Language of document : ECLI:EU:F:2011:135

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

13. september 2011

Kohtuasi F‑68/10

Thorsten Behnke

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – 2009. aasta hindamine ja edutamine – Hindamise ja edutamise ühiskomitee arvamuse põhjendused – Ilmne hindamisviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega T. Behnke palub tühistada komisjoni otsused, millega ta määrati ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 hõlmava hindamise tulemusel II tulemusgruppi, ning millega talle anti 2009. aasta edutamise raames 5 edutamispunkti.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja neljandik T. Behnke kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku T. Behnke kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hindamine – Hindamise ühiskomitee – Arvamus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artiklid 43 ja 45)

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne ‑ Vajalik kooskõla kirjeldavate märkuste ja arvulise hinnangu vahel

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Eesmärkide ametlik kindlaksmääramine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

1.      Kui õigusvastasuse väited ja muidugi avalikul huvil põhinevad väited välja arvata, siis vaidluse alus üldjuhul ei muutu ning hagi on kaebuse ja hagi vastavuse nõude järgimata jätmise tõttu vastuvõetamatu ainult juhul, kui hageja, kes on kaebuses üksnes kritiseerinud teda kahjustava akti ja selle menetluslike aspektide vormilist õiguspärasust, esitab hagis sisulised väited, või vastupidi, kui hageja, kes on kaebuses vaidlustanud tema huve kahjustava akti sisulise õiguspärasuse, esitab hagi, mis sisaldab selle akti, sh selle menetluslike aspektide vormilise õiguspäraga seotud väiteid.

Ametnik, kes ei ole oma kaebuses esitanud välise õigusvastasuse väidet, ei saa esitada esimest korda alles hagis väidet, et tema hindamisaruanne on vormiliselt õigusvastane.

(vt punktid 32 ja 33)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punkt 120).

2.      Hindamise ühiskomitee kohustus otsustada hindamisaruannete sisu üle on oluline vorminõue. Siiski ei näe komisjoni vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldised rakendussätted ette selle komitee ametlikku hääletusmenetlust. Lisaks ei ole võimalik mingit vahet teha kokkuleppelisel ja ühehäälsel arvamusel, kui välja arvata puhtalt semantiline erinevus. Kui see komitee võtab arvamuse vastu kokkuleppel, siis ei vabasta see teda tal lasuvast põhjendamiskohustusest. Nende üldiste rakendussätete artikli 8 lõige 4 näeb aga ette, et isegi kui arvamused on võetud vastu ühehäälselt, peavad need sisaldama järelduse põhjendusi.

Juhul kui arvamus on koostatud tüüpvormis ja see ei viita ametniku konkreetset olukorda puudutavatele asjaoludele, on see arvamus põhjendamata.

Menetluseeskirjade ja eeskätt nende eeskirjade rikkumine, mis käsitlevad hindamisaruande koostamist, kujutab endast olulist eeskirjade eiramist, mis võib mõjutada sellise aruande kehtivust ainult tingimusel, et asjaomane isik tõendab, et selle aruande sisu oleks viidatud rikkumiste puudumise korral võinud olla teistsugune.

(vt punktid 38–42)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon (punktid 71–75).

Esimese Astme Kohus: 9. märts 1999, kohtuasi T‑212/97: Hubert vs. komisjon (punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Hindamisaruanne, mis teeb kindlaks soorituse taseme, ning hilisem edutamispunktide andmise otsus, on komisjonis selgelt omavahel vastavuses, isegi kui ametisse nimetaval asutusel säilib hindamisel lai kaalutlusõigus täpse arvu edutamispunktide kindlaksmääramisel. Selles mõttes on hindamis‑ ja edutamismenetlused komisjonis lahutamatud. Sellega seoses tuleb möönda, et ametisse nimetav asutus võib ametnike teenete hindamisel võtta arvesse ametniku hiljutist edutamist.

Lisaks on administratsioon ametniku teenete hindamisel kohustatud arvestama raskeid tingimusi, milles ametnik oma ametiülesandeid täitis, ja eelkõige asjaolu, et tema üksuses oli vähem töötajaid, kui see arv, mida peeti silmas sellele ametnikule seatud eesmärkide kindaksmääramisel.

(vt punktid 52, 56 ja 62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 31. jaanuar 2007, kohtuasi T‑236/05: Aldershoff vs. komisjon (punkt 85 ja järgnevad punktid).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008: Semeraro vs. komisjon (punkt 56); 23. veebruar 2010, kohtuasi F‑7/09: Faria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 53).

4.      Hindamisaruandes sisalduvate kirjeldavate kommentaaride eesmärk on aruandes antud analüütiliste hinnangute põhjendamine. Nimetatud kommentaarid moodustavad aruande koostamise aluse ja võimaldavad ametnikul saadud hindeid mõista. Võttes arvesse nende keskset kohta hindamisaruande koostamisel, peavad kommentaarid olema hindega kooskõlas sellisel määral, et hinnangut saaks pidada kommentaaride arvuliseks või analüütiliseks väljenduseks. Arvestades hindajate väga ulatuslikku kaalutlusõigust nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel, võib võimalik ebakõla hindamisaruandes põhjendada selle tühistamist ainult siis, kui see ebakõla on ilmne.

(vt punkt 78)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑28/06: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (punktid 109 ja 110).

5.      Komisjoni vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 5 kohaselt peab ametniku tulemuslikkuse hindamise eesmärk olema selle hindamine, mil määral ta on talle seatud eesmärgid saavutatud. Samast sättest tuleneb, et eesmärgid peavad olema kindlaks määratud tavapäraseid töötingimusi silmas pidades. Kui administratsioon otsustab tugineda ametnike hindamisel nõuetekohaselt vormistatud eesmärkidele, siis ametnikule seatud eesmärke täpsustav dokument on nende soorituste hindamisel esmatähtis.

(vt punkt 79)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑93/08: N vs. parlament (punkt 64).