Language of document : ECLI:EU:F:2011:139

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. september 2011

Kohtuasi F‑6/10

Yannick Munch

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Lepingut lõpetav tingimus, kui teenistuja ei ole kantud konkursi reservnimekirja – Avalikud konkursid OHIM/AD/02/07 ja OHIM/AST/02/07 – Vastuvõetavus – EPSO ja konkursikomisjoni vastav pädevus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – Ajutise teenistuja tähtajaliste lepingute uuendamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega Y. Munch palub eelkõige tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta otsus, millega alates 15. oktoobrist 2009 öeldi üles tema ajutise teenistuja tööleping, ning mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja kahjuhüvitis.

Otsus:      Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta kirjas sisalduv otsus, millega tuvastatakse hageja töölepingu ülesütlemine alates 15. oktoobrist 2009. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt hageja kasuks välja vahe, mis jääb selle töötasu summa, millele tal oleks olnud õigus, kui ta oleks seal edasi töötanud, ja selle töötasu, töötushüvitiste või asendushüvitiste summa vahele, mis ta oleks tegelikult võinud alates 15. oktoobrist 2009 samuti saada. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja 2000 euro suurune kahjuhüvitis. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingus sisalduv tingimus, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles tuletatakse talle meelde lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Lepingu muutmine – Otsus jätta leping pikendamata – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingus sisalduv tingimus, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Administratsiooni otsus, millega tuvastatakse, et teenistuja ei ole sellesse reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse lepingu ülesütlemise tingimust – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu leping ülesütlemise tingimusega, mida kohaldatakse ainult pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja kandmata jätmise korral

5.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 3; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

6.      Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Ametnike töölevõtmise konkursi käik – EPSO roll – Konkursikomisjoni abistamine – Täiendav roll võrreldes konkursikomisjoniga

(Personalieeskirjad, III lisa artiklid 1, 4 ja 5)

7.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise töölepingu muutmine tähtajatuks lepinguks ning sellise tingimuse lisamine, et leping öeldakse üles, kui teenistujat ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja – Muutmine, mida võib käsitleda tähtajalise lepingu pikendamisena

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punktid a, b ja d ja artikli 8 esimene ja teine lõik; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 3 punkt 1)

8.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

1.      Nii eelnev halduskaebus kui ka hagi peavad olema suunatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses hagejat kahjustava meetme vastu, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otse ja vahetult mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Kui ajutise teenistuja lepingus on lepingu ülesütlemise tingimus, mis seab töösuhte säilimise sõltuvusse asjaomase teenistuja kandmisest Euroopa Personalivaliku Ameti korraldatud avaliku konkursi reservnimekirja, siis see iseenesest mõjutab otse ja vahetult selle teenistuja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, arvestades vähemalt seda, et kõnealuse teenistuja kandmine konkursi tulemusel koostatud reservnimekirja ei ole suuremal või vähemal määral kindel.

(vt punktid 32 ja 33)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi T‑87/99: Hendrickx vs. Cedefop (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑19/08: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Akt on puhtalt varasemat akti kinnitav akt, kui see ei sisalda võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu, ning seega ei saa sellest hakata kulgema uus hagi esitamise tähtaeg. Täpsemalt ei ole isikut kahjustavaks meetmeks kiri, milles vaid tuletatakse teenistujale meelde tema lepingu lõppemise kuupäevaga seotud tingimused ning mis ei sisalda mainitud tingimustega võrreldes ühtegi uut asjaolu.

Seevastu on tegemist isikut kahjustava meetmega lepingu muutmise korral, ent seda ainult muudetud tingimusi puudutavas osas, välja arvatud siis, kui need muudatused muudavad lepingu üldist ülesehitust. Samuti juhul, kui lepingut on võimalik pikendada, on administratsiooni otsus leping pikendamata jätta personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses isikut kahjustav meede ja kõnealusest lepingust eraldi otsus, mille peale võib kaebuse või hagi esitada personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Sellekohane otsus, mis tehakse pärast teenistuse huvide ja puudutatud isiku olukorra uuesti hindamist, sisaldab algse lepinguga võrreldes uut asjaolu ja seda ei saa käsitada algset otsust puhtalt kinnitava otsusena.

(vt punktid 50–53)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (punkt 18); 9. juuli 1987, kohtuasi 329/85: Castagnoli vs. komisjon (punktid 10 ja 11); 14. september 2006, kohtuasi C‑417/05 P: komisjon vs. Fernández Gómez (punktid 45–47).

Esimese Astme Kohus: 2. veebruar 2001, kohtuasi T‑97/00: Vakalopoulou vs. komisjon (punkt 14); 1. aprill 2003, kohtuasi T‑11/01: Mascetti vs. komisjon (punkt 41).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. aprill 2011, liidetud kohtuasjad F‑72/09 ja F‑17/10: Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 36).

3.      Kiri, milles administratsioon tuvastab sündmuse või uue olukorra olemasolu ning sellest tekivad asjaomastele isikutele õigusnormis või lepingutingimuses ette nähtud tagajärjed, kujutab endast isikut kahjustavat meedet, kuna see muudab nende adressaatide õiguslikku seisundit.

See on nii administratsiooni otsuse puhul, millega tuvastatakse, et ajutise teenistuja nimi ei ole asjaomase avaliku konkursi reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse ajutise teenistuja lepingus sisaldavat ülesütlemise tingimust, mis toob kaasa selle lepingu ülesütlemise konkreetse sündmuse toimumisel, st selles tingimuses ette nähtud konkursi reservnimekirja koostamisel, mille kuupäev ei olnud lepingu sõlmimisel tingimata kindel. Teenistuja õiguslikku seisundit muutev otsus on isikut kahjustav meede, mille peale saab esitada kaebuse ja vajaduse korral hagi.

Kui lisatakse keerulist toimingut hõlmav tingimus lepingu ülesütlemise kohta, peab teenistujal täiendavalt olema selle toimingu lõppfaasis täiendavalt võimalik individuaalselt vaidlustada selle tingimuse õiguspärasus, kui administratsioon võtab vastu seda tingimust kohaldava otsuse.

(vt punktid 58, 59 ja 95)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 34 jj).

4.      Pakkudes mitmele teenistujale, kes osalesid edukalt institutsioonisisestes valikumenetlustes, ajutise teenistuja tähtajatut lepingut ülesütlemise tingimusega, mida kohaldatakse ainult siis, kui asjaomaseid isikuid ei kanta pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja, ning võttes nii selgelt kohustuse jätta asjaomased isikud alaliselt institutsiooni tööle tingimusel, et nad on kantud sellisesse reservnimekirja, seejärel piirates pärast kahte, pealegi avalikku konkurssi koostatud sobivate kandidaatide loetellu kantud konkursi edukalt läbinud isikute arvu vastavalt täidetavate ametikohtade täpsele arvule, vähendab institutsioon radikaalselt ja objektiivselt kõigi nende teenistujate võimalusi välistada ülesütlemise tingimuse kohaldamine ning seega muudab osaliselt sisutühjaks ajutiste teenistujate suhtes võetud lepinguliste kohustuste ulatuse.

Ülesütlemise tingimust ei kohaldata seega siis, kui kõigi liikmesriikide kodanikele avatud avaliku konkursi lõppedes on olemas sobivate kandidaatide loetelu, mis on piiratud üksuse või nimede arvuga nii, et asjaomastel teenistujatel on ajutiste teenistujate suhtes võetud institutsiooni kohustusi arvestades ebamõistlikult väike võimalus, et ülesütlemise tingimust neile ei kohaldata. Teisisõnu, selline sobivate kandidaatide loetelu ei ole ülesütlemise tingimusega hõlmatud, sest vastasel juhul see moonutab administratsiooni lepingulisi kohustusi.

(vt punktid 78 ja 79)

5.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi ese ning ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava teabeta. Hagi vastuvõetavuseks ei pea see tingimata olema pikk ja üksikasjalik. Piisab, kui väite olulised asjaolud nähtuvad vähemalt lühidalt, kuid seostatult ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast. See kehtib seda enam, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt koosneb Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse kirjalik osa põhimõtteliselt vaid ühest kirjalike seisukohtade vahetamisest, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti; see Avaliku Teenistuse Kohtus toimuva menetluse eripära selgitab, miks erinevalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimeses lõigus Euroopa Liidu Üldkohtu või Euroopa Kohtu menetlusele ette nähtust ei või väidete ja argumentide ülevaade hagiavalduses olla kokkuvõtlik.

(vt punktid 91 ja 92)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 12. märts 2009, kohtuasi F‑4/08: Hambura vs. parlament (punktid 49 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika).

6.      Personalieeskirjade III lisast nähtub, et konkursimenetluse eeskirjad tuginevad ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni pädevuse jagamise põhimõttele. See personalieeskirjadel põhinev kahevalitsus, mis on haldusvõimu enesepiirangu väljendus, viitab samal ajal personalieeskirjade seadusandja tahtele mitte jätta liidu personali valikumenetluse läbipaistvuse säilitamise huvides tundlikku personalivaliku ülesannet üksnes administratsioonile, vaid näha ette, et selles osaleb konkursikomisjoni kaudu (milles administratsioon on samuti esindatud) ka administratsiooni hierarhia väliseid isikuid ja eelkõige personali esindajaid. Pädevuse jagamise raames on ametisse nimetava asutuse ülesanne vastavalt personalieeskirjade III lisa artikli 1 esimesele lõigule ja selle lisa artiklile 4 esiteks koostada konkursiteade pärast nõupidamist ühiskomiteega, ja teiseks koostada nimekiri kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artiklis 28 sätestatud esimesele kolmele tingimusele ametnikuna ametisse nimetamiseks. Kui ametisse nimetav asutus on selle nimekirja saatnud konkursikomisjoni esimehele, tuleb järgmiseks konkursikomisjonil endal vastavalt personalieeskirjade III lisa artiklis 5 sätestatule esiteks koostada nimekiri kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele, teiseks viia läbi katsed ja kolmandaks koostada nimekiri sobivatest kandidaatidest ning edastada see ametisse nimetavale asutusele.

Kuigi Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) usaldatud ülesanded on niisugused, mille tõttu see organ on oluline osaline liidu personalivaliku poliitika kindlaksmääramisel ja elluviimisel, siis mis puutub seevastu ametnike töölevõtmise konkursi toimumisse, siis olenemata sellest, et EPSO on küll tähtis niivõrd, kuivõrd ta abistab konkursikomisjoni, jääb ta igal juhul täiendavaks võrreldes konkursikomisjoniga, mida ei saa EPSO‑ga asendada. Nimelt takistavad nii EPSO‑le usaldatud (põhiliselt institutsioonide nõustamise ja abistamise) ülesannete arvukus kui ka EPSO koosseis (eranditult institutsioonide määratud liikmetest koosnev nõukogu, kus on lisaks kolm personali esindajat, kellel on üksnes vaatleja staatus) igasugust katset pidada EPSO‑t sarnaseks konkursikomisjoniga, mille koosseis põhineb ühise esindatuse eeskirjadel ja mis on koostatud iga konkursi jaoks ning millel on konkreetne eesmärk viia asjaomane konkurss lõpuni.

Seega tuleb pidada õigusvastaseks otsust, millega EPSO, kellel ei ole pädevust, jättis kandidaadi avaliku konkursi teisest etapist kõrvale. Samas just nimelt selle konkursi reservnimekirja kandmata jätmise põhjal ja seega tingimata otsuse põhjal, millega kandidaat jäeti selle konkursi teisest etapist kõrvale, võttis administratsioon vastu otsuse ajutise teenistuja lepingusse lisatud ülesütlemise tingimuse rakendamise kohta. Seetõttu tuleb viimast otsust samuti pidada õigusvastaseks.

(vt punktid 99–104)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. juuni 2010, kohtuasi F‑35/08: Pachtitis vs. komisjon (punktid 50–52 ja 58).

7.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese ja teise lõigu eesmärk on just nimelt piirata ajutise teenistuja järjestikuste lepingute sõlmimist. Esiteks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses pikendada ainult üks kord tähtajaliselt ning selle lepingu hilisemaid pikendamisi loetakse tähtajatuteks. Teiseks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti b või d tähenduses, mille pikkus ei või ületada nelja aastat, pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui pikendamise võimalus on esialgses lepingus ette nähtud, ning asjaomane teenistuja saab oma lepingu lõppemisel oma ametikohal jätkata ainult siis, kui ta on nimetatud ametnikuks.

Asjaolu, et teenistuja lepingus sisaldus ülesütlemise tingimus, mis võimaldab administratsioonil selle üles öelda, kui asjaomane isik ei läbi edukalt konkurssi, mille korraldamisest teatati teatud tähtaja jooksul, ei võimalda hoolimata lepingu tingimustest kvalifitseerida seda tähtajatuks lepinguks, mida iseloomustab töösuhete stabiilsus. Nagu nähtub direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas sisalduva raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 3 punktist 1, võib töölepingu kestus olla sõltuvuses mitte ainult „konkreetse kuupäeva saabumisest”, vaid ka „konkreetse ülesande lõpetamisest või konkreetse sündmuse toimumisest”, nagu seda on asjaomase konkursi reservnimekirja koostamine, millega on seotud mitmed võimalikud tagajärjed olenevalt teenistuja lepingu tingimustest. Seega juhul, kui tema nime reservnimekirja ei kanta, siis tuleneb lepingu tingimustest, et see leping öeldakse üles; olukord oleks tavaliselt sama ka konkursi edukalt läbimise puhul, kuna ametniku ametikohta pakutaks siis asjaomasele teenistujale, võttes arvesse, et pakkumise tagasilükkamise korral öeldaks vastavalt lepingu tingimustele see samuti üles.

Seega tuleb tühistada administratsiooni otsus, millega muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku rikkudes rakendati ajutise teenistuja töölepingus olevat ülesütlemise tingimust. Nimelt pikendati pärast esimest pikendamist administratsiooni ja teenistuja vahelist ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses uuesti tähtajatult, rikkudes muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku.

(vt punktid 110 ja 113–116)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 66).

8.      Nõue, et Siseturu Ühtlustamise Amet maksaks ühele oma teenistujale summa, mida viimase arvates ühtlustamisamet peab talle muude teenistujate teenistustingimuste alusel maksma, on hõlmatud rahaliste vaidluste mõistega personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses Selle sätte alusel on liidu kohtul neis vaidlustes täielik pädevus, mis annab nimetatud kohtule volitused lahendada lõplikult tema menetluses olevad vaidlused ehk teisisõnu otsustada kõigi teenistuja õiguste ja kohustuste üle, välja arvatud juhul, kui selline kohtuotsuse osa jäetakse asjaomase institutsiooni kontrolli alla täitmiseks tingimustel, mis on kohtuotsuses täpselt määratletud.

(vt punkt 125)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (punktid 65, 67 ja 68).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑49/08: Giannini vs. komisjon (punktid 39–42).