Language of document : ECLI:EU:F:2011:64

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

25. mai 2011

Kohtuasi F‑22/10

Luis María Bombín Bombín

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Puhkus isiklikel põhjustel – Põhipuhkus – Puhkuse ülekandmine – Teenistuse lõpetanud ametnik – Rahaline hüvitis

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, esitatud hagi, milles L. M. Bombín Bombín palub tühistada komisjoni otsuse määrata tema pensionile jäämisel talle rahaline hüvitis, mis arvutati kasutamata 29 puhkusepäeva põhjal.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata ja mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Puhkus – Põhipuhkus – Kõigi kasutamata puhkusepäevade ülekandmine järgmisesse aastasse – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 1e lõige 2; V lisa, artikli 4 esimene lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88, artikli 7 lõige 1)

2.      Ametnikud – Puhkus – Põhipuhkus – Teenistuse lõppemine pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust – Hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest – Maksmise tingimus

(Personalieeskirjad, V lisa artikkel 4)

3.      Ametnikud – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Allkirjastamata isiklik puhkuseteatis – Dokument, mille alusel ei saa tekkida õiguspärane ootus

1.      Kuigi personalieeskirjade V lisa artikli 4 esimese lõigu kohaselt tuleb kalendriaasta jooksul omandatud õigus puhkusele põhimõtteliselt ära kasutada sama aasta jooksul, tuleneb samast sättest ühtlasi, et ametnikul on õigus kõik kalendriaasta jooksul kasutamata jäänud puhkusepäevad üle kanda järgmisesse kalendriaastasse, kui ta ei ole saanud oma põhipuhkust ära kasutada teenistusest sõltuvatel põhjustel.

Lisaks sellele võivad muud, teenistusest sõltumatud põhjused samuti õigustada kõigi kasutamata puhkusepäevade ülekandmist, võttes arvesse põhipuhkuse õiguse eesmärki. See on nii eelkõige juhul, kui kogu kalendriaasta või selle osa jooksul haiguspuhkusel viibinud ametnik ei saanud seetõttu oma õigust puhkusele kasutada. Nimelt tuleb direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta –, mis on personalieeskirjade artikli 1e lõike 2 alusel kohaldatav ametnike suhtes – artikli 7 lõiget 1 tõlgendada nii, et see tagab ametnikule, kes ei ole saanud kalendriaasta jooksul haiguspuhkuse tõttu kasutada oma õigust põhipuhkusele, võimaluse selle põhipuhkuse tegelikkuses pärast asjaomast kalendriaastat ära kasutada.

Seevastu, kui asjaolu, et ametnik ei saanud enne jooksva kalendriaasta lõppu oma põhipuhkust ära kasutada, ei ole õigustatud ühegi eespool mainitud, teenistusest sõltuva või sõltumatu põhjusega, ei saa ta järgmisesse aastasse üle kanda enam kui 12 kasutamata puhkusepäeva.

(vt punktid 27–29)

Viited:

Euroopa Kohus: 20. jaanuar 2009, liidetud kohtuasjad C‑350/06 ja C‑520/06: Schultz-Hoff (punktid 43 ja 55); 10. september 2009, kohtuasi C‑277/08: Vicente Pereda (punktid 22–25).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. märts 2011, kohtuasi F‑120/07: Strack vs. komisjon (punktid 55–58).

2.      Kuni pensionile jäämiseni isiklikel põhjustel võetud puhkusel olnud ametnikul on õigus enama kui 12 kasutamata puhkusepäeva rahalisele hüvitamisele vaid juhul, kui tuvastatakse, et enne isiklikel põhjustel puhkuse võtmist ei olnud tal võimalik oma puhkust kasutada teenistusest sõltuvatel põhjustel.

Asjaolu, et ametnikule anti isiklikel põhjustel puhkust, ei ole põhjus kõigi tema selleks kuupäevaks kasutamata puhkusepäevade ülekandmiseks, kuna talle anti isiklikel põhjustel puhkust tema taotluse alusel. Neil asjaoludel kanti asjaomase isiku puhkusele jäämiseni kasutamata puhkusepäevad üle järgmistesse aastatesse personalieeskirjade V lisa artiklis 4 sätestatud 12 päeva ulatuses.

(vt punktid 30, 31 ja 33)

3.      Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, mis on üks Euroopa Liidu põhimõtetest, laieneb igale isikule, kes leiab end olukorrast, millest ilmneb, et Euroopa haldusasutus on neile konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi andes, mis pärinevad pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest, tekitanud neis põhjendatud lootusi. Allkirjastamata isiklikku puhkuseteatist ei saa pidada pärinevaks pädevast ja usaldusväärsest allikast. Peale selle, isegi kui eeldada, et seda dokumenti saaks niisugusest allikast pärinevaks pidada, et tõenda see, et administratsioon võttis ametlikult seisukoha seoses kõigi ametniku poolt kasutamata jäänud puhkusepäevade ülekandmisega järgmistesse aastatesse.

(vt punkt 32)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 16. märts 2005, kohtuasi T‑329/03: Ricci vs. komisjon (punkt 79).