Language of document : ECLI:EU:F:2010:153

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

30. november 2010

Kohtuasi F‑97/09

Christine Taillard

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Üksteisele järgnevad haiguspuhkused – Sõltumatult arstilt arvamuse küsimine – Töövõimeliseks tunnistamine – Uue nõuetekohaselt koostatud arstitõendi tagasilükkamine – Arstliku kontrolli puudumine – Haiguspuhkuse mahaarvamine põhipuhkusest – Vastuvõetamatus – Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles C. Taillard palub eelkõige tühistada Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2009. aasta otsus, millega lükati tagasi tema neli päeva kestnud töövõimetust tõendav arstitõend ja millega arvati tema neli päeva kestnud töölt puudumine maha tema põhipuhkusest, ning hüvitada tekitatud kahju.

Otsus: Tühistada Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2009. aasta otsus, millega parlament keeldus 5. jaanuari 2009. aasta arstitõendit vastu võtmast ja arvas hageja töölt puudumise ajavahemikus 6.–9. jaanuar 2009 maha tema põhipuhkusest. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 25)

2.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Haiguse tõendamine – Arstitõendi esitamine – Puudumise õiguspärasuse eeldus

(Personalieeskirjad, artikkel 59)

3.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Haiguse tõendamine – Arstitõendi esitamine – Tagasilükkamine arstliku kontrolli puudumisel – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikli 59 lõiked 1 ja 3)

4.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

1.      Personalieeskirjade artiklis 25 ette nähtud isikut kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust ja anda asjaomasele isikule piisavat teavet selle kohta, kas otsus on piisavalt põhjendatud või kas selle vastuvõtmisel on tehtud viga, mis võimaldab vaidlustada otsuse õiguspärasuse. Kõnealune kohustus on täidetud, kui akt, mille peale hagi on esitatud, võeti vastu asjaomasele ametnikule teada olevatel tingimustel ja võimaldab tal mõista võetud meetme ulatust tema suhtes. Otsustamaks, kas personalieeskirjades ette nähtud põhjendamiskohustus on täidetud, tuleb arvestada mitte üksnes dokumente, milles otsusest teavitati, vaid ka dokumentide koostamise ja neist huvitatud isikule teavitamise asjaolusid. Selles osas tuleb muuseas uurida, kas huvitatud isik oli teadlik informatsioonist, millele institutsioon oma otsuses tugines.

(vt punkt 33)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. detsember 1993, kohtuasi T‑80/92: Turner vs. komisjon (EKL, lk II‑1465, punkt 62); 27. november 1997, kohtuasi T‑20/96: Pascall vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑361 ja II‑977, punkt 44); 8. juuli 1998, kohtuasi T‑130/96: Aquilino vs. nõukogu (EKL AT, lk I‑A‑351 ja II‑1017, punkt 45).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑80/08: Wenig vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑479 ja II‑A‑1‑2609, punkt 41).

2.      Personalieeskirjade artikkel 59 sätestab, et ametnik, kes ei ole haiguse või õnnetuse tõttu võimeline täitma oma kohustusi, teatab oma töövõimetusest vastavale institutsioonile niipea kui võimalik, seejuures märkides ka oma hetkel kehtiva aadressi, ning esitab puudumise kohta arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Administratsioon saab sellise arstitõendi kehtivust eitada ning otsustada, et asjaomane ametnik puudub töölt loata vaid siis, kui administratsioon on ametnikult varem nõudnud tervisekontrolli läbimist, ning sellise otsuse halduslik mõju avaldub alles selle kontrolli kuupäevast.

Personalieeskirjade artikkel 59 ei anna administratsioonile küll pädevust keelduda arstitõendi arvestamisest, isegi kui selles ei ole märgitud asjaomase ametniku töövõimetuse meditsiinilisi põhjusi, kuid volitab administratsiooni nõudma tervisekontrolli läbimist enda valitud arsti juures.

(vt punktid 50 ja 51)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. juuni 1992, kohtuasi C‑18/91 P: V vs. parlament (EKL 1992, lk I‑3997, punktid 33 ja 34).

Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑527/93: O vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑9 ja II‑29, punkt 36); 20. november 1996, kohtuasi T‑135/95: Z vs. komisjon (EKL AT, lk I‑A‑519 ja II‑1413, punkt 32); 11. juuli 1997, kohtuasi T‑29/96: Schoch vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑219 ja II‑635, punkt 38).

3.      Personalieeskirjade artikli 59 lõikest 3 tuleneb, et töölt puudumised haiguse tõttu saab arvata ametniku iga-aastasest põhipuhkusest maha vaid siis, kui institutsioon on nõuetekohaselt, kõnealuse artikli lõikes 1 ettenähtud tingimusel tuvastanud, et asjaomast töölt puudumist tuleb käsitada loata puudumisena.

Juhul kui ametnikult ei ole ametniku töölt puudumise tõenduseks toodud arstitõendis nimetatud ajavahemiku osas tervisekontrolli läbimist nõutud, on asjaomase arstitõendi tagasilükkamise otsus seega õigusvastane, ning seda sõltumata asjaolust, et vahetult eelnenud aja osas on ametniku suhtes sõltumatult arstilt meditsiinilist arvamust küsitud.

Isegi kui arstitõendis ei ole märgitud uut haigusnähtu ega selle nähu halvenemist, millega seoses küsiti asjaomase isiku suhtes sõltumatult arstilt meditsiinilist arvamus ja tunnistati ta töövõimeliseks, ei saa välistada, et asjaomase isiku tervislik seisund erineb sõltumatu arsti konstateeritud seisundist ning et asjaomane isik ei ole lühikesel piiratud ajavahemikul võimeline töötama, hoolimata asjaolust, et töövõimetuse on põhjustanud sama haigusnäht kui see, mille kohta sõltumatult arstilt arvamust küsiti, või isiku tervisliku seisundi halvenemine, mida saab hinnata vaid arst.

(vt punktid 48, 53 ja 57)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2008, kohtuasi F‑106/05: T vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑419 ja II‑A‑1‑2315, punkt 116).

4.      Asjaomane ametnik peab personalieeskirjade artiklil 24 rajaneva abitaotluse esitama institutsioonile, kelle teenistuses ta on. Kui puuduvad erandlikud asjaolud, ei ole institutsioon kohustatud spontaanselt isikule abi osutama. Ainult erandlike asjaolude esinemine võib kohustada institutsiooni ilma isiku eelneva nõudeta omal algatusel abi osutama.

(vt punkt 65)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. juuni 1986, kohtuasi 229/84: Sommerlatte vs. komisjon (EKL 1984, lk 1805, punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑91/05: Frankin jt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑25 ja II‑A‑1‑83, punktid 23 ja 24); 13. jaanuar 2010, liidetud kohtuasjad F‑124/05 ja F‑96/06: A ja G vs. komisjon (punkt 217).