Language of document : ECLI:EU:F:2010:165

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

14. detsember 2010

Kohtuasi F‑80/09

Erika Lenz

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Heilpraktikeri osutatud raviteenustega seotud kulude hüvitamine – Diskrimineerimiskeelu põhimõte

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega E. Lenz palub tühistada Euroopa Liidu institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi otsus jätta Saksamaal elava ning arsti diplomita Heilpraktiker’i (ravitseja või meditsiinivaldkonnas tegutseb arstidiplomita isik) osutatud raviteenustega seotud kulud hüvitamata.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

2.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Ravikulud – Hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikli 72 lõige 1)

3.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Piirid – Ebaseaduslikult antud soodustus

1.      Administratsioon täidab kohustust põhjendada ravikulude hüvitamata jätmise otsust, kui ta põhjendab kaebuse rahuldamata jätmise otsust, kuna nimetatud rahuldamata jätmise otsuse põhjendus peab eeldatavalt langema kokku otsuse põhjendusega, mille peale kaebus esitati.

(vt punkt 29)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑133 ja II‑B‑1‑807, punktid 55 ja 56).

2.      Euroopa Liidu institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi kohaldamisala määratlus kuulub liidu seadusandja ainupädevusse. Asjaolu, et ühe liikmesriigi ametnikele ja endistele ametnikele on nende sotsiaalkindlustusskeemi ja eraravikindlustuse kaudu antud võimalus Heilpraktiker’i (ravitseja või meditsiinivaldkonnas tegutsev arstidiplomita isik) raviteenuste hüvitamiseks, ei tähenda iseenesest seda, et Euroopa ametnikele või endistele ametnikele peaks andma sama võimaluse, seda enam, et arstidiplomita Heilpraktiker’i raviteenuste kulude hüvitamisest keeldumine ei ole rakendamisel põhimõtteliselt ilmselgelt ebasobiv, kui võtta arvesse personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 esimese lõigu aluseks olevat sotsiaalkindlustuse põhimõtet.

Asjaomases liikmeriigis elavad Euroopa ametnikud ja endised ametnikud ning asjaomase liikmesriigi ametnikud ja endised ametnikud on hõlmatud erinevate sotsiaalkindlustusskeemidega ning ei ole seega samas olukorras.

(vt punkt 44)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. aprill 1997, kohtuasi T‑66/95: Kuchlenz-Winter vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑637, punkt 64).

3.      Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel tuleb teha seda kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole, kuna selline lähenemine tähendaks põhimõtte „võrdne kohtlemine õigusvastasuse kaudu” kehtestamist. Euroopa Liidu institutsioonide ühise ravikindlustusskeemiga hõlmatud isiku huvides toime pandud õigusvastane tegu ei saa olla liidu kohtu otsuse aluseks diskrimineerimise kohta ning selle kohta, et ametniku suhtes on rikkumine toime pandud. Pelk asjaolu, et ravikindlustusskeem hüvitas isikule Heilpraktiker’i (ravitseja või meditsiinivaldkonnas tegutsev arstidiplomita isik) raviteenuste kulud komisjoni vastu võetud personalieeskirjade artikli 72 üldiseid rakendussätteid rikkudes, ei anna neil tingimustel sama õigust asjaomasele isikule.

(vt punkt 45)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑4/07: Skoulidi vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑47 ja II‑A‑1‑229, punkt 81).