EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
16. juuli 2009(*)
Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Alamrubriik 0511 91 10 – Alamrubriik 0303 22 00 – Tehistingimustes kasvatatud Atlandi lõhe külmutatud selgroog – Määrus (EÜ) nr 85/2006 – Dumpinguvastased tollimaksud
Kohtuasjas C‑56/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Tallinna Halduskohtu (Eesti) 16. jaanuari 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. veebruaril 2008, menetluses
Pärlitigu OÜ
versus
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, E. Juhász, G. Arestis (ettekandja) ja J. Malenovský,
kohtujurist: V. Trstenjak,
kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,
arvestades märkusi, mille esitasid:
– Pärlitigu OÜ, esindaja: advokaat M. Maksing,
– Eesti valitsus, esindaja: L. Uibo,
– Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: T. Tobreluts ja J.‑P. Hix, keda abistas Rechtsanwalt G. Berrisch,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: K. Saaremäel‑Stoilov, H. van Vliet ja A. Sipos,
arvestades kirjalikus menetluses ja 12. veebruari 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005 (ELT L 286, lk 1), asuva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) alamrubriikide 0511 91 10 ja 0303 22 00 tõlgendamist ning nõukogu 17. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 85/2006, millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 15, lk 1), artikli 1 lõike 5 kehtivust.
2 Eelotsusetaotlus on esitatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi „PMTK”) ja Pärlitigu OÜ (edaspidi „Pärlitigu”) vahelises kohtuvaidluses seoses viimasele tehtud maksuotsusega.
Õiguslik raamistik
3 KN‑i esimese osa I jao, milles on esitatud KN‑i klassifitseerimise üldreeglid, A osa näeb ette:
„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
2. a) Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.
[…]
6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.”
4 KN‑i teise osa I jaotises „Elusloomad; loomsed tooted” on viis gruppi.
5 Nende hulgas on grupp 3 „kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud”, milles asub rubriik 0303. See rubriik „Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha” jaguneb järgmiselt:
„ – idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk:
[…]
0303 22 00 – – Atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)
[…]”.
6 Märkustes grupi 3 kohta on sätestatud:
„1. Sellesse gruppi ei kuulu:
[…]
c) kalad (k.a kalamaks, -mari ja -niisk), vähid, limused ja muud veeselgrootud, surnud ning oma liigi või seisundi tõttu […] inimtoiduks kõlbmatud (grupp 5); […]
[...]”
7 KN‑i teise osa I jaotise grupis 5 „mujal nimetamata loomsed tooted” on rubriik 0511 „Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3”, mis on jaotatud järgmiselt:
„0511 10 00 – veisesperma
– muud:
0511 91 – – tooted kaladest, vähkidest, limustest või muudest vees elavatest selgrootutest; surnud loomad grupist 3:
0511 91 10 – – – kalajäätmed
[…]”
8 Märkustes grupi 5 kohta on täpsustatud järgmist:
„1. Sellesse gruppi ei kuulu:
a) toidukaubad, v.a loomaveri (vedel või kuivatatud), terved või tükeldatud loomasooled, -maod ja -põied;
[…]”
9 KN‑i teise osa I jaotise grupile 3 vastavad Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) alamrubriigid on jaotatud järgmiselt:
„ 0303 22 00 11 – – – Atlandi väärislõhe (Salmo salar)
0303 22 00 11 – – – – Looduslikud
0303 22 00 12 – – – – Muud
0303 22 00 12 – – – – – Terve
0303 22 00 13 – – – – – Roogitud, peaga
0303 22 00 15 – – – Muud”.
10 Määruse nr 85/2006 artikkel 1 sätestab:
„1. [K]N-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 alla kuuluva, Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud (v.a loodusliku), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „tehistingimustes kasvatatud lõhe”) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.
[…]
4. Kõikide muude äriühingute puhul (TARIC‑i lisakood A999) [peale Nordlaks Oppdrett AS‑i] on lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks vahe lõikes 5 sätestatud minimaalse impordihinna ja vaba netohinna vahel ühenduse piiril enne tollimakse, kui viimane on esimesest madalam. Kui vaba netohind ühenduse piiril võrdub lõikes 5 sätestatud vastava minimaalse impordihinnaga või on sellest kõrgem, siis tollimaksu ei nõuta.
5. Lõike 4 kohaldamisel kasutatakse allpool esitatud tabeli teises veerus sätestatud minimaalset impordihinda. Kui impordijärgse kontrolli järel leitakse, et esimese ühenduses asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud vaba netohind ühenduse piiril (impordijärgne hind) on alla vaba netohinna ühenduse piiril enne tollimakse, mis tuleneksid tollideklaratsioonist, ning kui impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, kohaldatakse allpool esitatud tabeli kolmandas veerus sätestatud kindlasummalist dumpinguvastast tollimaksu, välja arvatud juhul, kui kolmandas veerus sätestatud kindlasummaline tollimaks pluss impordijärgne hind moodustab kokku summa (tegelikult makstud hind pluss kindlasummaline tollimaks), mis on väiksem kui tabeli teises veerus sätestatud minimaalne impordihind. Sellisel juhul kohaldatakse tollimaksumäära, mis võrdub tabeli teises veerus esitatud minimaalse impordihinna ja impordijärgse hinna vahega. Kui sellist kindlasummalist dumpinguvastast tollimaksu nõutakse tagasiulatuvalt, siis vähendatakse seda varem tasutud dumpinguvastase tollimaksu võrra, mis arvutatakse minimaalse impordihinna põhjal.
Tehistingimustes kasvatatud lõhe esitusviis | Minimaalne impordihind eurot/toote netokaalu kg | Kindlasummaline tollimaks eurot/toote netokaalu kg | TARIC‑i kood |
Terved kalad, värsked, jahutatud või külmutatud | 2,80 | 0,40 | 0302 12 00 12 0302 12 00 33 0302 12 00 93 0303 11 00 93 0303 19 00 93 0303 22 00 12 0303 22 00 83 |
Roogitud kalad, peaga, värsked, jahutatud või külmutatud | 3,11 | 0,45 | 0302 12 00 13 0302 12 00 34 0302 12 00 94 0303 11 00 94 0303 19 00 94 0303 22 00 13 0303 22 00 84 |
Muud (k.a roogitud kalad ilma peata), värsked, jahutatud või külmutatud | 3,49 | 0,50 | 0302 12 00 15 0302 12 00 36 0302 12 00 96 0303 11 00 18 0303 11 00 96 0303 19 00 18 0303 19 00 96 0303 22 00 15 0303 22 00 86 |
Kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad üle 300 g filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud, nahaga | 5,01 | 0,73 | 0304 10 13 13 0304 10 13 94 0304 20 13 13 0304 20 13 94 |
Kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad üle 300 g filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud, nahata | 6,40 | 0,93 | 0304 10 13 14 0304 10 13 95 0304 20 13 14 0304 20 13 95 |
Muud kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad 300 g või vähem filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud | 7,73 | 1,12 | 0304 10 13 15 0304 10 13 96 0304 20 13 15 0304 20 13 96 |
[...]”
11 Nõukogu 16. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 319/2009, millega täpsustatakse määrusega nr 85/2006 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisala (ELT L 101, lk 1), asendati viimati nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 sõnastus järgmise sõnastusega:
„[K]N-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 alla kuuluva, Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud (mitteloodusliku), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „tehistingimustes kasvatatud lõhe”) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks. Lõhe selgroog, kalatööstuses tekkiv söödav kõrvalsaadus, mis koosneb osaliselt lihaga kaetud kalaluudest ja kuulub [K]N‑koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00 ja ex 0303 22 00 alla, ei kuulu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu alla, eeldusel et selgroo küljes ei ole liha rohkem kui 40% lõhe selgroo kaalust.”
12 Määruse nr 319/2009 artikkel 2 näeb ette:
„Kaupade osas, mida ei hõlma käesoleva määrusega muudetava määruse (EÜ) nr 85/2006 artikli 1 lõige 1, kuuluvad lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on tasutud või mida on raamatupidamises kajastatud määruse (EÜ) nr 85/2006 esialgse redaktsiooni artikli 1 lõike 1 alusel, ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis on lõplikult sisse nõutud sama määruse artikli 2 alusel, tagasimaksmisele või vähendamisele.
[...]”
13 Määruse nr 319/2009 artikli 3 kohaselt kohaldatakse seda määrust tagasiulatuvalt alates 21. jaanuarist 2006.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
14 Pärlitigu ostis 19. jaanuaril 2006 Norras Fossen AS‑i arve alusel 13 050 kg tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroogu, mis saadakse pärast kala fileerimist, hinnaga 6,54 EEK/kg. Eelotsusetaotlusest, eelkõige esimese küsimuse sõnastusest selgub, et tegemist on inimtoiduks kõlbliku tootega, mida tavaliselt turustatakse toidukaubana.
15 23. jaanuaril 2006 importis Pärlitigu nimetatud kauba Eestisse tollideklaratsiooni nr I 5446 alusel, milles ta määratles kauba KN‑koodi 0511 91 10 alla kuuluvate kalajäätmetena, mida tollimaksuga ei maksustata. PMTK kinnitas nimetatud deklaratsiooni samal kuupäeval ja lubas kauba vabasse ringlusse. Pärlitigu maksis sellega seoses käibemaksu 15 370 krooni.
16 25. jaanuaril 2006 müüs Pärlitigu nimetatud kauba edasi Alkfish OÜ‑le hinnaga 8,47 EEK/kg.
17 23. märtsil 2006 võttis üks PMTK ametnik tollivormistusjärgse kontrolli käigus Alkfish OÜ laos olevalt kaubalt proovi, et kontrollida, kas deklaratsioonil märgitud KN‑kood oli õige. Proovi analüüsimisel jõuti järeldusele, et kaup oli inimtoiduks kõlblik.
18 Selle järelduse põhjal määras PMTK nimetatud kaubale uue KN‑koodi 0303 22 00 ja klassifitseeris selle TARIC‑i koodi 0303 22 00 15 alla. Ta tegi 30. märtsil 2007 maksuotsuse nr 12‑5/177, võttes eelkõige arvesse määrusega nr 85/2006 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.
19 Pärlitigu vaidlustas nimetatud otsuse 11. aprillil 2007 Tallinna Halduskohtus, paludes esiteks maksuotsuse tühistamist ja teiseks esialgse õiguskaitse korras selle otsuse täitmise peatamist.
20 Neil asjaoludel otsustas Tallinna Halduskohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„[1.] Kas [KN‑i] tuleb tõlgendada selliselt, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog (luud koos kalalihaga), mis saadakse peale kala fileerimist, mis on inimtoiduks kõlblik ning mida turustatakse tavaliselt toidukaubana, kuulub
a) alamrubriiki 0511 91 10 nimetusega „kalajäätmed” või
b) alamrubriiki 0303 22 00 15 nimetusega „muu Atlandi väärislõhe (Salmo salar) muud osad”?
[2.] Kui vastus esimesele küsimusele on variant b, siis kas määruse [nr 85/2006] artikli 1 lõikes 5 sisalduv tabel on kehtetu vastuolu tõttu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd nimetatud tabeli kohaselt on külmutatud lõhe selgroole kehtestatud minimaalne impordihind kõrgem kui tervele kalale ning roogitud, peaga kalale kehtestatud minimaalne impordihind?”
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus
21 Oma esimeses küsimuses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas tehistingimustes kasvatatud Atlandi lõhe külmutatud selgroog, mis saadakse pärast kala fileerimist, kuulub kalajäätmena KN‑i alamrubriiki 0511 91 10 või Atlandi väärislõhena (Salmo salar) KN‑i alamrubriiki 0303 22 00, täpsemalt TARIC‑i alamrubriiki 0303 22 00 15.
22 Pärliteo sõnul tuleb KN‑i tõlgendada selliselt, et vaidlusalune kaup tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 0511 91 10 „kalajäätmed”, kuna see nimetus vastab kauba olemusele ja kuna ei ole ühtegi täpsemat alamrubriiki, mis vastaks sellele kaubale. Eesti valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon leiavad seevastu, et kuna nimetatud kaup on inimtoiduks kõlblik, siis kuulub see KN‑i alamrubriiki 0303 22 00, täpsemalt TARIC‑i alamrubriiki 0303 22 00 15.
23 Tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriumeid, mille kohaldamine võimaldab viimasel kõnealused tooted õigesti KN-i klassifitseerida, kui neid ise klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimise tegemiseks igal juhul paremas olukorras (7. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑260/00–C‑263/00: Lohmann ja Medi Bayreuth, EKL 2002, lk I‑10045, punkt 26, ja 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑500/04: Proxxon, EKL 2006, lk I‑1545, punkt 23). Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus anda liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise vaimus siiski kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (vt eelkõige 1. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑49/07: MOTOE, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 30).
24 Veel tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud KN‑i rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi kohta toodud märkustes (vt eelkõige 16. septembri 2004. aasta kohtuotsus C‑396/02: DFDS, EKL 2004, lk I‑8439, punkt 27; 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I‑8151, punkt 47, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑183/06: RUMA, EKL 2007, lk I‑1559, punkt 27).
25 Antud juhul tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas käsitletavale kaubale ei ole sõnaselgelt viidatud ei KN‑i rubriikide sõnastuses ega ka KN‑i jaotiste või gruppide kohta toodud märkustes. Samas on selge, et see kaup kuulub KN‑i teise osa I jaotisesse „Elusloomad; loomsed tooted”. Sellesse jaotisesse kuulub 5 gruppi, sealhulgas grupp 3 „kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud” ja grupp 5 „mujal nimetamata loomsed tooted”. Viimati nimetatud pealkirjast tuleneb selgelt, et grupp 5 puudutab tooteid, mis ei vasta ühelegi teisele selle jaotise nelja grupi nimetusele. Lisaks on selle grupi 5 kohta toodud märkuse 1 punktis a täpsustatud, et sellesse gruppi ei kuulu toidukaubad, v.a loomasooled, ‑maod, ‑põied ja loomaveri. Selles kontekstis tuleb kindlaks teha kriteeriumid, millega saab põhjendada põhikohtuasjas käsitletava kauba võimalikku klassifitseerimist mõnesse KN‑i teise osa I jaotise grupi 3 alamrubriiki.
26 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on nii ühise tollitariifistiku rubriikidele eelnevad märkused kui ka tollikoostöö nõukogu selgitavad märkused nomenklatuuri kohta oluline vahend selle tariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellistena võib neid märkusi kasutada tariifistiku tõlgendamisel (20. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑338/95: Wiener SI, EKL 1997, lk I‑6495, punkt 11, ja 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑276/00: Turbon International, EKL 2002, lk I‑1389, punkt 22).
27 Antud juhul sätestab KN‑i teise osa I jaotise grupi 3 märkuse 1 punkt c, et sellesse gruppi ei kuulu kalad, mis on oma liigi või seisundi tõttu inimtoiduks kõlbmatud. Seega tuleneb selle märkuse sõnastusest, et selle kindlakstegemisel, kas põhikohtuasjas käsitletav kaup kuulub gruppi 3, on otsustav kriteerium selle kauba kõlblikkus inimtoiduks. Nendel tingimustel on otsustavaks küsimus, kas tollivormistuse ajal oli see kaup – tehistingimustes kasvatatud Atlandi lõhe külmutatud selgroog, mis saadakse pärast kala fileerimist – inimtoiduks kõlblik (vt analoogia alusel 9. augusti 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑395/93: Neckermann Versand, EKL 1994, lk I‑4027, punkt 8, ja 13. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑14/05: Anagram International, EKL 2006, lk I‑6763, punkt 26), mille peab kindlaks tegema siseriiklik kohus.
28 Põhikohtuasja hageja kinnitab selle kohta, et nimetatud kauba vähene väärtus näitab, et isegi kui selleks kaubaks olev toode on teatavates tingimustes inimtoiduks kõlblik, ei saa seda käsitada toiduainena. KN‑i teise osa I jaotise grupi 3 struktuur puudutab kalu, mille osi või millest saadavaid tooteid võib veel kasutada nagu terveid kalu või nagu nende osi. Kalade selgroog aga ei vasta nendele nõuetele, kuna sellel ei ole enam neid põhitunnuseid ega ‑omadusi, mis objektiivsetest ja majanduslikest kaalutlustest lähtudes võimaldaksid selle klassifitseerida nimetatud grupi 3 mõnesse alamrubriiki.
29 Kuna käesoleva kohtuotsuse punktis 24 viidatud väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab põhikohtuasjas käsitletava kauba klassifikatsioon põhinema selle kauba objektiivsetel tunnustel ja omadustel, arvestades KN‑i teise osa I jaotise grupi 3 rubriikide sõnastuses ja grupi 3 kohta toodud märkustes kindlaks määratud objektiivseid tunnuseid ja omadusi, siis on siiski ilmne, et selle kauba klassifitseerimisel on otsustav kriteerium selle kõlblikkus inimtoiduks, mitte selle väärtus ega kogus.
30 Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada selliselt, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog, mis saadakse pärast kala fileerimist, tuleb klassifitseerida KN‑koodi 0303 22 00 alla tingimusel, et see kaup on inimtoiduks kõlblik tollivormistuse ajal, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Teine küsimus
31 Oma teises küsimuses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas määruse nr 85/2006 artikli 1 lõige 5 on kehtetu, kuna see rikub proportsionaalsuse põhimõtet, nähes külmutatud lõhe selgroole ette kõrgema minimaalse impordihinna kui tervele kalale ning roogitud, peaga kalale.
32 Selle määrusega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks kaupadele, mis kuuluvad TARIC‑i koodi 0303 22 00 15 „Muud (k.a roogitud kalad ilma peata), värsked, jahutatud või külmutatud” alla, kuhu põhikohtuasjas käsitletavad kaubad tuleb PMTK tehtud maksuotsuses nr 12‑5/177 esitatud seisukoha kohaselt klassifitseerida. Nimetatud määruse artikli 1 lõige 4 näeb ette, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks on vahe lõikes 5 sätestatud minimaalse impordihinna ja vaba netohinna vahel ühenduse piiril enne tollimakse, kui viimane on esimesest madalam. TARIC‑i koodi 0303 22 00 15 alla kuuluvatele kaupadele nähakse lõikes 5 toodud tabelis ette minimaalne impordihind 3,49 eurot/kg, mis on tõesti kõrgem, kui on tervele kalale ette nähtud hind 2,80 eurot/kg ning roogitud, peaga kalale ette nähtud hind 3,11 eurot/kg.
33 Määruse nr 85/2006 kohaldamisala on hiljem täpsustatud määrusega nr 319/2009, mis jõustus 16. aprillil 2009.
34 Viimati nimetatud määruse põhjendustest 5–7 selgub, et komisjon algatas käesolevas eelotsusemenetluses esitatud teist küsimust arvestades Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse osalise läbivaatamise, piiritledes selle läbivaatamise ulatuse tootevaliku uurimisega. Peeti asjakohaseks uurida, kas külmutatud lõhe selgroog kuulub määrusega nr 85/2006 hõlmatud toodete määratluse alla, eelkõige nimetuse „muu (sealhulgas roogitud, peata), värske, jahutatud või külmutatud” alla, mis vastab muu hulgas TARIC‑i koodile 0303 22 00 15.
35 Kontrolli tulemusena jõuti järeldusele, et lõhe selgroog ja määruse nr 85/2006 artiklis 1 määratletud tehistingimustes kasvatatud lõhe külmutatud selgroog on erinevad tooted, kuna need ei ole vastastikku asendatavad ega konkureeri üksteisega ühenduse turul. Sellest tulenevalt näeb nimetatud määruse artikli 1 lõige 1 määrusega nr 319/2009 muudetud redaktsioonis nüüd ette, et lõhe selgroo suhtes, mis on kalatööstuses tekkiv söödav kõrvalsaadus, mis koosneb osaliselt lihaga kaetud kalaluudest ning kuulub KN‑koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00 ja ex 0303 22 00 alla, ei kohaldata määruses nr 85/2006 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu eeldusel, et selgroo küljes ei ole liha rohkem kui 40% lõhe selgroo kaalust.
36 Peale selle näeb määruse nr 319/2009 artikkel 3 ette, et seda määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 21. jaanuarist 2006. Selleks puhuks näeb määruse artikkel 2 ette, et lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on tasutud või mida on raamatupidamises kajastatud määruse nr 85/2006 esialgse redaktsiooni artikli 1 lõike 1 alusel, ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis on lõplikult sisse nõutud kaupade puhul, mis ei kuulu määruse nr 85/2006 (muudetud määrusega nr 319/2009) artikli 1 lõike 1 kohaldamisalasse, kuuluvad tagasimaksmisele või vähendamisele.
37 Tuleb tõdeda, et määruse nr 85/2006 tagasiulatuva muutmise tõttu määrusega nr 319/2009 kadus põhikohtuasja lahenduse seisukohalt igasugune huvi selleks, et Euroopa Kohus annaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele vastuse.
38 Selles osas selgub eelotsusetaotlusest, et selle esitanud kohtul on hageja esitatud tõendid selle kohta, et põhikohtuasjas käsitletava kauba puhul ei ületa selgroo küljes oleva liha kogus 24% lõhe selgroo kaalust, mistõttu sel kohtul oligi tekkinud küsimus määruse nr 85/2006 alusel sellele kaubale kohaldatud dumpinguvastase tollimaksu kooskõla kohta proportsionaalsuse põhimõttega.
39 Arvestades, et see faktiline asjaolu on tõendatud, ilmneb, et määruse nr 319/2009 kohaselt ei ole määrusega nr 85/2006 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks nimetatud kaupa kunagi puudutanud.
40 Neil tingimustel ei ole teisele küsimusele enam vaja vastata.
Kohtukulud
41 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Kombineeritud nomenklatuuri, mis asub nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005, tuleb tõlgendada selliselt, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog, mis saadakse pärast kala fileerimist, tuleb klassifitseerida KN‑koodi 0303 22 00 alla tingimusel, et see kaup on inimtoiduks kõlblik tollivormistuse ajal, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Allkirjad