Language of document : ECLI:EU:F:2011:2

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

13. jaanuar 2011

Kohtuasi F‑77/09

Bart Nijs

versus

Euroopa Liidu Kontrollikoda

Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Personalieeskirjade artiklid 22a ja 22b – Erapooletus – Mõistlik aeg

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega B. Nijs palub esiteks tühistada 15. jaanuari 2009. aasta otsus tema ametist kõrvaldamise kohta, teiseks kontrollikoja 20. septembri 2007. aasta otsus nr 81‑2007, millega anti ad hoc komiteele ametisse nimetava asutuse volitused, kolmandaks ad hoc ametisse nimetava asutuse ettevalmistavad aktid; teise võimalusena palub hageja Avaliku Teenistuse Kohtul „tuvastada”, et ametist kõrvaldamise karistus on ebaproportsionaalne.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kontrollikoja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Piirid

(ELTL artiklid 266 ja 270; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 1)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Kaitse distsiplinaarvastutuse eest – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 22a lõige 1 ja artikli 22b lõige 1)

3.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Institutsiooni, käesoleval juhul kontrollikoja liikmetest koosneva ad hoc ametisse nimetava asutuse kasutamine – Lubatavus

(EÜ artikli 247 lõige 2)

4.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Administratsiooni kohustus teostada distsiplinaarvõimu hoolikalt ja erapooletult

5.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

6.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 17, 17 a ja artiklid 86–89)

7.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Tähtaeg – Administratsiooni kohustus tegutseda mõistliku aja jooksul – Hindamine

(Personalieeskirjad, IX lisa)

1.      Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev distsiplinaarkaristust läbi vaatama või otsustama, et karistus on ebaproportsionaalne ning tegema haldusorganile ülesandeks uue karistuse määramise. Sanktsiooni kehtestaja ise peab vastavalt ELTL artiklile 266 võtma vajadusel meetmed võimaliku tühistamishagi täitmiseks.

(vt punkt 55)

2.      Personalieeskirjade artikli 22b lõige 1 viitab personalieeskirjade artikli 22a lõikele 1 sellise teabe määratluse osas, mille avalikustamine ei too kaasa distsiplinaarvastutust; need kaks sätet käsitlevad ainult selliste konkreetsete asjaolude avaldamist, mille esmasel hindamisel võis nendest teatav ametnik mõistlikult eeldada õigusvastast tegevust või rasket rikkumist.

Nendes artiklites sätestatud avalikustamise puhul on kaitse distsiplinaarvastutuse eest kehtestatud ainult selle tingimuse täitmisel ning teabe avalikustamisel tuleb täita objektiivsuse ja erapooletuse, ametialase väärikuse kaitse, isikute au kaitse ning süütuse presumptsiooni nõuet.

Personalieeskirjade artikli 22b lõiget 1 ei saa kohaldada ametnikele, kes on rikkunud kohustust toimida suurima võimaliku ettevaatusega ja vaoshoitult Euroopa Pettustevastase Ameti pädevusega hõlmatud süüdistuste puhul.

(vt punktid 65, 66, 70 ja 80)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. mai 2007, kohtuasi F‑23/05: Giraudy vs. komisjon (punkt 162).

3.      Ad hoc ametisse nimetav asutus, mis koosneb kontrollikoja liikmetest, tagab võrdse kohtlemise distsiplinaarmenetluses, kuna nendelt liikmetelt nõutakse, et nende sõltumatus ja erapooletus oleks väljaspool kahtlust, ning et nad vastaksid sellele nõudele ametiaja jooksul. Kontrollikoja liikmete tegevusjuhend sätestab samuti, et tuleb vältida huvide konflikti tekitavaid olukordi.

Lisaks peavad haldusorganid eriti distsiplinaarvaldkonnas järgima erapooletuse põhimõtet.

(vt punkt 102)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, kohtuasi F‑125/07: Hau vs. parlament (punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Administratsioonil on kohustus teostada distsiplinaarvõimu hoolikalt ja erapooletult.

Haldusjuurdlust teostav ametnik peab tingimata tuvastama asjakohased faktilised asjaolud ning seega neid asjakohasuse kindlakstegemiseks hindama, samuti peab ta hindama nende tõendite tõenduslikku jõudu, mida distsiplinaarvastutusele võtmisel kasutada võidakse. See hindamispädevus on erinev, sõltudes karistamisele kuuluvate distsiplinaarsüütegudega olemusest ning vajalikest juurdlustest. Juurdlust läbi viiva ametniku kontroll eeldab, et viimane hindab asjaolusid, mis võivad riivata ametialast väärikust, mille säilitamine on kõikide ametnike kohustus, selleks et teha vajadusel kindlaks asjakohased aspektid. Hinnangu andmise keelamine takistaks kõikide selliseid asjaolusid käsitlevate haldusjuurdluste läbiviimist.

(vt punktid 110, 115 ja 118)

5.      Selleks et säilitada kohtueelse menetluse eesmärk, st võimaldada administratsioonil oma otsus läbi vaadata ning leida vaidlusele kohtuväline lahendus, on asutud seisukohale, et nõue, et kaebus ja hagi peavad olema vastavuses, saab kohaldada ainult juhul, kui kohtule esitatud hagis muudetakse kaebuse eset või alust, kusjuures aluse mõistet tuleb tõlgendada laialt, st et selle all tuleb mõista vaidlustatud akti sisemise õiguspärasuse vaidlustamist või teise võimalusena selle välise õiguspärasuse vaidlustamist. Järelikult, kui õigusvastasuse väited ja avalikul huvil põhinevad väited välja arvata, siis vaidluse alus üldjuhul ei muutu ja hagi on vastavuse nõude järgimata jätmise tõttu vastuvõetamatu ainult juhul, kui hageja, kes on kaebuses üksnes kritiseerinud teda kahjustava akti ja selle menetluslike aspektide vormilist õiguspärasust, esitab hagis sisulised väited, või vastupidi, kui hageja, kes on kaebuses vaidlustanud tema huve kahjustava akti sisulise õiguspärasuse, esitab hagi, mis sisaldab selle akti, sh selle menetluslike aspektide vormilise õiguspäraga seotud väiteid.

(vt punkt 129)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punktid 110, 119 ja 120).

6.      Personalieeskirjadega kehtestatud distsiplinaarmeetmed ei määra kindlaks püsivat suhet karistuse ja toimepandud rikkumise vahel. Kui ametnikule ette heidetud faktilised asjaolud on tuvastatud, siis sobiva distsiplinaarkaristuse valiku teeb ametisse nimetav asutus ning liidu kohus ei saa ametisse nimetava asutuse hinnangut asendada enda hinnanguga, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmse vea või võimu kuritarvitamisega.

Institutsioonidel on õigus teatud palgaastme ametnikelt oodata arukat ja hoolikat tegutsemist. Seega ametnik, kes laialdaselt levitas solvavaid kirjutisi, mille autor ta on, rikkus rängalt personalieeskirjade artikleid 17 ja 17a. Asjaomase ametniku ametikohalt kõrvaldamine ei ole seega ebaproportsionaalne.

(vt punktid 131, 132 ja 135)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1997, kohtuasi T‑12/94: Daffix vs. komisjon (punktid 63 ja 89); 12. september 2000, kohtuasi T‑259/97: Teixeira Neves vs. Euroopa Kohus (punkt 108).

7.      Hea halduse põhimõttest tuleneb, et distsiplinaarmenetlust läbiviivad asutused on kohustatud juhtima distsiplinaarmenetlust hoolsalt ja tegutsema selliselt, et iga menetlustoiming sooritatakse mõistliku aja jooksul pärast sellele eelnenud toimingut. Küsimust, kas algatatud distsiplinaarmenetlust viidi läbi nõutud hoolsusega, mõjutab asjaolu, et väidetava distsiplinaarsüüteo toimepanemise ning distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse vahele jääb pikem või lühem ajavahemik.

Mõistliku aja põhimõtte rikkumine ei õigusta siiski üldiselt haldusmenetluse tulemusel võetud otsuse tühistamist. Ainult siis, kui ülemäära pikk aeg võib mõjutada haldusmenetluse tulemusel võetud otsuse sisu ennast, mõjutab mõistliku aja põhimõte haldusmenetluse kehtivust. Nii võib see just olla sanktsioonimenetlustes, kui ülemäära pikk aeg on mõjutanud isiku võimet ennast tõhusalt kaitsta.

(vt punktid 141 ja 146)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. detsember 2000, kohtuasi C‑39/00 P: SGA vs. komisjon (punkt 44).

Esimese Astme Kohus: 13. jaanuar 2004, kohtuasi T‑67/01: JCB Service vs. komisjon (punktid 36 ja 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. jaanuar 2001, liidetud kohtuasjad F‑124/05 ja F‑96/06: A ja G vs. komisjon (punktid 390 ja 392).