Language of document : ECLI:EU:F:2010:89

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

14. juuli 2010

Kohtuasi F‑41/10 R

Moises Bermejo Garde

versus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine

Ese:      Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 278 ja EA artikli 157 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, ja millega M. Bermejo Garde palub peatada majandus- ja sotsiaalkomitee presidendi 13. aprilli 2010. aasta otsuse, millega hageja viidi alates 6. aprillist 2010 üle majandus- ja sotsiaalkomitee logistikateenistuses osakonnajuhataja ametikohale.

Otsus: Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom

(ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 39 ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis

(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Hageja huvi kohaldamise peatamise vastu – Koormav haldusotsus

(ELTL artikkel 278)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete taotlust läbivaatava kohtu pädevus – Ajutiste meetmete ettekirjutus

(ELTL artikkel 279; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 39)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Taotlus üleviimise otsuse kohaldamise peatamiseks

(ELTL artikkel 278)

1.      Esiteks ELTL artikli 278, ELTL artikli 279 ja EA artikli 157 ning teiseks Euroopa Kohtu põhikirja artikli 39 alusel, mida kohaldatakse põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel Avaliku Teenistuse Kohtule, võib Avaliku Teenistuse Kohus vajaduse korral peatada kohaldamise või ette kirjutada teisi ajutisi meetmeid. Vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 tuleb ajutise meetme kohaldamise taotluses nimetada kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul (fumus boni iuris) õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need kiireloomulisuse ja fumus boni iuris-tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui üks nendest ei ole täidetud. Ajutisi meetmeid kohaldaval kohtunikul on selle tervikliku hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate eelduste esinemist tuleb kontrollida, kuna ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle.

(vt punktid 19–22)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2001, lk I‑A‑171 ja II‑783, punktid 12 ja 13).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑93, punktid 20 ja 22).

2.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole kindlustada kahju korvamist, vaid tagada sisulise kohtuotsuse täielik toime. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peavad taotletavad meetmed olema kiireloomulised selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks on vaja, et need võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole ülesanne on tõendada, et tal ei ole võimalik oodata põhimenetluses otsuse tegemist, ilma et ta kannaks sellist kahju. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab tõsist ja korvamatut kahju arvesse võtta vaid niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud poole huve.

(vt punktid 25, 28 ja 85)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi C‑65/99 P(R): Willeme vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑1857, punkt 62).

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑155 ja II‑811, punkt 25); 21. mai 2001, kohtuasi T‑52/01 R: Schaefer vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑115 ja II‑543, punkt 47); 19. detsember 2002, kohtuasi T‑320/02 R: Esch-Leonhardt jt vs. EKP (EKL AT 2002, lk I‑A‑325 ja II‑1555, punkt 27).

3.      Kohaldamise peatamise taotlust ei saa põhimõtteliselt esitada koormava haldusotsuse suhtes, kuna sellise peatamise tagajärjel ei tohi hageja olukord muutuda. Koormava akti kohaldamise peatamine on võimalik, kui koormava otsuse tõttu ei jää hageja olukord endiseks, vaid toob endaga kaasa olukorra muutumise. Seevastu koormavat otsust, millega hageja olukord ei muutu, ei saa peatada.

(vt punktid 38, 40 ja 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. märts 1988, kohtuasi 76/88 R: La Terza vs. Euroopa Kohus (EKL 1988, lk 1741, punkt 18); 30. aprill 1997, kohtuasi C‑89/97 P(R): Moccia Irme vs. komisjon (EKL1997, lk I‑2327, punkt 45).

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib kasutada sekkumise erinevaid vorme vastavalt iga konkreetse asja erinõuetele, st mitte ainult ettekirjutusi osas, milles need ei mõjuta kuidagi põhimenetluses tehtavat otsust, vaid ka lihtsalt kutsuda üles olemasolevate sätete järgimisele, kuna selline üleskutse võib olla sobilik meede, mis vastab ajutiste meetmete kohaldamise menetlust reguleerivatele põhimõtetele ning mis võimaldab ajutiselt tagada hageja õiguste sobiva kaitse.

(vt punkt 44)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1995, kohtuasi T‑203/95 R: Connolly vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑2919, punktid 25, 43 ja 44).

5.      Võttes arvesse institutsioonide laia kaalutlusõigust oma teenistuste korraldamisel vastavalt nendele antud ülesannetele ning paralleelselt töötajate teenistusse nimetamisel, ei ole üleviimise otsus, isegi kui see toob asjaomasele ametnikule kaasa ebamugavusi, karjääri jooksul ebanormaalne ja ettenägematu sündmus. Neil tingimustel on sellise otsuse kohaldamise peatamine põhjendatud ainult ülekaalukatel ja erandlikel asjaoludel, mis võivad asjaomasele isikule tekitada tõsist ja korvamatut kahju.

(vt punkt 47)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. juuli 1996, kohtuasi T‑93/96 R: Presle vs. Cedefop (EKL AT 1996, lk I‑A‑369 ja II‑1093, punkt 45).