EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
17. jaanuar 2018(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Riigiabi – Õigusvastaseks tunnistatud ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi – Tagasinõudmise kohustus – ELTL artikli 108 lõike 2 teine lõik – Määrus (EÜ) nr 659/1999 – Artikli 14 lõige 3 – Abi saanud äriühing, kelle pankrot on välja kuulutatud – Maksejõuetusmenetlused – Nõuete registreerimine võlanimekirjas – Tegevuse lõpetamine – Pankrotimenetluse peatamine eesmärgiga analüüsida tegevuse taaskäivitamise võimalust – Teabe esitamise kohustus – Täitmata jätmine
Kohtuasjas C‑363/16,
mille ese on ELTL artikli 108 lõike 2 teise lõigu alusel 30. juunil 2016 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar ja B. Stromsky,
hageja,
versus
Kreeka Vabariik, esindajad: K. Boskovits ja V. Karra,
kostja,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud C. G. Fernlund, J.‑C. Bonichot, A. Arabadjiev (ettekandja) ja S. Rodin,
kohtujurist: E. Sharpston,
kohtusekretär: ametnik I. Illéssy,
arvestades kirjalikku menetlust ja 21. juuni 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 10. oktoobri 2017. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Oma hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul kõiki vajalikke meetmeid, selleks et täita komisjoni 22. veebruari 2012. aasta otsust 2012/541/EL riigiabi SA.26534 (C 27/10, ex NN 6/2009) kohta, mida Kreeka andis United Textiles SA‑le (ELT 2012, L 279, lk 30), ning igal juhul ei andnud komisjonile selle otsuse artikli 4 kohaselt piisavalt teavet tema võetud meetmete kohta, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad tulenevalt selle otsuse artiklitest 2–4 ja EL toimimise lepingust.
Õiguslik raamistik
2 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli [108] kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), tunnistati kehtetuks nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9). Asjaolude kuupäeva arvestades on määrus nr 659/1999 käesolevas kohtuasjas siiski kohaldatav.
3 Määruse nr 659/1999 põhjenduses 13 oli märgitud:
„ebaseadusliku abi puhul, mis ei sobi ühisturuga kokku, tuleks taastada tõhus konkurents; sel eesmärgil on vaja, et abi, sealhulgas ka intressid, tuleb viivitamata tagastada; tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale; selle korra kohaldamine ei tohiks komisjoni otsuse kohest ja efektiivset täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist; selle tulemuse saavutamiseks peaksid liikmesriigid võtma komisjoni otsuse mõjususe tagamiseks kõik vajalikud meetmed“.
4 Määruse nr 659/1999 artikli 14 lõikes 3 oli sätestatud:
„Ilma et see piiraks Euroopa [Liidu] Kohtu poolt vastavalt [ELTL] artiklile [278] tehtud korralduste kohaldamist, toimub tagastamine viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Sel eesmärgil ja juhuks, kui toimub siseriikliku kohtu menetlus, peavad kõnealused liikmesriigid võtma kõik vajalikud ja nende vastavas õigussüsteemis kättesaadavad meetmed, sealhulgas ajutised meetmed, ilma et see piiraks [liidu] õiguse kohaldamist.“
Vaidluse taust ja kohtueelne menetlus
5 United Textiles SA on Kreeka tekstiiliettevõtja, kes toodab rõivaid, kiudusid ja kangaid. Äriühingu olukord on halvenenud juba alates 2004. aastast koos käibe järkjärgulise langusega. Äriühingu tehased lõpetasid käibevahendite puudumise tõttu tegevuse 2008. aastal. Sellest ajast alates on peaaegu kõik tema pangalaenude tagasimaksed hilinenud. Märtsis 2009 tootmine peaaegu täielikult peatus.
6 Kreeka Vabariik andis 2007. aastal United Textilesile garantii varasema pangalaenu refinantseerimiseks ja uue laenu saamiseks (edaspidi „2007. aasta riigiabi“). 2009. aastal koostas Kreeka Vabariik maksegraafiku United Textilesil ajavahemikus 2004–2009 tekkinud sotsiaalkindlustuse võlgnevuse tasumiseks (edaspidi „2009. aasta riigiabi“).
7 Komisjon võttis 22. veebruaril 2012 vastu otsuse 2012/541, mis tehti Kreeka Vabariigile teatavaks 23. veebruaril 2012 ja mille artiklid 1–4 on sõnastatud järgmiselt:
„Artikkel 1
1. Riigiabi, mille Kreeka andis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ettevõtjale United Textiles S.A. 2007. aastal riigigarantii kujul ja 2009. aastal sotsiaalkindlustuse võlakohustuste maksegraafiku koostamise näol, on siseturuga kokkusobimatu.
[…]
Artikkel 2
1. Kreeka nõuab artikli 1 lõikes 1 osutatud riigiabi abisaajalt tagasi.
[…]
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.
2. Kreeka tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeva.
Artikkel 4
1. Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Kreeka komisjonile järgmise teabe:
a) abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intress);
b) käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;
c) dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.
2. Kreeka teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud abi on lõplikult tagastatud. Komisjoni taotlusel esitab Kreeka viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.“
8 Kreeka pädevad ametivõimud kinnitasid 21. juunil 2012 19 181 729,10 euro suurust nõuet, mis hõlmab 2007. aasta riigiabi summat. 29. augustil 2012 kinnitasid ametivõimud 15 827 427,78 euro suurust täiendavat nõuet, mis hõlmab 2009. aasta riigiabi.
9 Selles kontekstis ja arvestades informatsiooninõudeid, teatasid Kreeka ametivõimud 3. augusti 2012. aasta kirjaga komisjonile, et United Textiles on 19. juulil 2012 ametlikult kuulutatud maksejõuetuks.
10 Pankrotimenetluses hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema 30. juulil 2012.
11 Kreeka Vabariik esitas nõudeavaldused, mis puudutasid ja sisaldasid otsuse 2012/541 artikli 1 lõikes 1 viidatud riigiabi raames tagasinõutavaid summasid.
12 Nõudeavaldused esitati pankrotimenetluse kohtu kantseleisse 2007. aasta riigiabi kohta 3. augustil 2012 ja 2009. aasta riigiabi kohta 14. septembril 2012. Viimane avaldus esitati 7. veebruaril 2013.
13 United Textilesi vara suhtes viidi 2013. aastal läbi avalik enampakkumine.
14 United Textilesi pankrotihaldur teatas 7. ja 17. detsembri 2015. aasta e‑kirjas komisjonile, et Kreeka valitsus püüab seda ettevõtet taaskäivitada.
15 Komisjon palus 18. detsembri 2015. aasta kirjaga Kreeka ametivõimudel täpsustada, kas United Textilesi taaskäivitamiskava tõepoolest eksisteerib.
16 Kreeka ametivõimud teatasid 19. jaanuari 2016. aasta kirjaga komisjonile, et 30. detsembri 2015. aasta õigustloova aktiga (edaspidi „õigustloov akt“) otsustasid nad kuueks kuuks alates selle akti Kreeka Vabariigi ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast peatada United Textilesi vara müügi avalikul enampakkumisel, selleks et põhjalikumalt analüüsida võimalust taaskäivitada selle ettevõtte tegevus Kreeka tööstuse stimuleerimise ja tööhõive tagamise poliitika laiemas raamistikus. Kreeka ametivõimud kinnitasid ka, et igal juhul kavatsevad nad lähtuda komisjoni teatisest „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides“ (ELT 2007, C 272, lk 4).
17 Ateenas (Kreeka) 11. veebruaril 2016 toimunud koosolekul ja 22. veebruari 2016. aasta kirjaga palusid komisjoni teenistused Kreeka ametivõimudel viivitamata tagasi nõuda kogu abi või jätkata United Textilesi pankrotimenetlust.
18 Kreeka ametivõimud teatasid 11. aprilli 2016. aasta kirjas komisjonile, et Kreeka Vabariigi analüüsitav taaskäivitamiskava hõlmab enne United Textilesi tegevuse võimalikku taasalustamist riigiabi täielikku ja viivitamata tagasinõudmist koos intressiga. Selles kirjas palusid ametivõimud anda 30 tööpäeva pikkune tähtaeg kava hindamise menetluse lõpetamiseks.
19 Neil asjaoludel otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.
Hagi
20 Hagiavalduse põhjendamiseks esitas komisjon kaks väidet, mis puudutavad vastavalt otsuse 2012/541 artiklite 2 ja 3 ning selle otsuse artikli 4 rikkumist.
21 Komisjon kinnitab esiteks, et Kreeka Vabariik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid, et kokkusobimatu abi tagasi nõuda, ning teiseks, et nimetatud riik jättis komisjoni piisavalt teavitamata meetmetest, mis olid selle otsuse kohaldamiseks võetud.
Esimene väide, et kokkusobimatut abi ei ole tagasi nõutud
Poolte argumendid
22 Komisjon leiab, et otsuse 2012/541 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaja möödumise kuupäevaks, nimelt 25. juuniks 2012 ei olnud Kreeka Vabariik taganud selle otsuse täitmist. Komisjon märgib, et ta ei pikendanud otsuse täitmise tähtaega.
23 Komisjoni on seisukohal, et selleks et täita oma kohustus nõuda tagasi kokkusobimatu abi, võib liikmesriik kas nõuda abi saanud ettevõtjalt tagasi selle abi kogusumma ja intressi või selle võimatuse korral algatama ettevõtja pankrotimenetluse, vaatamata nimetatud ettevõtja võimalikele rahalistele raskustele, ning pankrotimenetluses korraldama abi puudutava nõude registreerimise võlanimekirjas. Viimati nimetatud juhul peab kõnealuse ettevõtja tegevuse lõplik lõpetamine päädima ettevõtja likvideerimisega.
24 Komisjoni hinnangul on ilmne, et otsuse täitmise tähtaja möödumise ajaks ei olnud Kreeka Vabariik neid kohustusi täitnud.
25 Abi saanud ettevõtja tegevuse lõpliku lõpetamise kohta väidab komisjon, et selleks et tagada konkurentsieelise kõrvaldamine, tuleb kõnealune ettevõtja lõpetada hetkest, mil tal on täiesti võimatu saadud abi tagasi maksta. Sel juhul viiakse läbi selle ettevõtja pöördumatu lõpetamise menetlus, mida ei ole isegi ajutiselt võimalik peatada põhjusel, et liikmesriik soovib analüüsida võimalust abi täielikult tagasi nõuda ja taaskäivitada abi saanud ettevõtja tegevus.
26 Kuna Kreeka ametivõimud peatasid käesolevas asjas õigustloova akti artikliga 17 pankrotimenetluse United Textilesi vara avaliku enampakkumise staadiumis, selleks et analüüsida võimalust ettevõtja tegevuse taaskäivitamiseks, ei täitnud Kreeka ametivõimud ettevõtja tegevuse lõpliku lõpetamise tingimust. Ametivõimud nimelt peatasid tegelikult pankrotimenetluse, selleks et hüpoteetiliselt analüüsida võimalust taaskäivitada United Textilesi tegevus. Nii pöörasid ametivõimud ümber selle äriühingu lõpetamise menetluse.
27 Kreeka Vabariik leiab, et asjaolu, et riigiabi saanud ettevõtja on raskustes või maksejõuetu, ei mõjuta selle abi tagasinõudmise kohustust.
28 Kreeka märgib lisaks, et varasema olukorra taastamise ja õigusvastaselt antud abist tuleneva konkurentsimoonutuse kõrvaldamise võib üldjuhul saavutada asjaomase abi tagastamisega seonduva nõude kandmisega võlanimekirja.
29 Esiteks on kõnealune liikmesriik arvamusel, et nimelt otsuse 2012/541 kohaldamise tulemusel tunnistati United Textiles 19. juulil 2012 maksejõuetuks ning et selle asjaolu tõttu ettevõtja turul ei tegutsenud, mistõttu nimetatud turul konkurentsi enam ei moonutatud. Teiseks olid Kreeka ametivõimud komisjoni teenistustega alaliselt kontaktis, et esitada kogu asjakohane teave pankrotimenetluse kohta ning eelkõige õigusvastase abi tagasimaksmist puudutava nõude võlanimekirja kandmise, selles tabelis nõuete rahuldamisjärjekordade ning United Textilesi tegevuse lõpetamise kohta. Nii kinnitab Kreeka Vabariik, et ta võttis kõik vajalikud meetmed, et United Textilesi pankrotimenetluses tagasi nõuda õigusvastaselt viimasele antud abi.
30 Mis puudutab komisjoni argumenti, et pankrotimenetlus peab olema pöördumatu ning tooma kaasa selle ettevõtja tegevuse lõpliku lõpetamise, kes sai õigusvastast abi, siis märgib Kreeka Vabariik, et ei kohtupraktikas ega komisjoni praktikas ei ole nõutud, et ettevõtja pankroti väljakuulutamine toob kaasa pöördumatu lõpetamise menetluse. Riigiabi eesmärk ja loogika seisneb selliste konkurentsieeliste kõrvaldamises, mille ettevõtja sai abi tõttu, mitte aga selle ettevõtja lõplikus lõpetamises.
31 Seega leiab Kreeka Vabariik, et kui pankrotimenetluses lõpetas abi saanud ettevõtja tõesti oma tegevuse, siis lõpeb konkurentsi moonutamine, kuna riigiabiga seotud konkurentsieelis on seeläbi kõrvaldatud. Neil asjaoludel ei ole välistatud, et võlausaldajate üldkoosolekule võidakse esitada selle ettevõtte tegevuse jätkusuutlik taaskäivitamise kava, milles nähakse ette asjaomase abi täielik tagasimaksmine enne tegevuse taaskäivitamist.
32 Lisaks järeldab Kreeka Vabariik komisjoni teatisest, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 16 ning mille punktis 67 mainitakse sõnaselgelt võimalust esitada tegevuse jätkamise kava, et pankrotimenetluse algatamine ja läbiviimine ei takista teatud juhtudel ettevõtja tegevuse jätkamist, tingimusel et antud abi on tegelikult tagasi nõutud.
33 Seega võib selle äriühingu vara avaliku enampakkumise menetluse peatamist kuueks kuuks õigustloova akti artikli 17 alusel pidada mõistlikuks ja ajaliselt piiratud meetmeks.
Euroopa Kohtu hinnang
34 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et sellise otsuse adressaadiks olev liikmesriik, millega kohustati tagasi nõudma õigusvastane abi, mis on tunnistatud siseturuga kokkusobimatuks, on ELTL artikli 288 alusel kohustatud selle otsuse täitmise tagamiseks võtma kõik vajalikud meetmed. Ta peab võlgnetavad summad tegelikult tagasi saama, et kõrvaldada konkurentsimoonutus, mis on põhjustatud selle abiga antud konkurentsieelisest (kohtuotsus, 24.1.2013, komisjon vs. Hispaania, C‑529/09, EU:C:2013:31, punkt 91).
35 Määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 3 esimesest lausest koostoimes määruse põhjendusega 13 tuleneb, et siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusvastase abi tagasimakse tehakse viivitamata ja vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguses ette nähtud menetlustele, eeldusel et need võimaldavad komisjoni otsuste kohest ja tõhusat elluviimist. Sel eesmärgil võtavad kõnealused liikmesriigid kõik nende vastavas õigussüsteemis ette nähtud meetmed, sealhulgas ajutised meetmed, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist (kohtuotsus, 11.9.2014, komisjon vs. Saksamaa, C‑527/12, EU:C:2014:2193, punkt 38).
36 Mis puudutab olukordi, kus õigusvastaselt makstud abi tuleb tagasi nõuda abi saanud ettevõtjalt, kes on makseraskustes või maksejõuetu, siis tuleb esile tuua, et sellised raskused ei mõjuta abi tagasinõudmise kohustust (vt selle kohta kohtuotsus, 11.12.2012, komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punkt 71). Liikmesriik on seega olenevalt olukorrast kohustatud algatama äriühingu likvideerimise, korraldama oma nõude registreerimise äriühingu võlanimekirjas või võtma abi tagasinõudmiseks kõik muud meetmed (vt selle kohta kohtuotsus, 6.12.2007, komisjon vs. Itaalia, C‑280/05, ei avaldata, EU:C:2007:753, punkt 28).
37 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et varasema olukorra taastamise ja sellest abist tuleneva konkurentsimoonutuse kõrvaldamise võib üldjuhul saavutada asjaomase abi tagastamisega seonduva nõude kandmisega võlanimekirja (kohtuotsus, 11.12.2012, komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Siiski tuleb märkida, et sellise nõude kandmine võlanimekirja võimaldab pidada abi tagasinõudmise kohustuse täidetuks üksnes siis, kui olukorras, kus riigi ametiasutustel ei olnud võimalik tagasi nõuda kogu abisummat, päädib pankrotimenetlus ettevõtja likvideerimisega, see tähendab tema tegevuse lõpliku lõpetamisega, mille üle riigi ametiasutused saavad otsustada aktsionäri või võlausaldajana (kohtuotsus, 13.10.2011, komisjon vs. Itaalia, C‑454/09, ei avaldata, EU:C:2011:650, punkt 36).
39 Järelikult tuleb riigiabi saanud ettevõtja tegevus lõplikult lõpetada vaid juhul, kui kogu abisumma tagasinõudmine osutub pankrotimenetluses võimatuks.
40 Mis puudutab õigusvastaseks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmise ajalist aspekti, siis tuleb esiteks tõdeda, et hilinenult, see tähendab pärast ettenähtud tähtaega tagasinõudmine ei vasta asutamislepingu nõuetele (kohtuotsus, 12.12.2013, komisjon vs. Itaalia, C‑411/12, ei avaldata, EU:C:2013:832, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Teiseks tuleb märkida, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 59 tegi, et näib ebatõenäoline, et pankrotimenetluse eri staadiumid alates esialgsest pankrotiavaldusest kuni pankroti väljakuulutamiseni ning nõude registreerimisest võlanimekirjas kuni abisaaja likvideerimiseni ja asjaomase abi täieliku tagasinõudmiseni või olenevalt olukorrast abisaaja tegevuse lõpliku lõpetamiseni jääksid üldjuhul selle nelja kuu pikkuse tähtaja sisse, mille tavaliselt määrab komisjon õigusvastase abi tagasinõudmiseks.
42 Neil asjaoludel tuleb asjaomase abi tagastamist puudutava nõude kandmist võlanimekirja pidada üldjuhul sobivaks meetmeks, et tagada konkurentsimoonutuse kõrvaldamine, nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 37, tingimusel et sellele meetmele järgneb kas nimetatud abisumma täielik tagasinõudmine või ettevõtja likvideerimine ja selle tegevuse lõplik lõpetamine, kui pankrotimenetluses osutub abi tagasinõudmine võimatuks.
43 Selleks et niisugune meede oleks tõhus, arvestades eelkõige nõuet, et viivitamata tuleb täita otsus, millega kohustatakse siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusvastane abi tagasi nõudma, tuleb see meede – nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 60 – võtta komisjoni ettenähtud tähtaja jooksul (vt selle kohta kohtuotsused, 14.4.2011, komisjon vs. Poola, C‑331/09, EU:C:2011:250 punktid 60–65; 13.10.2011, komisjon vs. Itaalia, C‑454/09, ei avaldata, EU:C:2011:650, punktid 38–42, ja 11.12.2012, komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punktid 73–75).
44 Järelikult selleks, et käesoleval juhul oleks võimalik hinnata ELTL artikli 108 lõike 2 rikkumise olemasolu, tuleb kindlaks määrata kuupäev, mis ajaks pidi Kreeka Vabariik registreerima kõnealuse abi tagasimaksmist puudutavad nõuded.
45 Siinkohal tuleb märkida, et ELTL artikli 108 lõike 2 teise lõigu alusel algatatud menetluses on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asjasse puutuv kuupäev see, mis on ette nähtud otsuses, mille täitmata jätmise üle vaieldakse, või asjakohastel puhkudel kuupäev, mille komisjon hiljem määrab (kohtuotsus, 12.2.2015, komisjon vs. Prantsusmaa, C‑37/14, ei avaldata, EU:C:2015:90, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Kui aga konkreetsel juhul siseriikliku menetlusega seotud asjaoludel või põhjustel ei ole liikmesriigil võimalik ettenähtud tähtaja jooksul registreerida asjaomase riigiabiga seotud nõuet võlanimekirjas, peab liikmesriik kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga edastama need probleemid komisjonile hindamiseks, tehes ettepanku vastavalt muuta kõnealust otsust. Liikmesriik ja komisjon peavad normi alusel, millega pannakse liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele vastastikused kohustused teha lojaalset koostööd, mis tuleneb muu hulgas ELL artikli 4 lõikest 3, tegema heas usus koostööd, selleks et ületada asjaomased raskused, järgides igakülgselt asutamislepingut, eelkõige riigiabi käsitlevaid sätteid (vt selle kohta kohtuotsus, 12.2.2015, komisjon vs. Prantsusmaa, C‑37/14, ei avaldata, EU:C:2015:90, punkt 67).
47 Siiski, kuna liikmesriik ei ole taotlenud selle otsusega määratud tähtaja pikendamist, millega kohustati õigusvastaselt makstud abi tagasi nõudma, on asjasse puutuv kuupäev ELTL artikli 108 lõike 2 teise lõigu alusel algatatud menetluses ja konkreetselt asjaomase abi tagasimaksmisega seotud nõude võlanimekirjas registreerimiseks kuupäev, mis on ette nähtud kõnealuses otsuses.
48 Järelikult, kui abi tagasinõudmist kohustavas otsuses määratud kuupäevaks või sõltuvalt olukorrast seejärel komisjoni kindlaksmääratud tähtajaks ei ole asjaomane liikmesriik võtnud kõiki vajalikke meetmeid, mis võimaldavad täita kõnealuse abi tagasinõudmise kohustuse ning konkreetselt saavutada varasema olukorra taastamise ja asjaomasest riigiabist tuleneva konkurentsimoonutuse kõrvaldamise, tuleb ELTL artikli 108 lõike 2 teises lõigus ette nähtud liikmesriigi rikkumise tuvastamise menetluses tõdeda, et kõnealune liikmesriik ei ole täitnud komisjoni otsusest tulenevaid kohustusi ning et seega ei ole kõik muud meetmed, mis võetakse pärast määratud tähtaega, asjakohased hindamaks, kas see liikmesriik võttis kõik selle otsuse täitmiseks vajalikud meetmed kuupäevaks, mil möödus komisjoni määratud tähtaeg (vt selle kohta kohtuotsus, 3.7.2001, komisjon vs. Belgia, C‑378/98, EU:C:2001:370, punkt 28).
49 Käesoleval juhul pidi Kreeka Vabariik otsuse 2012/541 artikli 3 lõike 1 kohaselt tagama kõnealuse abi viivitamata ja tõhusa tagasinõudmise. Liikmesriigile oli selleks artikli 3 lõike 2 alusel antud neli kuud alates otsuse teatavakstegemisest.
50 Kuna komisjon seda tähtaega ei pikendanud, on asjasse puutuv kuupäev ELTL artikli 108 lõike 2 teise lõigu alusel algatatud menetluses kuupäev, mis on ette nähtud otsuses 2012/541.
51 Kuna otsus tehti Kreeka Vabariigile teatavaks 23. veebruaril 2012, tuleb tõdeda, et õigusvastaselt saadud abi tagasinõudmiseks sellele liikmesriigile ette nähtud tähtaeg lõppes 25. juunil 2012, kuna 23. juuni 2012 oli laupäev.
52 Vaidlus puudub siiski selles, et United Textilesi pankrot kuulutati välja alles 19. juulil 2012.
53 Lisaks selgub toimiku materjalidest, et nõuete esitamise tähtaeg hakkas kulgema 30. juulil 2012 ning et Kreeka ametivõimud esitasid nõudeavaldused pankrotimenetluse kohtu kantseleisse 2007. aasta riigiabi kohta 3. augustil 2012 ning 2009. aasta riigiabi kohta 14. septembril 2012.
54 Lõpuks, nagu nähtub Kreeka Vabariigi antud selgitustest kohtuistungil Euroopa Kohtus, esitati viimane avaldus 7. veebruaril 2013.
55 Seega, kuna Kreeka Vabariik ei ole ettenähtud tähtajal võtnud kõiki otsuse 2012/541 täitmiseks vajalikke meetmeid, siis tuleb nõustuda komisjoni esimese väitega, mis puudutab selle otsuse artiklite 2 ja 3 rikkumist.
Teine väide, et komisjoni ei ole teavitatud
Poolte argumendid
56 Oma teises väites leiab komisjon, et igal juhul ei ole Kreeka Vabariik teda otsuse 2012/541 täitmiseks võetud meetmetest piisavalt teavitanud. Kõigepealt tõdeb komisjon, et nimelt 19. jaanuari 2016. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametivõimud talle United Textilesi vara avaliku enampakkumise menetluse peatamisest. Edasi kinnitab komisjon, et kõnealune liikmesriik ei ole esitatud konkreetset teavet selle kohta, et United Textiles ei tegutse turul ning et äriühingul puudus igasugune tegevus pärast 2015. aasta detsembrit. Lõpuks märgib komisjon, et alates 11. aprilli 2016. aasta kirjast ei esitanud Kreeka ametivõimud United Textilesi kohta mingit teavet.
57 Kreeka Vabariik leiab, et ta on otsuse 2012/541 täitmiseks võetud meetmetest komisjoni piisavalt teavitanud.
Euroopa Kohtu hinnang
58 Otsuse 2012/541 artikli 4 lõikega 1 kehtestatakse Kreeka Vabariigile kohustus edastada teatud teavet abi tagasinõudmise kohta kahe kuu jooksul alates selle otsuse teatavakstegemisest. Kuna otsus tehti Kreeka Vabariigile teatavaks 23. veebruaril 2012, siis tuleb tõdeda, et kõnealuse teabe edastamiseks talle määratud tähtaeg lõppes 23. aprillil 2012.
59 Sama otsuse artikli 4 lõikes 2 nähakse sellele liikmesriigile ette kohustus esiteks korrapäraselt teavitada komisjoni abi tagasinõudmiseks võetud meetmete rakendamise seisust, kuni abi on tagastatud, ning teiseks esitada üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.
60 Mis puudutab artikli 4 lõikes 1 ette nähtud kohustust, siis tuleb tõdeda, et kõnealune liikmesriik ei ole kohustust täitnud, kuna nagu selgub toimiku materjalidest, ei võtnud Kreeka Vabariik komisjoniga ühendust enne maid 2012. Lisaks tuleneb Kreeka Vabariigi antud selgitustest kohtuistungil, et abi tagasinõudmist puudutavat teavet, mis oleks tulnud komisjonile edastada, ei esitatud otsuse artikli 4 lõikes 1 määratud tähtajal.
61 Mis puudutab otsuse 2012/541 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kohustust, siis kuigi toimiku materjalidest selgub, et komisjon ja Kreeka Vabariik vahetasid omavahel alates maist 2012 sagedasti teavet United Textilesi pankrotimenetluse käigu üle, on tõsi ka see, et kõnealune liikmesriik ei teavitanud nõuetekohaselt eelnevalt komisjoni õigustloova akti vastuvõtmisest, millega United Textilesi vara avalik enampakkumine peatati. Alles pärast komisjoni 18. detsembri 2015. aasta kirja, millega viimane palus Kreeka Vabariigil olukorda täpsustada, teatas Kreeka 19. jaanuari 2016. aasta kirjas komisjonile, et ta peatas avaliku enampakkumise kuueks kuuks, selleks et analüüsida United Textilesi taaskäivitamise kava. Lisaks ei esitanud Kreeka ametivõimud alates oma 11. aprilli 2016. aasta kirjast mingit teavet United Textilesi kohta.
62 Järelikult tuleb tõdeda, et rikutud on kohustust teavitada komisjoni otsuse 2012/541 kohaldamise meetmetest.
63 Eespool toodud kaalutlusi kogumis arvesse võttes tuleb jõuda järeldusele, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul otsuse 2012/541 täitmiseks kõiki vajalikke meetmeid ning piisavalt ei teavitanud komisjoni selle otsuse täitmiseks võetud meetmetest, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad tulenevalt selle otsuse artiklitest 2–4 ja EL toimimise lepingust.
Kohtukulud
64 Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Kreeka Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Kuna Kreeka Vabariik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul komisjoni 22. veebruari 2012. aasta otsuse 2012/541/EL riigiabi SA.26534 (C 27/10, ex NN 6/2009) kohta, mida Kreeka andis United Textiles SA‑le, täitmiseks kõiki vajalikke meetmeid ning piisavalt ei teavitanud Euroopa Komisjoni selle otsuse täitmiseks võetud meetmetest, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad tulenevalt selle otsuse artiklitest 2–4 ja EL toimimise lepingust.
2. Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.
Allkirjad