Language of document : ECLI:EU:F:2011:20

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

10. märts 2011

Kohtuasi F‑27/10

Christian Begue jt

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Hüvitis töötajatele regulaarse valves olemise eest – Personalieeskirjade artikkel 55 ja artikkel 56b – Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi asutamislepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles C. Begue ja teised 17 hagejat, kelle nimed on toodud kohtuotsuse lisas, paluvad tühistada komisjoni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 2. veebruari 2010. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata nende kaebused 3. septembri 2009. aasta otsuse peale jätta rahuldamata nende taotlused maksta tagasiulatuvalt hüvitist valves olemise eest, mis on ette nähtud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklis 56b.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ja mõista nendelt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töötingimused – Hüvitis valves olemise eest

(Personalieeskirjad, artikli 56b esimene lõik; nõukogu määrus nr 495/77, artikli 1 lõike 1 esimene lõik)

2.      Ametnikud – Töötingimused – Hüvitis valves olemise eest

(Personalieeskirjad, artiklid 55 ja 56b; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 31 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88)

1.      Ametnik võib nõuda personalieeskirjade artiklis 56b sätestatud hüvitist valves olemise eest vaid juhul, kui on täidetud kaks tingimust, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Esiteks peab ametnik vastavalt osutatud artiklile 56b olema töökohal või kodus regulaarselt institutsiooni käsutuses väljaspool tööaega. Teiseks peab ametnik töötama niisuguses teenistusüksuses, mis vastab mõnele määruse nr 495/77, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist regulaarse valves olemise eest, ning nimetatud hüvitise andmise tingimused ja määrad, artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud tunnusele, näiteks kui tegemist on turva‑ või julgeolekuülesannete täitmisega või häda‑ või kriisiolukordade koordineerimise toetamisega.

(vt punktid 44 ja 76)

2.      Kogu aasta jooksul ööpäevaringne tegelik valvekohustus võib olla määratud kollektiivselt vaid ühele teenistusüksusele või selle osale, mis koosneb mitmest ametnikust või teenistujast, ning sellest tulenevalt on neil ametnikel ja teenistujatel õigus saada personalieeskirjade artiklis 56b ette nähtud hüvitist valves olemise eest.

Ööpäevaringne tugiteenuste osutamine eeldab töökorraldust, mis vastab ametnike tervise ja ohutuse kaitse miinimumnõuetele. Sellega seoses on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2 sätestatud, et igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja ‑nädalastele puhkeaegadele ja iga‑aastasele tasulisele puhkusele. Peale selle töökorraldus, mis ei võimalda tagada töötajatele õigust igapäevasele puhkeajale, isegi kui tegemist on lepinguga, mille maksimaalne kestus aastas on 80 päeva, ei muuda isikule sõnaselgelt direktiiviga 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta antud õiguse sisu mitte üksnes olematuks, vaid on ka selle eesmärgiga vastuolus.

Sellest järeldub, et personalieeskirjade artiklis 56b sätestatud hüvitisega valves olemise eest ei kompenseerita mitte üksnes seda, et institutsioon saab igal ajal isikuga ühenduses olla, nagu personalieeskirjade artikli 55 esimeses lõigus on ette nähtud, vaid et isikule on tegelikult pandud erikohustus täita valveülesandeid, võimaldamaks pädeval teenistusel pidev valve tagada. Seega ei kattu mõiste „regulaarne valveaeg” personalieeskirjade artiklis 56b mingil juhul mõistega „kättesaadavus” personalieeskirjade artikli 55 tähenduses.

(vt punktid 49, 55 ja 57–59)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. september 2003, kohtuasi C‑151/02: Jaeger (punkt 94); 14. oktoober 2010, kohtuasi C‑428/09: Union syndicale „Solidaires Isère” (punktid 50, 59 ja 60).