AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

31. märts 2011

Kohtuasi F‑10/10

André Hecq

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – 100% ulatuses ravikulude hüvitamine – Vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsus – Haiguse kutsehaiguseks tunnistamise otsuse puudumine – Halduspädevus – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Otsus, mis ei ole üksnes kinnitav – Halduskaebuse puudumine – Vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega A. Hecq palub esiteks tühistada komisjoni 7. aprilli 2009. aasta vaikimisi tehtud otsus, millega lükati tagasi tema 7. detsembri 2008. aasta taotlus hüvitada 100% ulatuses erinevaid ravikulusid, ning teiseks „vajalikul määral” tühistada 20. oktoobri 2009. aasta otsus, millega tema kaebus tagasi lükati.

Otsus: Jätta hagi osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Taotluse vaikimisi tagasilükkamine – Vastuvõetavus – Administratsiooni hilisem vahevastus, milles teavitatakse asjaomast isikut tema taotluse edaspidisest menetlemisest – Mõju puudumine isikut kahjustava meetmena kvalifitseerimisele

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

2.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus‑ ja kutsehaiguskindlustus – Teenused – Hüvitamine 100% ulatuses – Tingimus

(Personalieeskirjad, artikli 73 lõige 3)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Vahetu rahuldamata jätmine – Kinnitav akt – Vastuvõetamatus – Erand

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Vaidlustatud otsuse tühistamine ning uue otsuse vastuvõtmine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõige 1 on kohustuslik ning pooled ei saa seda muuta. Takistades seda, et ametnik jäetakse ilma ühegi isikut kahjustava meetmeta, mille õiguspärasust ta saaks vaidlustada, on selle sätte eesmärk kaitsta asjaomast isikut administratsiooni võimaliku tegevusetuse eest.

Seega asjaolu, et administratsioon teavitab ametnikku pärast tema taotluse suhtes vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsust nimetatud taotluse edaspidisest menetlemisest, ei sea kahtluse alla selle otsuse olemasolu. Sellest järeldub, et vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsuse suhtes esitatud nõuded on vastuvõetavad.

(vt punktid 50–52)

2.      Personalieeskirjade artikli 73 lõike 3 alusel võetud otsuse hüvitada raviteenused 100% ulatuses vastuvõtmine eeldab tingimata sellise otsuse olemasolu, millega tunnistatakse kutsehaiguseks haigus, mille ravimiseks asjaomaseid teenuseid kasutati, ning viimati nimetatud otsuse saab võtta vastu alles pärast seda, kui on lõppenud menetlus, mis on ette nähtud ühiseeskirjades liidu ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse kohta. Teisisõnu, kui puudub ühiseeskirjades sätestatud menetluse kohaselt võetud otsus, millega vaevus tunnistatakse kutsehaiguseks, siis personalieeskirjade artikli 73 lõike 3 kohaldamiseks pädev asutus saab nimetatud vaevuse ravimiseks saadud teenuste 100% ulatuses hüvitamise taotluse ainult tagasi lükata.

(vt punkt 53)

3.      Tühistamisnõuetel, mis on formaalselt esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, puudub põhimõtteliselt autonoomne sisu ning nende eesmärk on esitada Avaliku Teenistuse Kohtule menetlemiseks isikut kahjustav meede, mille peale kaebus esitati. Kaebust tagasilükkava otsusega, olgu see vaikimisi või sõnaselge, üksnes kinnitatakse kaebaja väidetud akti olemasolu või selle puudumist, ning selline otsus eraldivõetuna ei kujuta endast vaidlustatavat akti.

Isikut kahjustavaks meetmeks ei ole akt, mis üksnes kinnitab varasemat akti ja ei sisalda võrreldes varasema isikut kahjustava meetmega ühtegi uut asjaolu, ning mis järelikult ei asenda seda.

Sõnaselge kaebuse tagasilükkamise otsus võib sisu osas siiski endast kujutada akti, mis üksnes ei kinnita kaebuses vaidlustatud akti. Nii on see juhul, kui kaebuse tagasilükkamise otsuses sisaldub hageja olukorra uus läbivaatamine uute õiguslike või faktiliste asjaolude arvessevõtmisega või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Sellisel juhul kujutab kaebuse tagasilükkamine endast akti, mida saab kontrollida kohus, kes võtab seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel, pidades seda kindlasti isikut kahjustavaks meetmeks, mis asendab viimast. Neil asjaoludel ei ole vajalik, et kaebuse esitaja esitaks uue kaebuse muudetud otsuse peale, mis sisaldub kaebuse tagasilükkamise otsuses.

(vt punktid 60–63)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (punkt 9); 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (punkt 18); 16. juuni 1988, kohtuasi 371/87: Progoulis vs. komisjon (punkt 17); 17. jaanuar 1989, kohtuasi 293/87: Vainker vs. parlament (punkt 8).

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑608/97: Plug vs. komisjon (punkt 23); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello vs. komisjon (punktid 34 ja 35); 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (punkt 54); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑258/01: Eveillard vs. komisjon (punktid 30–32); 14. oktoober 2004, kohtuasi T‑389/02: Sandini vs. Euroopa Kohus (punkt 49); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (punktid 63–66).

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. september 2008, kohtuasi F‑18/08: Ritto vs. komisjon (punkt 17); 10. november 2009, kohtuasi F‑93/08: N vs. parlament (punkt 41).

4.      Kohtueelse menetluse eesmärk on teha kindlaks, kas Avaliku Teenistuse Kohus tunnistab vastuvõetavaks nõuded, mis on otse esitatud administratsiooni esmase seisukoha vastu, ilma eelnevalt kaebust esitamata. Kohtueelse menetluse nõuete kohaselt ei võimalda nii toimuv menetlus administratsioonil vaadata läbi oma otsust, mis ta on ametniku taotluse suhtes teinud, ja vajadusel tulla tagasi selle otsuse juurde.

Juhul, kui pärast personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebust tühistab administratsioon vaidlustatud otsuse ning asendab selle uue otsusega, siis kaob esialgu vaidlustatud akt tagasiulatuvalt õiguskorrast ning kaebuse esitaja, kes leiab, et uus otsus teda täielikult ei rahulda, peab esitama selle peale uue kaebuse enne, kui ta vaidlustab nimetatud otsuse Avaliku Teenistuse Kohtus.

(vt punktid 73 ja 76)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika); 7. juuli 2010, liidetud kohtuasjad F‑116/07, F‑13/08 ja F‑31/08: Tomas vs. parlament (punktid 63–66).