EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
9. aprill 2014(*)
Eelotsusetaotlus – Määrus (EÜ) nr 1383/2003 – Võltsitud ja piraatkaupade turuleviimist takistavad meetmed – Artikli 13 lõige 1 – Tolli pädevus teha kindlaks intellektuaalomandi õiguse rikkumist
Kohtuasjas C‑583/12,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Riigikohtu (Eesti) 5. detsembri 2012. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. detsembril 2012, menetluses
Sintax Trading OÜ
versus
Maksu- ja Tolliamet,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. L. da Cruz Vilaça, G. Arestis, J‑C. Bonichot (ettekandja) ja A. Arabadjiev,
kohtujurist: P. Cruz Villalón,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:
– Eesti valitsus, esindajad: N. Grünberg ja M. Linntam,
– Tšehhi valitsus, esindaja: M. Smolek,
– Euroopa Komisjon, esindajad: B‑R. Killmann ja E. Randvere,
olles 28. jaanuari 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 196, lk 7; ELT eriväljaanne 02/13, lk 469) tõlgendamist.
2 Taotlus esitati Sintax Trading OÜ (edaspidi „Sintax Trading”) ja Maksu‑ ja Tolliameti (edaspidi „toll”) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb viimase keeldumist vabastada kinnipeetud, intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa, ilma et selle õiguse valdaja oleks algatanud selle õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlust.
Õiguslik raamistik
Rahvusvaheline õigus
3 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (edaspidi „TRIPS‑leping”), mis sisaldub Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu 1 C lisas, kiideti heaks nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80).
4 TRIPS‑lepingu III jao artikli 41 lõiked 1‒4 näevad ette järgmist:
„1. Liikmed tagavad oma seadustega võimaluse kasutada käesolevas osas määratletud kaitsmismenetlusi, et võimaldada tõhusaid meetmeid käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste rikkumiste ennetamiseks. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja pakkuda meetmeid nende kaitsemenetluste kuritarvitamise vastu.
2. Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused peavad olema ausad ja erapooletud. Need ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi.
3. Asjas tehtav otsus peab eelistatavalt olema kirjalik ja põhistatud. See tuleb liigse viivituseta teha kättesaadavaks vähemalt menetluspooltele. Asjas tehtav otsus peab põhinema tõendusmaterjalil, mille suhtes pooltel oli võimalus esitada oma seisukohad.
4. Menetluspooltel peab olema võimalus lõplike haldusotsuste kohtulikuks läbivaatamiseks ning asjas tehtud algse kohtuotsuse läbivaatamiseks vähemalt juriidilistes küsimustes kooskõlas asja tähtsust puudutavate jurisdiktsiooniliste sätetega liikme seadustes. [...]”
5 Selle lepingu artiklis 42 on ette nähtud:
„Iga käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguse kaitse tagamiseks võimaldavad liikmed õigusevaldajatele […] tsiviilkohtumenetluse kasutamist. [...]”
6 Nimetatud lepingu artikkel 49 „Haldusmenetlus” on sõnastatud järgmiselt:
„Juhul kui mõni tsiviilõiguslik kaitsevahend võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesolevas osas sätestatud põhimõtetele.”
7 Selle lepingu artiklis 51 „Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt” on sätestatud:
„Kooskõlas alljärgnevate sätetega peavad liikmed kehtestama menetluse, […] mis võimaldab õigusevaldajal, kellel on alust kahtlustada, et aset võib leida võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade […] importimine, esitada kirjaliku taotluse pädevatele haldus- või kohtuorganitele, et tolliorganid peataksid seesuguste kaupade vabasse ringlusse laskmise. [...]”
8 TRIPS‑lepingu artikkel 54 „Peatamisest teatamine” näeb ette:
„Importijale ja hagejale teatatakse viivitamata kaupade vabastamise peatamisest artikli 51 alusel.”
9 TRIPS‑lepingu artikkel 55 „Peatamise kestus” on sõnastatud järgmiselt:
„Kui 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui hagejale on kätte antud peatamisteade, ei ole tolliorganitele teatatud, et kostjaks mitteolev pool on algatanud asja sisulisele otsustamisele viiva menetluse või et nõuetekohaselt volitatud organ on võtnud kaupade vabastamise peatamist pikendavaid ajutisi meetmeid, vabastatakse kaubad tingimusel, et on täidetud kõik ülejäänud importimise või eksportimise tingimused; vajaduse korral võidakse seda tähtaega pikendada veel 10 tööpäeva võrra. […]”
Liidu õigus
10 Määruse nr 1383/2003 põhjendused 2, 5, 8 ja 10 on sõnastatud järgmiselt:
„(2) Võltsitud ja piraatkaupade ning kõikide intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade turustamine kahjustab märgatavalt seadust järgivaid tootjaid, kauplejaid ja õigusevaldajaid, eksitades tarbijaid, ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida turult eemal nii palju kui võimalik ja tuleks vastu võtta meetmed, et tõhusalt käsitleda kõnealust ebaseaduslikku tegevust, piiramata seejuures seadusliku kauplemise vabadust. […]
[…]
(5) Ajavahemiku jooksul, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest võltsitud või piraatkaup või teatavaid intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup, peaks tolli sekkumine hõlmama vabasse ringlusse lubamise […] peatamist või […] peatamismenetlusele suunatud […] kauba kinnipidamist.
[…]
(8) Menetlused, mis on algatatud selleks, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, tuleks läbi viia kriteeriumide alusel, mida kasutatakse, et kindlaks määrata, kas kõnealuses liikmesriigis toodetud kaupadega rikutakse intellektuaalomandi õigusi. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohtute pädevust või kohtumenetlusi käsitlevaid sätteid.
[…]
(10) On vaja sätestada meetmed, mida kohaldatakse võltsitud, piraat- või teatavaid intellektuaalomandi õigusi üldiselt rikkuvate kaupadena tuvastatud kaupade suhtes. […]”
11 Selle määruse artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad:
„1. Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mil toll võib sekkuda intellektuaalomandi õigust rikkuvana kahtlustatavate kaupade puhul järgmistes olukordades:
a) kui kaup siseneb vabasse ringlusse lubamiseks […];
b) kui need avastatakse selliste kaupade kontrollimisel, mis sisenevad [Euroopa Liidu] tolliterritooriumile […].
2. Käesolevas määruses määratakse kindlaks ka meetmed, mida pädevad asutused peavad võtma, kui leitakse, et lõikes 1 osutatud kaupadega rikutakse intellektuaalomandi õigusi.”
12 Määruse artikkel 2 näeb ette:
„1. Käesoleva määruse kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup”:
[…]
b) piraatkaup: kaubad, mis on autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdaja või siseriikliku õiguse alusel registreeritud või registreerimata disainilahenduse õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad […] või kaubad, mis sisaldavad neid koopiaid […];
[...]
2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „õigusevaldaja”:
a) kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, disainilahenduse õiguse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse, sordikaitseõiguse, kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja üldisemalt kõikide lõikes 1 osutatud õiguste valdaja; või
b) mis tahes muu isik, kellel on luba kasutada punktis a nimetatud intellektuaalomandi õigusi, või õigusevaldaja või volitatud kasutaja esindaja.”
13 Selle sama määruse II peatüki „Tolli sekkumise taotlused” 1. jao (mis käsitleb meetmeid, mida toll võib võtta enne sekkumise taotluse esitamist) artikli 4 lõige 1 näeb ette:
„Kui tollil on artikli 1 lõikes 1 osutatud olukordades võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õigusevaldaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võidakse peatada kauba vabasse ringlusse laskmine või kaupa kolm tööpäeva kinni pidada alates hetkest, kui õigusevaldaja ja deklarant või kaubavaldaja, kui viimati nimetatud on teada, on teatise kätte saanud, et õigusevaldajal oleks võimalik esitada sekkumise taotlus kooskõlas artikliga 5.”
14 Määruse nr 1383/2003 II peatüki 2. jao „Tollimeetme taotluste esitamine ja menetlemine” artikli 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad:
„1 Iga liikmesriigi õigusevaldaja võib esitada pädevale tolliasutusele kirjalikult tolli sekkumise taotluse, kui kauba puhul tuvastatakse üks artikli 1 lõikes 1 osutatud olukord (meetmetaotlus).
2. Iga liikmesriik nimetab tolliasutuse, mis on pädev meetmetaotluseid vastu võtma ja menetlema.”
15 Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 esimene lõik näeb ette:
„Õigusevaldaja meetmetaotlust rahuldav otsus edastatakse viivitamata nendele ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele tollipunktidele, mis võiksid olla seotud kaubaga, millega taotluse kohaselt rikutakse väidetavalt intellektuaalomandi õigust.”
16 Artikkel 9 kuulub selle määruse III peatükki „Tolli sekkumist ja juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädeva asutuse sekkumist reguleerivad tingimused”. See on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kui tollipunkt, kellele on vastavalt artiklile 8 teatatud õigusevaldaja taotlust rahuldavast otsusest, vajaduse korral pärast konsulteerimist taotluse esitajaga veendub, et ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorda asetatud kaupade puhul kahtlustatakse käesoleva määrusega hõlmatud intellektuaalomandi õiguse rikkumist, peatab tollipunkt nende kaupade ringlusse laskmise või peab need kaubad kinni.
[…]
2. Lõikes 1 osutatud pädev tolliasutus või tollipunkt teatab õigusevaldajale ja […] deklarandile või kauba valdajale sekkumisest ning võib neile teatada selle kauba tegeliku või hinnangulise koguse või laadi, mille vabasse ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud, ilma et sellise teabe edastamisega kaasneks kohustust teavitada sisulise otsuse tegemiseks pädevat asutust.
3. Tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, […] teatab taotlust menetlenud tollipunkt või -asutus õigusevaldajale taotluse korral intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatava kauba saaja, saatja, deklarandi või valdaja nime ja aadressi ning selle päritolu ja lähteriigi, kui need andmed on teada.
[…]”
17 Kõnealuse direktiivi artikkel 10 on sõnastatud järgmiselt:
„Otsustades, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, kohaldatakse selles liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on asetatud ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorda.
Kõnealuseid õigusakte kohaldatakse ka siis, kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tolliasutusele või -punktile teatatakse viivitamata artiklis 13 sätestatud menetluse algatamisest, v.a juhul, kui menetluse on algatanud kõnesolev tolliasutus või -punkt.”
18 Määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõike 1 kohaselt:
„Kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et [artikli 10 kohaselt] on algatatud menetlus, tegemaks kindlaks, kas [siseriikliku õiguse alusel on rikutud] intellektuaalomandi õigust […], või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral saanud artikli 11 lõike 1 sätestatud kokkulepet õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.
Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra.” [täpsustatud tõlge]
19 Selle määruse artikli 14 lõige 1 näeb ette võimaluse vabastada disainilahenduse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse või sordikaitse õiguste rikkumises kahtlustatav kaup tagatise esitamise korral. Nimetatud artikli lõige 2 sätestab:
„Lõikes 1 sätestatud tagatis peab olema piisav, et kaitsta õigusevaldaja huve.
[…]
Kui menetluse, mille eesmärk on teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, algataja ei ole mitte disainilahenduse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse või sordikaitse õiguse valdaja, tuleb tagatis vabastada, kui kõnealuse menetluse algataja ei ole 20 tööpäeva jooksul pärast kaupade ringlusse laskmise peatamist või kinnipidamist käsitleva teate kättesaamist kasutanud oma õigust pöörduda kohtusse.
[…]”
20 Kõnealuse määruse IV peatüki „Intellektuaalomandi õigust rikkuvaks tunnistatud kauba suhtes kohaldatavad sätted” artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt:
„Ilma et see piiraks õiguse valdaja võimalust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid lubamaks pädevatel asutustel:
a) hävitada intellektuaalomandi õigust rikkuvaks tunnistatud kaup või kõrvaldada see turustuskanalitest viisil, mis välistab õigusevaldaja kahjustamise, kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusnormidega ning ilma mis tahes liiki hüvituseta, v.a juhul, kui siseriiklikes õigusaktides on sätestatud teisiti, ja kuludeta riigile”.
Eesti õigus
21 Tolliseaduse § 39 lõigete 4 ja 6 kohaselt:
„(4) Kauba kohta, mille suhtes on kahtlus, et see rikub intellektuaalset omandit [määruse nr 1383/2003] tähenduses, annab õiguste omaja kauba proovide või näidiste uurimise alusel talle kauba kinnipidamisest teatamisest arvates kümne tööpäeva jooksul kirjaliku hinnangu. Õiguste omajale ei maksta hinnangu andmise eest tasu.
[…]
(6) Toll edastab õiguste omajalt saadud hinnangu ärakirja viivitamatult asjaomasele isikule, kes võib hinnangu ärakirja kättesaamisest alates kümne päeva jooksul esitada tollile hinnangu kohta kirjalikud vastuväited koos asjakohaste tõenditega.”
22 Selle seaduse § 45 „Hõivamisele kuuluv kaup” lõige 1 on sõnastatud nii:
„[Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) (muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1))] artiklites 53, 57 ja 75 nimetatud kauba toll hõivab ja realiseerib, hävitab tollijärelevalve all või annab tasuta üle käesoleva seaduse §-des 97 ja 98 sätestatud korras”
23 Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab:
„Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
24 Sintax Trading importis Eestisse Ukraina äriühingu tarnitud suuloputusvee pudeleid. Nende importimisel teavitas Acerra OÜ (edaspidi „Acerra”) tolli, et kõnealuste pudelitega rikutakse tema nimele registreeritud disainilahendust.
25 Selle tõttu peatas toll kõnealuse kauba vabasse ringlusse laskmise, et viia läbi täiendav läbivaatus, mille tulemusel ta tuvastas, et imporditud pudelite kuju on Acerrale kuuluva disainilahendusega väga sarnane. Kuna tollil tekkis seetõttu kahtlus, et rikutakse intellektuaalomandi õigust, pidas ta kauba kinni ja palus Acerralt hinnangut. Viimatinimetatu kinnitas tekkinud kahtlust.
26 Sellele tuginedes tuvastas toll, et kaubaga rikutakse intellektuaalomandi õigust määruse nr 1383/2003 tähenduses, ja lükkas selle tõttu 11. veebruaril 2011 tagasi Sintax Tradingi taotluse kaup vabastada.
27 Sintax Trading esitas tolli selle otsuse peale, mida kinnitas teine, 17. veebruari 2011. aasta otsus, kaebuse Tallinna Halduskohtule. Nimetatud kohus tuvastas menetlusnormide rikkumise ja tegi ettekirjutuse otsustada kauba vabasse ringlusse laskmine. Tallinna Ringkonnakohus jättis selle kohtuotsuse muutmata, asendades otsuse põhjendused oma otsuse põhjendustega, ning otsustas, et määruse nr 1383/2003 artikkel 10 ei võimalda tollil endal intellektuaalomandi õiguse rikkumist kindlaks teha. See kohus leidis, et kuna ei ole algatatud menetlust, tegemaks kindlaks, kas Acerra on rikkunud intellektuaalomandi õigust, siis ei saanud toll kaupa pärast määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõikes 1 ette nähtud sellekohase tähtaja möödumist enam kinni pidada.
28 Riigikohus, kellele toll esitas kassatsioonkaebuse, ei ole veendunud selle tõlgenduse põhjendatuses, kuna Eesti õiguse alusel on toll pädev ise omal algatusel läbi viima võistleva menetluse, tegemaks sisulise otsuse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib siiski teada, kas siseriiklik õigus on määrusega nr 1383/2003 kooskõlas.
29 Neil asjaoludel otsustas Riigikohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõikes 1 nimetatud „menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud” võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III peatükis käsitletud „juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus” olema tollist eraldiseisev?
2. Määruse nr 1383/2003 [põhjendus] 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning [põhjenduse] 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt rakendada, piiramata seejuures määruse [põhjenduse] 2 ja [komisjoni 21. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1891/2004 (ELT L 328, lk 16)] [põhjenduse] 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust.
Kas nende eesmärkidega on kooskõlas olukord, kus määruse nr 1383/2003 artiklis 17 sätestatud meetmete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui õigusevaldaja algatab määruse artikli 13 lõikes 1 nimetatud intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetluse, või peab nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?”
Eelotsuse küsimused
30 Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui toll intellektuaalomandi õiguse valdaja tegevusetuse korral ise algatab ja viib läbi selles sättes ette nähtud menetluse.
31 Nagu nähtub määruse nr 1383/2003 artikli 1 lõigetest 1 ja 2, näeb see määrus lisaks intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba korral tolli sekkumise tingimustele ette ka meetmed, mida pädevad asutused peavad võtma, kui on tuvastatud, et kõnealuse kaubaga nimetatud õigust rikutakse.
32 Mis puutub tolli sekkumise tingimustesse olukorras, kui on kahtlus, et kaubaga rikutakse intellektuaalomandi õigust, siis on määruse nr 1383/2003 artiklites 5‒7 ette nähtud, et sekkutakse asjaomase intellektuaalomandi õiguste valdaja taotluse alusel või omal algatusel, nagu selgub selle määruse artiklist 4, kuid tingimustel, mis võimaldavad õigusevaldajal esitada sekkumistaotluse kooskõlas selle määruse artikliga 5.
33 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 25 märkis, on intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabasse ringlusse laskmise peatamise või selle kinnipidamise meetmed, mida toll võib võtta, oma olemuselt ajutised.
34 Esiteks on nende meetmete eesmärk, kui neid võetakse omal algatusel, üksnes võimaldada asjaomase õiguse valdajal esitada tolli sekkumise taotlus määruse nr 1383/2003 artiklis 5 ja järgnevates artiklites ette nähtud vormis ja tingimustel. Teiseks on nende meetmete eesmärk, kui neid võetakse sellise taotluse alusel, üksnes võimaldada taotlejal tõendada, et ta on algatanud menetluse, tegemaks kindlaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud.
35 Seoses sellega olgu meenutatud, et otsustamaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud, kohaldatakse vastavalt määruse nr 1383/2003 artiklile 10 selles liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on ühes artikli 1 lõikes 1 osutatud olukordadest.
36 Tuleb samuti meenutada, et selle määruse artikli 13 lõikest 1 tuleneb, et kui tolliasutusele ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et vastavalt selle määruse artiklile 10 on algatatud menetlus tegemaks kindlaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud, lastakse kaup vastavalt olukorrale kas vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine, eeldusel et kõik tolliformaalsused on täidetud.
37 Nende sätete eesmärk on anda tollile võimalus teha asjakohased järeldused sellise intellektuaalomandi õiguse valdaja tegevusetusest, keda niisuguse õiguse rikkumise kahtlusega kaup puudutab. Seevastu ei välista need sätted iseenesest võimalust, et menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud, algatatakse asjaomase õiguse valdaja tegevusetuse korral tolli initsiatiivil.
38 Seda tõlgendust toetavad lisaks määruse nr 1383/2003 eri sätted.
39 Nii on see selle määruse artikli 10 teise lõigu puhul, mis, nähes ette selle määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud menetluse algatamisest teatamise tingimused, käsitleb juhtu, mil selle menetluse algatab tolliasutus või ‑punkt.
40 Samuti viitab määruse nr 1383/2003 artikli 14 lõige 2 otsesõnu olukorrale, mil sellise menetluse algataja ei ole asjaomase õiguse valdaja.
41 Lisaks, kuigi intellektuaalomandi õiguse valdajal on tõepoolest keskne roll selles, et tema enda huvides võetaks meetmeid, hoidmaks ära võltsitud ja piraatkauba turuleviimine (vt selle kohta kohtuotsus Adidas, C‑223/98, EU:C:1999:500, punkt 26), ei takista see tõdemus tolli kõnealuse valdaja tegevusetuse korral tegemast kõiki määruses nr 1383/2003 ette nähtud toiminguid.
42 Arvestades selle määruse eesmärki, milleks vastavalt põhjendusele 2 on hoida turult eemal kaup, mis lisaks intellektuaalomandi õiguste rikkumisele ka eksitab tarbijaid, ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust, võivad ka muud isikud peale selliste õiguste valdajate tugineda nende ohtude ärahoidmise eesmärgil huvile, et tuvastataks selliste õiguste rikkumine.
43 Seega ei ole määruse nr 1383/2003 eesmärk mitte üksnes eraisikute õiguste ja huvide, vaid samuti avaliku huvi kaitsmine.
44 Neil kaalutlustel ei ole määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõikega 1 vastuolus see, et liikmesriigid näevad ette võimaluse, et toll ise algatab menetluse, mille eesmärk on teha kindlaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud.
45 Mis puudutab küsimust, kas toll võib sellise menetluse läbi viia ja teha sisulise otsuse selle kohta, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud, siis olgu meenutatud, et vastavalt määruse nr 1383/2003 artiklile 10 kohaldatakse rikkumise kindlakstegemisel selles liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup asub.
46 Seoses sellega ei nähtu määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõikest 1 ega selle määruse ühestki muust sättest, et liidu seadusandja soovis kohustada liikmesriike andma sisulise otsuse tegemise pädevuse ainult teatavatele asutustele.
47 Liidu seadusandja on piirdunud viitega asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohaldamisele selleks, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud, ja seega ei ole ta põhimõtteliselt välistanud võimalust, et sisulise otsuse tegemiseks pädevaks asutuseks võib olla määratud muu asutus kui kohus. Pealegi on Euroopa Kohus juba varem otsustanud, et sellise pädevuse võib anda muule asutusele kui kohus (vt selle kohta kohtuotsus Philips, C‑446/09 ja C‑495/09, EU:C:2011:796, punkt 69).
48 Seoses sellega tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt liidu õiguskorra lahutamatuks osaks olevale TRIPS‑lepingule (vt selle kohta kohtuotsus Bericap, C‑180/11, EU:C:2012:717, punkt 67) ja eelkõige selle lepingu artiklile 49 võib intellektuaalomandi õiguste kaitse olla tagatud haldusmenetluses, milles lahendatakse asi sisuliselt, tingimusel et selline menetlus on kooskõlas eelkõige selle lepingu artiklis 41 ette nähtud tagatistega.
49 Neil asjaoludel ei saa määrust nr 1383/2003 tõlgendada nii, et sellega on põhimõtteliselt vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt teeb haldusorgan kindlaks, kas tegemist on intellektuaalomandi õiguse rikkumisega. Samuti ei nähtu selle määruse ühestki sättest, et liikmesriik ei võiks teha seda ülesandeks tollile endale.
50 Kuigi sellise pädevuse teostamise tingimused määratakse menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt kindlaks konkreetse liikmesriigi õiguskorras, ei tohi need tingimused siiski olla vähem soodsad kui siseriikliku õigusega reguleeritud sarnaste olukordade puhul ning need ei tohi muuta praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks õiguste kasutamist, mis tulenevad intellektuaalomandi õiguste valdajatele ning asjaomase kauba deklarantidele, valdajatele või omanikele liidu õiguskorrast ja eelkõige määrusest nr 1383/2003 (vt selle kohta kohtuotsus Pohl, C‑429/12, EU:C:2014:12, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
51 Eelkõige peab vastavalt TRIPS‑lepingu artikli 41 lõikele 4 olema liikmesriigi õiguskorras menetluse pooltele ette nähtud võimalus taotleda lõplike haldusotsuste kohtulikku läbivaatamist.
52 Kui ‒ nagu nähtub eelotsusetaotlusest ‒ põhikohtuasjas kõne all oleva siseriiklik õigusnorm kohustab tolli kindlaks tegema, kas tegemist on intellektuaalomandi õiguse rikkumisega, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest ja eriti määrusest nr 1383/2003 tulenevate õiguste kaitse.
53 Eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 1383/2003 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui toll intellektuaalomandi õiguse valdaja tegevusetuse korral ise algatab ja viib läbi selles sättes ette nähtud menetluse, tingimusel et selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest ja eriti sellest määrusest tulenevate õiguste kaitse.
Kohtukulud
54 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui toll intellektuaalomandi õiguse valdaja tegevusetuse korral ise algatab ja viib läbi selles sättes ette nähtud menetluse, tingimusel et selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest ja eriti sellest määrusest tulenevate õiguste kaitse.
Allkirjad