Language of document : ECLI:EU:F:2011:53

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

11. mai 2011

Kohtuasi F‑71/09

Paolo Caminiti

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ilmselgelt põhjendamatu hagi – Määruse nr 723/2004 (EÜ, Euratom) jõustumine – Personalieeskirjade artiklid 44 ja 46 – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 7 – Palgaastme ja ‑järgu määramine – Korrutustegur – Edutamispunktid

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles P. Caminiti palub tühistada administratsiooni otsuse määrata ta palgaastme AST 9 järku 4 korrutusteguriga 1, nagu see nähtub tema 2009. aasta märtsi ja järgnevate kuude palgateatistest, ja sellest tulenevalt ennistada ta arvestusega alates 1. märtsist 2009 palgaastme AST 9 järku 2 ning säilitada korrutustegur 1,071151, samuti „taastada täielikult [tema] teenistuskäik tagasiulatuvalt 1. märtsist 2009 kuupäevani, mil ta määrati sellele palgaastmele ja ‑järku, mis ennistati (sealhulgas arvestada tema kogemust ennistatud palgaastmel, tema õigust tõusta kõrgemale ametijärgule ja pensioniõigusi), samuti maksta talle viivitusintressi Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatava intressimäära alusel, mis kehtis kõnealusel ajavahemikul, suurendatuna kahe protsendi võrra, kuni päevani, mil jõustub tema õiguspärasele palgaastmele määramise otsus, kogu summalt, mis võrdub vahega [tema palgaastmel] saadava tasu ja tema õiguspärase palgaastme tasu vahel; teise võimalusena anda [talle] edutamispunkte vastavalt korrutusteguri muutmisele „aja” teguriks”.

Otsus:      Jätta hagi osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mõista hagejalt kodukorra artikli 94 alusel välja 500 eurot Avaliku Teenistuse Kohtu kassasse, jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Ese – Ettekirjutus administratsioonile – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

2.      Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekueeskirjad – Enne 1. maid 2004 teenistusse võetud ametniku esimene edutamine pärast seda kuupäeva

(Personalieeskirjad, XIII lisa, artikli 7 lõige 5; nõukogu määrus nr 723/2004)

3.      Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekueeskirjad – Enne 1. maid 2004 teenistusse võetud ametniku esimene edutamine pärast seda kuupäeva

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 7 lõiked 5 ja 7; nõukogu määrus nr 723/2004)

4.      Menetlus – Kohtukulud – Ametniku alusetu hagiga Avaliku Teenistuse Kohtule põhjendamatult või pahatahtlikult tekitatud kulud

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 94)

1.      Personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagi raames ei saa kohus ilma haldusasutuse pädevusse sekkumata teha põhimõttelisi avaldusi või tõdemusi ega teha institutsioonidele ettekirjutusi. Äärmisel juhul võib institutsioon olla kohustatud võtma sellised meetmed, nagu nõuab hageja, et täita kohtuotsust, millega on rahuldatud hageja tühistamisnõuded.

(vt punkt 23)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 1991, kohtuasi T‑156/89: Valverde Mordt vs. Euroopa Kohus (punkt 150); 30. aprill 2009, kohtuasi F‑65/07: Aayhan jt vs. parlament (punkt 52).

2.      Personalieeskirjade XIII lisa artiklis 7 sätestatud korrutustegurid kujutavad endast üleminekumeedet, mis on mõeldud selleks, et tagada endiste personalieeskirjade kehtivusajal teenistusse võetud ametnike igakuise põhipalga taseme säilimine, kuid olgu siinjuures täpsustatud, et kõnealused korrutustegurid ei taga mitte ainult seda, et ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi muutva määruse nr 723/2004 jõustumise tõttu ei vähendataks nende ametnike igakuist põhipalka, kelle suhtes neid korrutustegureid kohaldatakse, vaid tagab ka selle, et nende ametnike igakuine põhipalk ei suureneks, välja arvatud, kui palgatõus on saadud nende esimese edutamise tulemusena ja arvutatud sama artikli lõike 5 alusel ning vastaval juhul saadud ka kõrgemale palgajärgule tõusmise tulemusena.

Korrutusteguril on mõte vaid siis, kui selle väärtus on väiksem või suurem kui üks. Kui aga korrutustegur on võrdne ühega, tähendab see, et asjaomase ametniku igakuine põhipalk vastab igakuisele põhipalgale, mis on personalieeskirjade kohaselt tema palgaastme ja ‑järgu puhul ette nähtud.

(vt punktid 47 ja 48)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 2. juuli 2010, kohtuasi T‑485/08 P: Lafili vs. komisjon (punktid 87, 88, 95 ja 96).

3.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 ning eelkõige selle lõike 7 ainus eesmärk on tagada korrutusteguri abil endiste personalieeskirjade kehtivusajal teenistusse võetud ametnike igakuise põhipalga taseme säilimine, nii et nende igakuist põhipalka ei vähendataks ja et see ka ei suureneks, välja arvatud, kui palgatõus on saadud esimese edutamise tulemusena ja arvutatud sama artikli lõike 5 alusel ning vastaval juhul saadud ka kõrgemale palgajärgule tõusmise tulemusena.

Täiendavate edutamispunktide andmine läheks aga ilmselgelt kaugemale personalieeskirjade XIII lisa artikliga 7 taotletavast neutraalse rahastamise eesmärgist ning selle tagajärjel koheldaks asjaomast ametnikku, kes ei ole nimelt olnud teenistuses asjaomase arvu aastaid, erinevalt mitte ainult nendest ametnikest, kes võeti teenistusse pärast ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi muutva määruse nr 723/2004 jõustumist, vaid ka nendest, kes võeti teenistusse endiste personalieeskirjade kehtivusajal ja kelle igakuise põhipalga suhtes kohaldatakse korrutustegurit, mis oli alguses väiksem kui 1, kuid mis hiljem võrdsustati 1‑ga ja seega tühistati vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikele 7.

(vt punktid 63 ja 64)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑107/05: Toth vs. komisjon (punktid 71 ja 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 94 on ette nähtud, et kui pool on tekitanud Avaliku Teenistuse Kohtule kulusid, mida oleks võinud vältida, eriti kui hagi on esitatud ilmselgelt alusetult, võib ta need kulud tekitanud poolelt välja mõista osaliselt või tervikuna, kuid väljamõistetav summa ei või ületada 2000 eurot.

Nimetatud sätet tuleb kohaldada sellise hagi puhul, mis lisaks asjaolule, et see on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, on ka esitatud peale seda, kui Avaliku Teenistuse Kohus tegi kohtuotsuse hagi kohta, mis puudutas täpselt samu õigusküsimusi. See on nii seda enam, kui pärast seda, kui menetlus peatati kuni kõnealuse kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta otsuse tegemiseni Üldkohtu poolt, jäeti see apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid hageja ei võtnud oma hagi tagasi, toomata selleks põhjendusi ja piirdudes vaid tõdemisega, et usaldab lahenduse Avaliku Teenistuse Kohtu hoolde.

(vt punktid 67–69)