud projektieeskirjade kohaselt.
20 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Edilizia Mastrodonato ja Bari provintsi vahel tekkisid lahkarvamused seoses menetlusega, mida Edilizia Mastrodonato peab järgima, et ta võiks tegelikult asuda täitma alasid, kus eelnevalt on kaevandatud.
21 Edilizia Mastrodonato saatis 19. jaanuaril 2012 Bari provintsile vastavalt jäätmete taaskasutamistoimingutele kohaldatavale lihtsustatud korrale teate tegevuse alustamise kohta. Bari provintsi Servizio Polizia Provinciale – Protezione Civile e Ambiente della Provincia di Bari (provintsi politsei kodaniku- ja keskkonnakaitse osakonna) juhataja ei nõustunud 15. novembril 2012 sellega, et Edilizia Mastrodonato kaeveõõnte täitmise projektile võiks kohaldada sellist lihtsustatud menetlust, kuna tegelikult kujutab selline täitmine endast 1 200 000 m³ eriliste püsijäätmete prügilasse ladestamise teel kõrvaldamise projekti, mida tuleb käsitleda tavapärases loamenetluses vastavalt seadusandliku dekreedi nr 117/2008 artikli 10 lõikele 3, millega võeti üle direktiivi 2006/21 artikli 10 lõige 2.
22 Tribunale amministrativo regionale Puglia (Apuulia maakonna halduskohus, Itaalia) tühistas selle otsuse. Nimetatud kohus leidis nimelt, et hoolimata seadusandliku dekreedi nr 117/2008 artikli 10 lõike 3 sõnastusest võib plaanitava täitmistegevuse läbi viia lihtsustatud menetluse korras. Selle kohtu sõnul tuleb kõnealust sätet nimelt tõlgendada lähtudes jäätmetealase liidu õiguse arengutest. Samas lubavad direktiivi 2008/98 artikli 3 punkt 15 ja artikkel 11 arvata, et pinnatäitmistegevuse puhul, isegi kui see toimub muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, ei pruugi tegemist olla jäätmete kõrvaldamisega vaid taaskasutamisega, mille puhul Itaalia õigus lubab kasutada lihtsustatud menetlust.
23 Bari provints kaebas Tribunale amministrativo regionale Puglia (Apuulia maakonna halduskohus) otsuse edasi Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeim halduskohus) ja palus tõlgendada seadusandliku dekreedi nr 117/2008 artikli 10 lõiget 3 ja sellest tulenevalt ka direktiivi 2006/21 artikli 10 lõiget 2. Ta märkis, et erinevalt Tribunale amministrativo regionale Pugliast (Apuulia maakonna halduskohus) väidab Bari provints, et nende mõlema sätte kohaselt ei kujuta endast jäätmete kõrvaldamist mitte üksnes ala täitmine kaevandamisjäätmetega ja seega võib see Itaalia õiguse kohaselt olla lihtsustatud menetluse esemeks.
24 Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeim halduskohus) peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas ühenduse direktiivi 2006/21 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et prügila täitmise suhtes tuleb – juhul, kui seda tehakse muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed – ikkagi kohaldada direktiivis 1999/31 jäätmete kohta sätestatud õigusnorme ka siis, kui tegemist ei ole jäätmete kõrvaldamise, vaid taaskasutamisega?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma eelotsuse küsimusega sisuliselt selgitada kas direktiivi 2006/21 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle tulemusel tuleb kohaldada direktiivi 1999/31 nõudeid karjääri täitmisele muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, kui see tegevus kujutab endast jäätmete taaskasutamist.
26 Direktiivi 2006/21 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et direktiivi kohaldatakse selliste jäätmete käitlemise suhtes, mis on tekkinud maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö tulemusena.
27 Selle direktiivi artikli 10 pealkiri on „Kaeveõõned“. Selle lõikes 1 kohustatakse liikmesriike tagama, et taastamise ja ehitamise eesmärgil kaevandamisjäätmete tagasipanemisel kaeveõõntesse võtab käitaja asjakohaseid meetmeid. Seevastu on lõikes 2 sätestatud, et „[k]aeveõõnte täitmisel kasutatavate muude jäätmete kui kaevandamisjäätmete suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel jätkuvalt direktiivi“ 1999/31.
28 Olgu märgitud, et direktiivi 2006/21 artikli 10 lõike 2 keeleversioonid erinevad selles osas kas muud jäätmed kui kaevandamisjäätmed on tingimata direktiiviga 1999/31 hõlmatud. Nimelt on selle sätte kreeka, prantsuse ja itaalia keeleversioonis märgitud, et direktiivi 1999/31 kohaldatakse jätkuvalt muude jäätmete kui kaevandamisjäätmed suhtes, mida kasutatakse alade täitmiseks, kuid saksa ja inglise keeleversioonis on samas sättes kirjas, et direktiivi 1999/31 kohaldatakse jätkuvalt sellistele jäätmetele asjakohastel juhtudel („gegebenenfalls“ ja „as appropriate“).
29 Tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa ühes keeleversioonis kasutatud liidu õigusnormi sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone. Kui keeleversioonides on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (kohtuotsus 17.3.2016, Kødbranchens Fællesråd, C‑112/15, EU:C:2016:185, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 31 märkis, tuleb selles osas rõhutada, et direktiivi 2006/21 artikli 10 lõige 2 täpsustab, et direktiivi 1999/31 „kohaldatakse jätkuvalt“ alade täitmisele muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, mis viitab sellele, et kaeveõõne täitmine kuulub direktiivi 1999/31 kohaldamisalasse üksnes juhul, kui see vastab selle direktiivi kohaldamise tingimustele.
31 Samas kohaldatakse direktiivi 1999/31 ainult jäätmete ladestamisele ja mitte taaskasutamisele. Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 38, on selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimelt sätestatud, et seda direktiivi kohaldatakse kõikide prügilate suhtes, mis on määratletud selle direktiivi artikli 2 punktis g jäätmekäitluskohtadena kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse.
32 Sellise tõlgendusega on kooskõlas asjaolu, et arvestades direktiivi 2006/21, millega reguleeritakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist, ülesehitust, ei saa selle direktiivi artikli 10 lõiget 2 tõlgendada nii, et selle tagajärjel laiendatakse direktiivi 1999/31 kohaldamisala, mis on selgelt määratletud selle artikli 3 lõikes 1.
33 Seega võivad muud jäätmed kui kaevandamisjäätmed kuuluda direktiivi 1999/31 kohaldamisalasse üksnes siis, kui nende kõrvaldamiseks neid ladestatakse ja mitte nende taaskasutamise korral. Nii tuleb tõlgendada selle direktiivi artikli 3 lõike 2 teist taanet, mis jätab direktiivi kohaldamisalast välja ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks sobivate püsijäätmete kasutamise korrastus-/taastamis- ja täitetöödel või prügilates.
34 Seega tuleb direktiivi 2006/21 artikli 10 lõiget 2 tõlgendada nii, et selle alusel ei saa kohaldada direktiivi 1999/31 nõudeid karjääri täitmisele muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, kui see tegevus ei kujuta endast jäätmete ladestamist vaid jäätmete taaskasutamist.
35 Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb veel kindlaks määrata, millistel tingimustel võib karjääri täitmist muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed pidada taaskasutamistoiminguks.
36 Mõistet „taaskasutamine“ ei ole direktiivis 1999/31 määratletud ja seega tuleb kohaldada direktiivi 2008/98 artikli 3 punktis 15 esitatud mõistet „taaskasutamine“. Nimetatud direktiiv, millega tunnistatakse alates 12. detsembrist 2010 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ, jäätmete kohta (ELT 2006, L 114, lk 9) asjakohased sätted ja mille ülevõtmise tähtaeg möödus samal kuupäeval, on põhikohtuasja asjaoludele ajaliselt kohaldatav, kuna Edilizia Mastrodonato poolt Bari provintsile vastavalt jäätmete taaskasutamistoimingutele kohaldatavale lihtsustatud korrale saadetud teade tegevuse alustamise kohta kandis 19. jaanuari 2012. aasta kuupäeva (vt analoogia alusel kohtuotsus 23.3.2006, komisjon vs. Austria, C‑209/04, EU:C:2006:195, punktid 56 ja 57).
37 Samas on direktiivi 2008/98 artikli 3 punktis 15 muu hulgas määratletud „taaskasutamine“ kui toiming, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks. Selle direktiivi põhjendust 19 võib vaadelda samas kontekstis, kuna selles on täpsustatud, et „taaskasutamine“ erineb oma keskkonnamõju poolest mõistest „kõrvaldamine“ majanduses loodusressursside asendamise poolest.
38 Niisiis tuleb tõdeda, et kõnealune mõiste vastab Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt on jäätmete taaskasutamise toimingu oluliseks tunnuseks asjaolu, et selle peamine eesmärk on jäätmetele kasuliku funktsiooni andmine, asendades jäätmetega muid materjale, mida oleks selle funktsiooni täitmiseks tulnud kasutada, mistõttu on võimalik säästa loodusvarasid (kohtuotsus 27.2.2002, ASA, C‑6/00, EU:C:2002:121, punkt 69).
39 Seega on taaskasutamise toimingu põhieesmärk loodusvarade säästmine. Seevastu, juhul kui tooraine sääst on üksnes kõrvaltulemus sellise tegevuse puhul, mille põhieesmärk on jäätmete kõrvaldamine, ei saa selle tegevuse liigitamist jäätmete kõrvaldamiseks kahtluse alla seada (vt selle kohta kohtuotsus 13.2.2003, komisjon vs. Luxembourg, C‑458/00, EU:C:2003:94, punkt 43).
40 Selles osas ilmneb direktiivi 2008/98 artikli 3 punktidest 15 ja 19, et selle direktiivi I ja II lisa eesmärk on loetleda enamlevinud kõrvaldamis- ja taaskasutamise toimingud ja mitte nimetada ammendavalt kõiki kõrvaldamis- ja taaskasutamise toiminguid selle direktiivi tähenduses.
41 Niisiis võib kõik jäätmekäitlustoimingud liigitada kas „kõrvaldamiseks“ või „taaskasutamiseks“, ja nagu ilmneb direktiivi 2008/98 artikli 3 punktist 19, võib ühe ja sama toimingu liigitada samal ajal nii „kõrvaldamiseks“ kui ka „taaskasutamiseks“. Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et kui jäätmekäitlustoimingut ei saa seostada ainult ühe tegevuse või tegevuste liigiga, mida on nimetatud selle direktiivi I ja II lisas, siis tuleb üksnes kõnealuste toimingute sõnastusest lähtudes need iga kord eraldi liigitada selle direktiivi eesmärke ja määratlusi arvestades (vt analoogia alusel kohtuotsus 27.2.2002, ASA, C‑6/00, EU:C:2002:121, punktid 62–64).
42 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata kõiki põhikohtuasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja võttes arvesse direktiiviga 2008/98 järgitavat keskkonnakaitse eesmärki, otsustada, kas põhikohtuasjas käsitletava karjääri täitmise põhieesmärk on muude jäätmete kui kaevandamisjäätmed taaskasutamine selle täitmistegevuse käigus.
43 See võib olla nii esiteks juhul, kui on teada, et kõnealune karjäär oleks täidetud isegi juhul, kui kõnealused jäätmed ei oleks olnud kättesaadavad ja kui seega oleks tulnud kasutada muid materjale (vt analoogia alusel kohtuotsus 27.2.2002, ASA, C‑6/00, EU:C:2002:121, punkt 69).
44 Sellisel juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma arvesse ala täitmise toimingu tingimusi, et kindlaks määrata, kas see toiming oleks tehtud isegi siis, kui oleks puudunud jäätmed, mis on muud jäätmed kui kaevandamisjäätmed. Näiteks võib asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav asjaomase karjääri käitaja omandab sellised jäätmed nende tootjalt või omanikult tasu eest, viidata sellele, et kõnealuse toimingu põhieesmärk on nende jäätmete taaskasutamine (vt selle kohta kohtuotsus 13.2.2003, komisjon vs. Luxembourg, C‑458/00, EU:C:2003:94, punkt 44).
45 Teisalt saab põhikohtuasjas käsitletavat karjääri täitmist pidada taaskasutamistoiminguks üksnes juhul, kui kõige ajakohasemate teaduslike ja tehniliste teadmiste kohaselt on need jäätmed selleks eesmärgiks sobivad.
46 Nimelt on direktiivi 2008/98 artikli 10 lõikes 1 ja artiklis 13 sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et taaskasutamistoimingud tehakse keskkonda ja inimese tervist hoides, mis eeldab, et need jäätmed võivad asendada muid materjale samasuguseid keskkonnakaitsemeetmeid rakendades (vt analoogia alusel kohtuotsus 22.12.2008, komisjon vs. Itaalia, C‑283/07, ei avaldata, EU:C:2008:763, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Mis puudutab muude jäätmete kui kaevandamisjäätmed sobivust põhikohtuasjas käsitletava karjääri täitmiseks, siis ilmneb direktiivi 1999/31 artikli 3 lõikest 1 ja lõike 2 teisest kuni neljandast taandest, et mittepüsivate või ohtlike jäätmete kasutamine ei ole lubatud korrastus‑ /taastamis‑ ja täitetöödel või ehituslikel eesmärkidel. Niisiis ei saa mittepüsivate või ohtlike jäätmete sellist kasutamist käsitleda taaskasutamisena ja seetõttu kuulub see kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.
48 Selliste jäätmete kasutamine, mis ei ole lubatavad karjääri kaeveõõnte täitmiseks, tooks kaasa keskkonda rohkem kahjustavad mõjud kui muude materjalidega täitmise toimingud. Nagu on meenutatud direktiivi 2008/98 põhjenduses 19. ei saa sellist tegevust liigitada taaskasutamistoiminguks, kui see liigitamine ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule, mida selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaselt peetakse taaskasutamise korral paremaks kui jäätmete kõrvaldamise korral.
49 Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 41–46 esitatut, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima esiteks, kas Edilizia Mastrodonato täidaks talle kuuluva karjääri kaeveõõsi ka juhul, kui ta ei saa selleks kasutada jäätmeid, mis on muud jäätmed kui kaevandamisjäätmed, ja teiseks, kas jäätmed, mida kavatsetakse kasutada, sobivad sellise täitmistoimingu jaoks. Põhikohtuasjas käsitletava toimingu saab liigitada „taaskasutamiseks“ üksnes juhul kui see vastab neile kahele kumulatiivsele tingimusele.
50 Sellega seoses ilmneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt ühele Euroopa Kohtu täpsustavale küsimusele antud vastusest, et asjaomased jäätmed on väga erinevat liiki ja sisaldavad tõenäoliselt mittepüsivaid või isegi ohtlikke jäätmeid, mis nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 47 on sedastatud, ei sobi karjääri täitmiseks. Liikmesriigi kohus, kes on ainsana pädev hindama põhikohtuvaidluse asjaolusid, peab siiski välja selgitama kas Edilizia Mastrodonatole kuuluva karjääri kaeveõõnte täitmise projekt vastab eelmises punktis meenutatud nõuetele.
51 Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2006/21 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel ei saa kohaldada direktiivi 1999/31 nõudeid karjääri täitmisele muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, kui see tegevus kujutab endast jäätmete taaskasutamist, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Kohtukulud
52 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel ei saa kohaldada direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta nõudeid karjääri täitmisele muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, kui see tegevus kujutab endast jäätmete taaskasutamist, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Allkirjad