Language of document : ECLI:EU:F:2010:123

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. oktoober 2010

Kohtuasi F‑49/09

Eberhard Wendler

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Vanaduspension – Pensioni maksmine – Kohustus avada arvelduskonto elukohaliikmesriigis – Teenuste osutamise vabadus – Avalikul huvil põhinev väide – Võrdse kohtlemise põhimõte

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles endine komisjoni ametnik E. Wendler palub tühistada otsus, millega kohustatakse teda vanaduspensioni ülekandmiseks esitama komisjonile arvelduskonto andmed tema elukohariigis.

Otsus: Jätta hageja hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud. Komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud Euroopa Liidu Nõukogu kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Pension – Vanaduspension – Väljamaksmine

(Personalieeskirjad, VII lisa artikkel 17 ja VIII lisa artikli 45 kolmas lõik)

Pensionile jäänud ametnikke ja teenistuses olevaid ametnikke koheldakse neile maksmisele kuuluvate summade osas erinevalt. Kui personalieeskirjade VIII lisa artikli 45 kolmanda lõigu kohaselt makstakse liikmesriigis elavale pensionile jäänud ametnikule kõik hüvitised elukohariigi panka, siis teenistuses olevate ametnike suhtes kohaldatav samasisuline reegel, mis on kehtestatud personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõikes 1 ja mille kohaselt makstakse teenistuses olevale ametnikule tasumisele kuuluvad summad kohas, kus ta teenistuskohustusi täidab, lubab kaks valikuvõimalust. Esiteks näeb personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõige 2 teenistuses olevale ametnikule ette võimaluse lasta oma institutsioonil osa töötasust – teise liikmesriigi õppeasutuses õppiva ülalpeetava lapse eest tegelikult saadud õppetoetus ning korrapärased maksed kõikidele muudele asjaomases liikmesriigis elavatele isikutele, kelle puhul ametnik esitab tõendeid selle kohta, et tal on kohustus selliste isikute ees kohtu või pädeva haldusasutuse otsuse põhjal – üle kanda teise liikmesriiki. Teiseks on teenistuses oleval ametnikul personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõikes 2 sätestatud võimalustest hoolimata sama artikli 17 lõike 4 alusel õigus taotleda talle maksmisele kuuluvate summade korrapärast ülekannet ilma paranduskoefitsiente kohaldamata liikmesriiki, kus ta teenistuskohustusi ei täida, ning see ülekanne ei või ületada 25% ametniku põhipalgast.

Pensionile jäänud ametnike ja teenistuses olevate ametnike niisugune erinev kohtlemine ei või siiski põhjustada õigusvastast diskrimineerimist, kuna need ametnike kategooriad on objektiivselt erinevas olukorras. Kui pensionile jäänud ametnikud saavad oma elukohariiki vabalt valida, siis teenistuses olevad ametnikud peavad personalieeskirjade artikli 20 järgi elama oma teenistuskohas või teenistuskohast sellises kauguses, mis ei takista teenistuskohustuste korralikku täitmist. Seega, jättes kõrvale teenistuses olevad ametnikud, kelle teenistuskoht on nende kodakondsusjärgses liikmesriigis, eeldatakse, et teenistuses olevatel ametnikel on sidemed vähemalt kahe erineva liikmesriigiga: kodakondsusjärgne liikmesriik ja teenistuskohajärgne liikmesriik. Seevastu pensionile jäänud ametnikud, kes võivad oma elukohta vabalt valida, ei saa niisugusele eeldusele tugineda, isegi kui nad võivad otsustada asuda elama liikmesriiki, mille kodanikud nad ei ole, ja neile kohaldatakse asjaomases elukohariigis kehtivat paranduskoefitsienti, juhul kui nad on pensionile jäänud enne 1. maid 2004.

(vt punktid 43 ja 44)