Language of document : ECLI:EU:F:2011:172

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2011

Kohtuasi F‑80/10

AJ

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Personalieeskirjade artiklid 43 ja 45 – Hindamisaruanne – Ilmne hindamisviga – Põhjendamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, millega AJ palub eelkõige tühistada tema 2008. aasta hindamisaruanne.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hindajate kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Eesmärk – Hindajate kohustused

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hinde alandamine võrreldes varasema hindamisega – Põhjendamiskohustus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Komisjoni juures tegutsev ühine hindamis‑ ja edutamiskomitee – Vahepealsete töögruppide roll

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5.      Ametnikud – Hindamine – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

1.      Hindajatel on nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus. Seega on liidu kohtu kontroll hindamisaruannete sisu osas piiratud menetluse nõuetekohasuse ja faktivigade kontrolli ning ilmsete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise puudumise kontrolliga. Liidu kohtu ülesanne ei ole kontrollida ametniku kutseoskustele administratsiooni antud hinnangu põhjendatust, kui see sisaldab kompleksseid hinnanguid, mida nende olemuse tõttu ei saa objektiivselt kontrollida.

Hindamisviga on ilmne ainult juhul, kui selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt otsustuspädevusele kehtestatud kriteeriume.

Seega selleks, et teha kindlaks, et administratsioon on faktiliste asjaolude hindamisel teinud ilmse hindamisvea, mis õigustab vaidlustatud otsuse tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta administratsiooni otsuses antud hinnang ebaveenvaks. Teisisõnu, kui hageja esitatud asjaoludest hoolimata võib administratsiooni poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangut pidada tõenäoliseks, tuleb ilmsel hindamisveal põhinev väide tagasi lükata.

Eriti on see nii, kui asjaomases otsuses on tehtud hindamisvigu, mis kogumis on ebaolulise tähtsusega ega ole administratsiooni tõenäoliselt mõjutanud.

Mis puudutab konkreetselt hindamisaruannetes sisalduvate hinnangute kohtulikku kontrolli, siis tuleb lisada, et kohtu kontrolli piiramine ilmse veaga on seda enam õigustatud, kuna liidu kohus ei tunne hinnatavate ametnike olukorda otseselt, ning halduslikus plaanis sisaldab hindamismenetlus hinnatavat ametnikku, tema ülemusi ja ühisorganit hõlmavaid tagatisi.

(vt punktid 32 ja 34–37)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. november 1978, kohtuasi 56/77: Agence européenne d’intérims vs. komisjon (punkt 20).

Esimese Astme Kohus: 8. mai 1996, kohtuasi T‑19/95: Adia interim vs. komisjon (punkt 49); 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 6. juuli 2000, kohtuasi T‑139/99: AICS vs. parlament (punkt 39); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221); 21. mai 2008, kohtuasi T‑495/04: Belfass vs. nõukogu (punkt 63).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, kohtuasi F‑114/07: Wenning vs. Europol (punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. veebruar 2010, kohtuasi F‑7/09: Faria vs. OHMI (punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika); 24. märts 2011, kohtuasi F‑104/09: Canga Fano vs. nõukogu (punkt 35), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑281/11 P).

2.      Hindamisaruande eesmärk olla kirjalikuks ametlikuks tõendiks ametniku tehtud töö kvaliteedi kohta nii, et see ei kirjelda pelgalt täidetud ülesandeid asjaomasel perioodil, vaid sisaldab ka hinnatava isiku ametialases tegevuses ülesnäidatud inimlike omaduste hinnangut. Sellest tuleneb täpsemalt, et hindamisaruande eesmärk ei ole iga ametniku nendest sooritustest ammendava loetelu koostamine, mida ta oma ametikohta puudutavate kohustuste täitmise raames teeb, vaid otsustavatest asjaoludest lähtudes tuua esile tema pädevust, tulemuslikkust ja käitumist teenistuses. Pealegi on hindaja otsus tehtud menetluse raames, millest pooled võtavad osa ning mis puudutab just hinnangut sooritustele võrdlusperioodil. Põhimõtteliselt on seega piisav, et hindamisaruanne toob tulemuslikkuse, pädevuse ja käitumise teenistuses osas esile ametniku soorituste silmapaistvad aspektid. Arvestades põhjendamiskohustust ning osas, milles hinnang on selgelt individuaalne, mitte impersonaalne, ei ole hindaja kohustatud oma hinnangut üksikasjalikult põhjendama, esitades oma väärtushinnangu põhjendamiseks konkreetseid näiteid.

Lisaks tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et hindaja ei saa kolmandaid isikuid volitada täitma ametnike soorituste hindamise ülesannet, ei takista miski teda võtta arvesse ametlikest ja usaldusväärsetest allikatest pärinevat teavet. See on kooskõlas ükskõik millise asutuse kohustusega teha otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes pärast olukorra igakülgset analüüsimist.

(vt punktid 58 ja 59)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon (punkt 44).

Esimese Astme Kohus: 12. september 2007, kohtuasi T‑249/04: Combescot vs. komisjon (punkt 86); 19. november 2009, kohtuasi T‑49/08 P: Michail vs. komisjon (punkt 57).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑93/08: N vs. parlament (punkt 46); 10. september 2009, kohtuasi F‑139/07: van Arum vs. parlament (punkt 101).

3.      Administratsioonil on kohustus hindamisaruannet piisavalt ja üksikasjalikult põhjendada ja anda huvitatud isikule võimalus esitada sellele põhjendusele vastuväited, kusjuures selle nõude järgimine on eriti tähtis, kui hindamise tulemus on halvem võrreldes varasema hindamisega.

(vt punkt 86)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. november 2007, kohtuasi T‑205/04: Ianniello vs. komisjon (punkt 94).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑65/05: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (punkt 96); 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑19/06: Semeraro vs. komisjon (punktid 47 ja 48).

4.      Komisjoni hindamismenetluse raames on vahepealsete töögruppide ainus ülesanne valmistada ette ühise hindamis‑ ja edutamiskomitee üldkoosolekuid ning koostada sellele komiteele kokkuvõtteid ühiste töögruppide tööst. Sellest tuleneb, et nende üksuste loomine tuleneb asutuse sisemise korralduse pädevusest, mis annab isegi kirjalike normide puudumisel neile õiguse võtta hea halduse huvides sobivaid meetmeid sisemise toimimise tagamiseks. Peale selle tuleb märkida, et vahepealsete töögruppide loomine ei viinud selleni, et on delegeeritud personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele antud pädevus, ning et see ei pane hinnatavatele ametnikele mingeid kohustusi ega anna neile õigusi või menetluslikku tagatisi.

(vt punkt 101)

5.      Kuigi hindamismenetlusele kohaldatakse kaitseõigusi, eeldab see üksnes seda, et hinnatavale ametnikule tuleks hindamismenetluses anda piisavalt aega oma seisukoha kaitsmiseks teda puudutavate väärtushinnangute kohta enne tema hindamisaruande lõplikuks muutumist.

Lisaks võib edasikaebuse hindaja olla sunnitud konsulteerima hinnatava ametniku ülemustega, ilma et see konsulteerimine tähendaks tingimata hinnatava ametniku suhtes poolte osavõtul toimuva arutelu algatamist. See kehtib seda enam osas, mis puudutab komisjoni juures tegutseva ühise hindamis‑ ja edutamiskomitee vahepealseid töögruppe, mis ise ei saa asjaomase isiku sooritusi hinnata.

(vt punktid 108 ja 109)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. november 2007, kohtuasi T‑308/04: Ianniello vs. komisjon (punktid 73 ja 74); 18. juuni 2008, kohtuasi T‑164/07 P: Sundholm vs. komisjon (punktid 28 ja 29).