AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
26. september 2011
Kohtuasi F‑23/06
Roberto Abad-Villanueva jt
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2 – Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkurss, mis on avaldatud enne 1. maid 2004 – Enne 1. maid 2006 reservnimekirja kantud kandidaadid – Palgaastmele määramine – Korrutusteguri säilitamine – Edutamispunktide kaotamine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega R. Abad-Villanueva ja esialgu 19 komisjoni ametnikku, kes on edukalt läbinud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursid, mis avaldati enne 1. maid 2004, paluvad tühistada nende kõrgemasse kategooriasse määramise otsused palgaastme kindlaksmääramise, nende suhtes korrutusteguri säilimise ja nende edutamispunktide kustutamise osas.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Teenistuskäik – Vanalt karjäärisüsteemilt uuele üleminekut reguleerivate üleminekusätete kehtestamine – Palgaastmele määramise eeskirjad
(Personalieeskirjad, artikkel 35; XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikkel 8)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Konkursiteates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikkel 31, XIII lisa artikli 5 lõige 2)
3. Ametnikud – Teenistuskäik – Vanalt karjäärisüsteemilt uuele üleminekut reguleerivate üleminekusätete kehtestamine – Palgaastmele määramise eeskirjad
(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 2; XIII lisa artikli 5 lõige 2)
4. Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
5. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikkel 31; XIII lisa artikli 2 lõige 1)
6. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad; nõukogu määrus nr 723/2004)
7. Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekueeskirjad – Palgaastme ja korrutusteguri kindlaksmääramine
(Personalieeskirjad, artikkel 45a; XIII lisa artikkel 2, artikli 5 lõige 2, artiklid 7 ja 8)
8. Ametnikud – Edutamine – Kategooria muutumine sisekonkursi tulemusel – Õigus edutamispunktide säilimisele – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 45, artikkel 45a ja artikli 110 lõige 1; XIII lisa artikkel 5)
1. Ametnike personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 1 sätestab, et 1. mail 2004 nimetatakse mõne personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud administratiivse staatusega ametnike palgaastmed ümber vastavalt selles sättes toodud tabelile, mis täpsustab iga endise palgaastme jaoks vastava uue (vahepealse) palgaastme, kui kõnesoleva lisa artiklist 8 ei tulene teisiti.
Seega nähtub personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 enda sõnastusest, et nimetatud säte hõlmab ainult isikuid, kes 1. mai 2004. aasta seisuga olid juba ametnikud ning olid määratud palgaastmele, mis on välja toodud tulbas pealkirjaga „endine palgaaste”.
Nimelt on personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 tabelis toodud palgaastmed enne 1. mai 2004. aasta seisuga ametikohal olevate ametnike endised palgaastmed, mis on ümber muudetud uuteks vahepealseteks palgaastmeteks. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikega 1 sooviti 1. mail 2004 siiski pelgalt nimetada ümber 30. aprilli 2004 seisuga ametnikuks olnud isikute palgaastmed eesmärgiga muuta nende suhtes kohaldatavaks uus karjäärisüsteem, mis oli kavas täielikult jõustada 1. mail 2006, ning sellele ei saa omistada kirjeldatud ajutise seose loomisest laiemat ulatust. Selle sätte kohaldamise eesmärk ei olnud seega nende ametnike palgaastmete kindlaksmääramine, kelle määramine kõrgemasse kategooriasse toimus 2005. aastal seetõttu, et nad läbisid edukalt ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi, mille katsed toimusid pärast 1. maid 2004.
(vt punktid 50–52)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 112).
Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑20/06: De Luca vs. komisjon (punkt 91), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑563/10 P).
2. Ametnike personalieeskirjade artikli 31 lõige 1 sätestab, et konkursi edukalt läbinud isikud nimetatakse läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
Kuigi sellest sättest järeldub kindlalt, et sisekonkursi edukalt läbinud isikud tuleb määrata palgaastmele, mis on märgitud selle konkursi teates, mille tulemusel nad on tööle võetud, tuleb siiski nentida, et täidetavate ametikohtade taseme ja konkursi läbinud isikute nendele ametikohtadele määramise tingimuste määratlemine, mille suhtes institutsioon toimis endiste personalieeskirjade raames konkursiteateid koostades, ei saanud pikendada nende mõju 1. maist 2004 hilisema ajani, mille liidu seadusandja oli määranud ametnike uue karjääristruktuuri jõustumiseks.
Konkursiteadetes märgitud teenistuskäigu kohaselt palgaastmete määramise tühistamine alates 1. maist 2004, mis on tingitud uue karjäärisüsteemi kehtestamisest, sundis seadusandjat vastu võtma personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätted ja iseäranis selle artikli 5 lõike 2, et määrata kindlaks selliste ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbinud isikute palgaastmete määramine, kes on reservnimekirja kantud enne 1. maid 2006, kuid kelle uude kategooriasse üleviimine toimus pärast 1. maid 2004.
Vastab tõele, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 2 kehtestatud palgaastmele määramine ei vasta enne 1. maid 2004 konkursiteadetes avaldatud palgaastmetele ning et see säte on vastuolus reegliga, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 31, mis on üle võetud endiste personalieeskirjade artiklist 31. Sellegipoolest, kui arvestada personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 eesmärki, siis see säte on üleminekusäte ja erinorm, mis võib seetõttu sisaldada kindlaksmääratud ametnike rühma suhtes kohaldatavat erandit personalieeskirjade artiklis 31 ette nähtud üldreeglist. Tuleb meenutada, et piirangud, mis on seotud ühelt ametnike karjääri puudutavalt halduskorralduselt teisele üleminekuga, võivad nimelt kohustada administratsiooni kalduma ajutiselt ja teatud piires kõrvale tavapäraselt kõnealuste olukordade suhtes kohaldatavate pidevalt kehtivate reeglite ja põhimõtete rangest kohaldamisest.
(vt punktid 53–55 ja 60)
Viited:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 109 ja 110).
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuotsus De Luca vs. komisjon (punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 2 viidatakse ametnikele, kes on kantud enne 1. maid 2006 ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu ning kes tegelikult viidi teise kategooriasse üle pärast 1. maid 2004. Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt endiste personalieeskirjade artikli 45 lõikele 2 sai ametnike või teenistujate ühest kategooriast teise üleviimine toimuda ainult konkursi tulemusel. Määratluse kohaselt võib tegemist olla ainult sisekonkursiga. Seega, kui liidu seadusandja mainis just ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu kantud ametnikke, siis oli tema kavatsuseks pidada silmas kandidaate, kes edukalt läbisid seda tüüpi konkursi. Sellest tuleb järeldada, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2 puudutab ainult ametnikke, kelle kategooriat muudetakse sisekonkursi tulemusel.
(vt punktid 57 ja 58)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑113/05: Kay vs. komisjon (punktid 52 ja 54).
4. Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset laieneb kõigile isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et liidu administratsioon on neile konkreetseid tagatisi andes tekitanud põhjendatud ootusi, edastades täpset teavet, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest.
Seevastu ei saa selle põhimõtte rikkumisele toetuda administratsiooni poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel.
(vt punktid 78 ja 79)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 19. märts 2003, kohtuasi T‑273/01: Innova Privat-Akademie vs. komisjon (punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 96).
5. Üldkohaldatavate sätete ja iseäranis personalieeskirjade sätete muutmise korral kohaldatakse kohe uut normi tulevikus tekkivatele tagajärgedele õiguslikes olukordades, mis on tekkinud varasema normi alusel, kuid mis ei ole täielikult välja kujunenud.
Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursside raames ei too need konkursid edukalt läbinud isikute kandmine valikumenetluse tulemusel koostatud reservnimekirja asjast huvitatud isikutele kaasa muud kasu kui lihtsalt võimaluse olla määratud kõrgemasse kategooriasse. Sellise võimaluse puhul on omandatud õigused igal juhul välistatud, kuna konkursi edukalt läbinud isiku, kes on kantud sisekonkursi reservnimekirja, palgaastmele määramist ei või pidada omandatud õiguseks enne, kui tema suhtes ei ole langetatud nõuetekohast ametisse nimetamise otsust.
Seega isegi siis, kui ametnik läbis ühest kategooriast teise edutamiseks korraldatud sisekonkursi enne 1. maid 2004, mil jõustus personalieeskirju muutev määrus nr 723/2004, ei anna tema kandmine sobivate kandidaatide loetellu enne seda kuupäeva talle töölevõtmisel pärast seda kuupäeva õigust olla määratud konkursiteates nimetatud palgaastmele või vastavale palgaastmele personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 alusel kooskõlas endiste personalieeskirjade artikliga 31.
Ametnik saab tugineda omandatud õigusele ainult juhul, kui selle tekitanud sündmus leidis aset konkreetsete personalieeskirjade kehtivusajal, enne personalieeskirjade sätete muutmist.
(vt punktid 84–88)
Viited:
Euroopa Kohus: 5. detsember 1973, kohtuasi 143/73: SOPAD (punkt 8); 10. juuli 1986, kohtuasi 270/84: Licata vs. CES (punkt 31).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 52, 58 ja 79–81).
6. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui erinevaid olukordi käsitletakse sarnaselt või vastupidi koheldakse erinevalt kaht isikute gruppi, kelle õiguslik ja faktiline olukord ei ole oluliselt erinev.
Sellega seoses ei saa avaliku konkursi edukalt läbinud isikuid – kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi), kuid kes nimetati ametnikeks alles pärast seda kuupäeva – vaadelda kuuluvatena samasse kategooriasse sama konkursi edukalt läbinud isikutega, kes võeti tööle enne 1. maid 2004.
Seetõttu ei kuulu enne 1. maid 2004 avaldatud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursid edukalt läbinud isikud, kes kanti reservnimekirja pärast 1. maid 2004 ning kelle saab seega määrata kõrgemasse kategooriasse alles pärast seda kuupäeva, samasse isikute gruppi kui isikud, kes läbisid edukalt ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud teised konkursid ja kes määrati kõrgemasse kategooriasse enne 1. maid 2004.
(vt punktid 94, 96 ja 97)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑368/03: De Bustamante Tello vs. nõukogu (punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 80).
7. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõige 1 näeb ette, et selle lisa artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel ei muutu enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnikule makstav igakuine põhipalk. Eespool viidatud artikli 7 lõige 2 sätestab sellega seoses, et iga ametniku jaoks arvutatakse 1. mail 2004 korrutustegur, mis on võrdne ametnikule enne 1. maid 2004 makstava igakuise põhipalga ja personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud kohaldatava summa vahelise suhtega. Selle artikli lõige 3 sätestab, et uute vahepealsete palgaastmete kohaseid palku kasutatakse personalieeskirjade XIII lisa artiklis 7 osutatud tähenduses kohaldatavate summadena. Artikli 7 eesmärk on nii vältida, et palgaastme ümbernimetamise tulemusel ei muutuks endiste personalieeskirjade alusel tööle võetud ametnike igakuine põhipalk ning eelkõige ei toimuks nende alusetu rikastumine.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 2 määrab pealegi kindlaks igakuised põhipalgad palgaastme ja ‑järgu jaoks igas vahepealses palgaastmes. Selle sätte kohaselt – koostoimes personalieeskirjade XIII lisa artikliga 8, mis reguleerib vahepealsete palgaastmete nimetamist uuteks palgaastmeteks uute personalieeskirjadega kehtestatud kahes tegevusüksuses – on tegevusüksusse AST kuuluvate erinevate palgaastmete ja ‑järkude palgad võrdsed tegevusüksuse AD palkadega, millele need vastavad.
Lisaks näeb personalieeskirjade artikkel 45a ette süsteemi, mille kohaselt alates 1. maist 2006 ei toimu tegevusüksusest AST (mis asendab endiseid B‑, C‑ ja D‑kategooriaid) üleviimine tegevusüksusesse AD (mis asendab endist A‑kategooriat) enam sisekonkursiga, vaid nn sertifitseerimismenetluses, mis põhineb koolituskava edukal läbimisel. Personalieeskirjade artikli 45a lõikes 3 on sõnaselgelt ette nähtud, et tegevusüksuse AD ametikohale nimetamine ei mõjuta palgaastet ja ‑järku, mis on ametnikul ametisse nimetamise hetkel.
Neid sätteid arvestades ilmneb, et liidu seadusandja soovis, et kõrgemasse tegevusüksusesse üleviimine tooks kaasa administraatori ülesannete täitmise ja soodsamad karjäärivõimalused, kuid mitte kohe palgatõusu.
Seega ei näe uued personalieeskirjad ametnikule ette igakuise põhipalga muutumist ei personalieeskirjade jõustumise ega nimetatud ametniku kõrgemasse tegevusüksusesse üleviimise tõttu.
Kuigi personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 2 vastu võttes tahtis seadusandja anda eelise ametnikele, kes ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursside tulemusel olid tõendanud oma võimet täita kõrgema kategooria ametikohti, ei soovinud ta siiski, et see eelis oleks suurem kui ametnikel, kes alates 1. maist 2006 läbivad sertifitseerimismenetluse.
Seega vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artiklile 7 ja kuna selles lisas puuduvad sõnaselged vastupidised sätted, tuleb sarnaselt enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike palgaga nende ametnike palka, kes on ametisse nimetatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel, arvutada korrutustegurit kohaldades.
(vt punktid 104–112)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 11 mai 2011, kohtuasi F‑71/09: Caminiti vs. komisjon (punkt 46).
8. Ei ametnike personalieeskirjade artikkel 45a, personalieeskirjade XIII lisa artikkel 5 ega üksi muu personalieeskirjade säte ei maini ühest kategooriast teise üleviimise puhul endises kategoorias kogutud edutamispunkte ja seda enam seda, kuidas neid punkte tuleb käsitleda. Personalieeskirjad määravad siiski kindlaks ametnikele kohaldatava õigusliku korra alusnormid ning vastavalt artikli 110 lõikele 1 peab iga institutsioon võtma personalieeskirju jõustavad üldsätted, milles võidakse kindlaks määrata kriteeriumid, mis abistavad administratsiooni kaalutlusõiguse teostamisel või personalieeskirjade ebaselgete sätete selgitamisel. Nii võttis komisjon personalieeskirjade artikli 110 lõike 1 alusel vastu personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted edutamismenetluse rakendamiseks.
Sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramine on samastatav edutamisega ja seega kohaldatakse personalieeskirjade edutamist kui sellist reguleerivaid norme.
Seega osas, milles sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramine on samastatav edutamisega, peab see seda enam olema nii ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks korraldatud sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramisel: kõrgemasse kategooriasse üleviimine, mis tähendab erinevate ülesannete täitmist, kujutab endast edutamist ning kohaldatakse edutamist käsitlevaid norme.
Juhul, kui personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel kõrgemasse kategooriasse määratud ametniku saadud punkte ei kaotataks, lihtsustaks see viimase edutamist peamiselt endises kategoorias saadud punktide alusel, mis oleks vastuolus personalieeskirjade artikliga 45, mille kohaselt tuleb tema edutamiseks ametniku teeneid võrrelda sama palgaastme kolleegide teenetega. Sellest sättest ilmneb tegelikult, et administratsioon peab sama palgaastme edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel arvestama edutamispunkte, mida ametnikud on saanud asjaomasel palgaastmel. Ametniku poolt enne ühest kategooriast teise üleviimist saadud punktid vastavad aga madalama kategooria ametikohal näidatud teenetele erinevat tüüpi ametiülesannete täitmisel. Need punktid on seega mõeldud madalamas kategoorias järgmisele palgaastmele edutamiseks ja neid ei saa kasutada järgmisele palgaastmele edutamiseks kõrgemas kategoorias, milles asjaomane isik ei ole oma teeneid veel tõendanud.
Sellisel juhul oleks saadud punktide säilitamise tagajärg see, et ametnikule, kelle palgaaste ja ‑järk on määratud personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel ühest kategooriast teise üleviimise tulemusel, antaks suurem võimalus kiirele edutamisele kui tema sama palgaastme kolleegidele, kes määrati kõrgemasse kategooriasse personalieeskirjade artikli 45 alusel, mis aga oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt on kõikidel sama palgaastme ametnikel, kui neil on võrdväärsed teened, samad võimalused kõrgemale palgaastmele edutamiseks.
Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted, mida kohaldatakse alates 2005. aasta edutamisest, viitavad sõnaselgelt ametnikele, kelle kategooria on asjaomasel edutamisperioodil muutunud. Sellega seoses on ette nähtud, et teenetepunkte arvutatakse vastavalt teenetele antud hindele, võttes arvesse kategooria muutumisest möödunud päevade arvu ning et varasematel edutamisperioodidel kogutud punktid tühistatakse. Seega kustutas komisjon õigesti vastavalt nende üldiste rakendussätete artikli 3 lõikele 4 punktid, mida ametnik oli enne 2005. aasta edutamisperioode kogunud.
(vt punktid 128–130, 132, 133 ja 135–137)
Viited:
Euroopa Kohus: 13. detsember 1984, liidetud kohtuasjad 20/83 ja 21/83: Vlachos vs. Euroopa Kohus (punktid 22–24).
Esimese Astme Kohus: 20. november 2007, kohtuasi T‑308/04: Ianniello vs. komisjon (punkt 38).
Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2007, kohtuasi F‑21/06: Da Silva vs. komisjon (punkt 75).