Language of document : ECLI:EU:F:2011:93

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

28. juuni 2010

Kohtuasi F‑49/10

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank

Avalik teenistus – Euroopa Investeerimispanga töötajad – Ravikindlustus – Ravikulude hüvitamisest keeldumine – Sõltumatu arsti määramise taotlus – Mõistlik aeg

Ese:      ELTL artikli 270 ja Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 alusel esitatud hagi, millega C. De Nicola palub eelkõige esiteks tühistada 7. mai 2010. aasta otsuse, millega Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „investeerimispank”) personaliosakonna direktor jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema poolt investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 alusel esitatud taotluse algatada lepitusmenetlus teatavate ravikulude hüvitamiseks, ning teiseks mõista investeerimispangalt nende kulude hüvitamiseks tema kasuks välja 3000 eurot koos intressidega.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Investeerimispanga juures asutatud apellatsioonikomitee otsuse peale esitatud hagi – Vastuvõetavus – Vastuväide – Otsus, millega ei vaadata apellatsioonikomitee otsust uuesti läbi

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Väited – Ravikindlustuse alase menetluse järgimata jätmise väide – Ainetu väide selle menetluse algatamisest keeldumise otsuse tühistamiseks esitatud hagi suhtes

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 35)

3.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Vaidlustamismenetluse algatamise taotluse esitamise tähtaeg – Personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaldamine analoogia alusel

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artiklid 35 ja 41)

4.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Investeerimispanga kohustus märkida huve kahjustavas aktis ära adressaatide võimalikud õiguskaitsevahendid ja tähtajad – Puudumine – Hoolitsemiskohustuse ja hea halduse põhimõtte rikkumine – Puudumine

1.      Euroopa Investeerimispanga juures asutatud apellatsioonikomitee seisukoha peale töötajate hindamise valdkonnas esitatud nõuete tagajärg on liidu kohtu poole pöördumine hindamisaruannete osas, mille peale selline halduskaebus esitati. Sama kehtib nõuete suhtes, mis on esitatud sellise kaebuste komitee otsuse peale, mis on pädev läbi vaatama hindamisaruannete ja edutamisotsuste peale esitatud kaebusi.

Otsus, millega lükatakse tagasi taotlus lepitusmenetluse algatamiseks vastavalt investeerimispanga personalieeskirjade artiklile 41 ja mis rajaneb samadel põhjustel kui vaidlustatud otsus ning millega tuvastatakse taotluse vastuvõetamatus, ei ole seisukohavõtt, millega asendatakse vaidlustatud otsus. Niisugune keeldumise otsus takistab oma esemest tulenevalt selle vaidlustatud otsuse uuesti läbivaatamist, mida lepitamismenetlus oleks käsitlenud, kui see oleks algatatud.

(vt punktid 42 ja 43)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad T‑7/98, T‑208/98 ja T‑109/99: De Nicola vs. EIP (punkt 132).

2.      Asja läbivaatamist takistav asjaolu, mis on esitatud seoses sellega, et enne kaebust ei toimunud ravikindlustuse alast sisemenetlust, on oma olemusest tulenevalt ainetu tühistamisnõuete suhtes, mis on esitatud selle menetluse algatamisest keeldumise otsuse peale ja millega hageja vaidlustab just menetluse algatamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse.

(vt punkt 57)

3.      Vaidlustes Euroopa Investeerimispanga ja selle töötajate vahel, mis on oma olemuselt lähedased vaidlustele liidu institutsioonide ja nende ametnike ning teenistujate vahel, mis põhinevad personalieeskirjade artiklitel 90 ja 91, tuleb investeerimispanga personalieeskirjade vastavate sätete puudumisel ja võttes arvesse investeerimispanga töötajate suhtes kehtiva süsteemi eripära, lähtuda personalieeskirjade sätetest ja neid kohaldada analoogia alusel. Kuna investeerimispangas selle töötajate jaoks kehtestatud õiguskaitsevahenditel ja nende kasutada olev Euroopa Kohtusse hagi esitamise õigusel on sama eesmärk, mis personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kaebeõigusel ja hagi esitamise õigusel, siis seega võib analoogia alusel kolmekuulise tähtaja kohaldamine – nagu liidu ametnike ja muude teenistujate puhul – luua ühelt poolt õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja teiselt poolt õiguskindluse vahel õiglase tasakaalu.

Järelikult, kui investeerimispangas ravikulude hüvitamiseks kehtestatud süsteemis ei ole ette nähtud kolmanda arsti määramise tähtaega, tuleb tõdeda, et arsti määramise taotluse peab esitama kolme kuu jooksul. Nimelt on arsti määramise menetlus, mille abil töötaja saab vaidlustada investeerimispanga meditsiinitöötaja arvamuse, eeltingimus kohtule hagi esitamiseks. Selles suhtes on see pigem lähedane personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud kaebemenetlusele kui lepitusmenetlusele, mis on pelgalt vabatahtlik.

(vt punktid 62–64, 66, 70 ja 72)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Nicola vs. EIP (punktid 98–101).

4.      Kuigi hoolitsemiskohustuse ja hea halduse põhimõtte seisukohast on üsna kahetsusväärne, et pädev teenistus ei teavita töötajat täielikult tema õigustest ega näi ise teadlik olevat sellest, et on olemas vaidlustamismenetlus, ei ole Euroopa Investeerimispank ühegi õigusakti alusel kohustatud teatama enda poolt vastu võetud isikut kahjustava akti adressaadiks olevat töötajat selle akti peale hagi esitamise võimalustest ja tähtaegadest.

(vt punkt 79)