Language of document : ECLI:EU:F:2011:161

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

28. september 2011

Kohtuasi F‑13/10

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenitus – Euroopa Investeerimispanga töötajad – Hindamine – Edutamine – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus

Ese:      ELTL artikli 270 ja EIP personalieeskirjade artikli 41 alusel esitatud hagi, millega C. De Nicola palub eelkõige esiteks tühistada Euroopa Investeerimispanga apellatsioonikomitee 23. septembri 2009. aasta otsus, teiseks tema 2008. aasta hindamisaruanne, kolmandaks 18. märtsi 2009. aasta edutamisotsused, neljandaks edutamata jätmise otsus ja viiendaks nõue mõista EIP‑lt välja hagejale väidetavalt tekitatud mittevaraline ja varaline kahju.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool EIP kohtukuludest. Jätta pool EIP kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Apellatsioonikomitee seisukoha peale esitatud nõuded – Vastuvõetavus – Mõju

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Üldkohaldatava õigusakti peale esitatud hagi – Hindamismenetluse juhend – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 90; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

3.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Tähtaeg – Mõistliku tähtaja järgimise nõue – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artikkel 90; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

4.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Lepituskomitees esindaja nimetamata jätmise peale esitatud hagi – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artikkel 90; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

5.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 kohaldamine analoogia alusel – Täielik pädevus

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

6.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Sellise hagi vastuvõetavus, millele eelneb apellatsioonikomiteele esitatud hüvitisnõue

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

7.      Ametnikud – Hagi – Pärast tähtaja möödumist esitatud tühistamishagi – Sama tulemust taotlev kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetamatus

8.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Iga-aastane hindamisaruanne – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Sellistel nõuetel, mis on esitatud Euroopa Investeerimispanga juures asutatud apellatsioonikomitee seisukoha peale töötajate hindamise valdkonnas, ei ole iseseisvat sisu ning nende tagajärg on liidu kohtu poole pöördumine hindamisaruannete osas, mille peale selline halduskaebus esitati. Üldiselt puudub apellatsioonikomitee otsusel iseseisev sisu võrreldes selles komitees vaidlustatud kõikide otsustega.

(vt punkt 44)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. märts 2011, kohtuasi F‑59/09: De Nicola vs. EIP (punkt 131 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikkel 41 lubab töötajatel pöörduda liidu kohtutesse individuaalsete vaidluste osas. Kuigi töötajad saavad teatud tingimustel individuaalsete vaidluste raames vaidlustada üldmeetmete õigusvastasust, ei ole neil õigus otse nõuda nende tühistamist. Pealegi esineb siin analoogiline olukord personalieeskirjade artikli 90 sätetega, mis näeb ette, et huve kahjustavaks saab meedet pidada siis, kui see sisaldab administratsiooni lõplikku seisukohta hageja individuaalse olukorra suhtes.

Investeerimispanga hindamismenetluse juhend, mis tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale, st investeerimispanga töötajatele, on üldmeede. Nii ei saa selle tühistamiseks esitatud nõudeid pidada seotuks individuaalsete vaidlustega investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 tähenduses. Seega ei saa investeerimispanga teenistuja nimetatud juhendi peale otse hagi esitada.

(vt punktid 54 ja 55)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. juuli 1981, kohtuasi 153/79: Bowden jt vs. komisjon (punkt 13).

Esimese Astme Kohus: 6. märts 2001, kohtuasi T‑192/99: Dunnett jt vs. EIP (punktid 61 ja 62 ning seal viidatud kohtupraktika); 16. detsember 2004, liidetud kohtuasjad T‑120/01 ja T‑300/01: De Nicola vs. EIP (punkt 132); 29. november 2006, liidetud kohtuasjad T‑35/05, T‑61/05, T‑107/05, T‑108/05 ja T‑139/05: Agne-Dapper vs. komisjon (punkt 56).

3.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 kohasel lepitusmenetlusel ja investeerimispanga haldusteatisega iga‑aastase hindamise jaoks ette nähtud vaidlustamise erikorral on sama eesmärk, mis ametnike personalieeskirjade artiklis 90 kehtestatud kohustuslikul kohtueelsel menetlusel. Nende menetluste eesmärk on samuti võimaldada pooltel jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, andes investeerimispangale võimaluse vaadata vaidlustatud akt uuesti läbi ja asjaomasele töötajale võimaluse nõustuda vaidlustatud akti põhjendustega ja loobuda sel juhul hagi esitamisest. Investeerimispanga õigusnormid ei näe ette üksikasjalikku korda kõnealuste menetluste kooskõlastamiseks. Hindamisaruannete osas on asjaomase töötaja pädevuses otsustada, kas kasutada emba‑kumba nendest menetlustest või kasutada paralleelselt või üksteisel järel mõlemat menetlust, tingimusel, et järgitakse asjakohastes haldusteatistes määratud soovituslikku tähtaega apellatsioonikomiteele taotluse esitamiseks.

Sellistel asjaoludel tuleb kolmekuulist tähtaega, mis hakkab kulgema päevast, mil tehakse teatavaks asjaomase töötaja huve kahjustav akt või vastavalt vajadusele vaidemenetluse negatiivne tulemus või lepitusmenetluse ebaõnnestumine, pidada põhimõtteliselt mõistlikuks, kuid seda siiski tingimusel, et võimalik vaidemenetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul ja et asjaomane isik esitab võimaliku lepitustaotluse mõistliku aja jooksul pärast tema huve kahjustava akti kättesaamist. Täpsemalt öeldes, need kaks vabatahtlikku menetlust, millest üks on kehtestatud investeerimispanga personalieeskirjade artiklis 41 ja teine eespool osutatud personaliteatistes ning mis on investeerimispangale siduvad, viivad paratamatult järelduseni, et kui töötaja taotleb üksteise järel kõigepealt vaidemenetluse ja seejärel lepitusmenetluse algatamist, hakkab Avaliku Teenistuse Kohtule hagi esitamise tähtaeg kulgema alles hetkest, mil lepitusmenetlus ebaõnnestus, tingimusel, et töötaja esitas lepitustaotluse mõistliku aja jooksul pärast vaidemenetluse lõppemist.

(vt punktid 61 ja 62)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Nicola vs. EIP (punktid 136 ja 137 ning seal viidatud kohtupraktika).

4.      Euroopa Investeerimispanga sisenorm üksi ei sätesta tähtaega, mille jooksul investeerimispanga töötajad peaksid pöörduma kohtusse, kui investeerimispank ei ole algatanud lepitusmenetlust, jättes nimetamata ühe investeerimispanga personalieeskirjade artiklis 41 ette nähtud lepituskomitee liikmetest.

Kuna investeerimispank siiski ei saa õiguspäraselt keelduda lepitusmenetluse algatamisest ning õiguskindluse nõuet kahjustaks see, kui normide puudumisel sõltuks investeerimispanga aktide vaidlustamise tähtaeg asjaomase menetluse olemusest, tuleb ametnike personalieeskirjade artiklist 90 lähtudes leida, et juhul, kui investeerimispanga töötaja palub, et lepituskomitee menetleks muud vaidlust kui distsiplinaarkaristustega seotud vaidlus ning kui investeerimispank jätab nimetamata oma esindaja selles komitees, siis see tegevusetus toob kaasa lepitustaotluse kaudse rahuldamata jätmise nelja kuu jooksul pärast nimetatud taotluse investeerimispanga poolt kättesaamist. Investeerimispanga töötajatel on seega Avaliku Teenistuse Kohtusse pöördumiseks mõistlik kolmekuuline tähtaeg, mis hakkab kulgema alates selle kaudse otsuse tegemiseks.

(vt punktid 74, 75, 77 ja 78)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Nicola vs. EIP (punkt 137 ja seal viidatud kohtupraktika); 28. juuni 2011, kohtuasi F‑49/10: De Nicola vs. EIP (punkt 71).

5.      Seega tuleb Euroopa Investeerimispanga töötajate hagidele analoogia alusel kohaldada ametnike personalieeskirjade artikli 91 lõikest 1 tulenevat eeskirja, mille kohaselt kohtul ei ole pädevust, kui talle esitatud hagi ei ole esitatud akti peale, mille administratsioon võttis hageja etteheidete tagasilükkamiseks.

(vt punkt 91)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑86/08: Voslamber vs. komisjon (punktid 224–239 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.      Kohtueelses menetluses ei tohi administratsioon tõlgendada kaebusi kitsalt, vaid ta peab neid vastupidi käsitlema laialt.

Kui investeerimispanga personalieeskirjades puuduvad viited kahju hüvitamiseks kohtusse pöördumisel, siis tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui investeerimispanga apellatsioonikomiteele esitatakse hüvitisnõue, siis laiemalt on tingimata tegemist eelneva hüvitisnõude esitamisega investeerimispangale.

(vt punktid 92 ja 95)

Viide:

Euroopa Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi C‑62/01 P: Campogrande vs. komisjon (punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.      Ametnik, kes ei ole õigel ajal vaidlustanud ametisse nimetava asutuse otsust, mis kahjustab tema huve, ei saa vältida aegumistähtaega sellega, et ta esitab selle otsuse väidetaval õigusvastasusel põhineva kahju hüvitamise hagi. Hageja ei saa hüvitisnõudega seega taotleda sama tulemust, mille ta oleks võinud saavutada juhul, kui tema kasuks oleks rahuldatud tühistamishagi, mille ta jättis õigel ajal esitamata. Kuigi ametnikul on ilma isikut kahjustava akti tühistamist nõudmata õigus selle akti väidetavale õigusvastasusele viidates esitada hagi ainult selle aktiga temale tekitatud kahju hüvitamiseks, on sellised hüvitisnõuded vastuvõetavad ainult siis, kui need esitati asjaomasele aktile kohaldatavate hagi esitamise tähtaegade jooksul.

(vt punkt 97)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. detsember 1966, kohtuasi 59/65: Schreckenberg vs. komisjon; 14. veebruar 1989, kohtuasi 346/87: Bossi vs. komisjon.

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑4/07: Skoulidi vs. komisjon (punktid 50 ja 70).

8.      Liidu kohus ei saa hindamise eest vastutavate isikute hinnangut asendada enda omaga. Euroopa Investeerimispangal on sarnaselt teiste liidu institutsioonide ja organitega ulatuslik kaalutlusõigus oma töötajate töö hindamisel. Liidu kohtu poolne õiguspärasuse kontroll puudutab investeerimispanga töötaja iga-aastases hindamisaruandes sisalduvate hinnangute osas ainult võimalikku menetlusnormide rikkumist, ilmseid hindamisvigu ning võimalikku võimu kuritarvitamist.

(vt punkt 108)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Voslamber vs. komisjon (punkt 126).