Language of document : ECLI:EU:F:2011:193

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

13. detsember 2011

Kohtuasi F‑51/08 RENV

Willem Stols

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule pärast lahendi tühistamist – Edutamine – 2007. aasta edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Ilmne hindamisviga – Puudumine – Otsuse põhjendused – Täiendav põhjendus – Ainetu väide

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega W. Stols palub tühistada nõukogu 16. juuli 2007. aasta otsus, millega 2007. aasta edutamise raames keelduti teda kandmast palgaastmele AST 11 edutatud ametnike nimekirja, koos 5. veebruari 2008. aasta otsusega, millega nõukogu asepeasekretär jättis rahuldamata kaebuse, mis oli esitatud Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel 1. maist 2004 jõustunud redaktsioonis.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja nõukogu poolt kohtuasjas F‑51/08 kantud kohtukulud. Jätta hageja ja nõukogu kohtukulud kohtuasjas T‑175/09 ja käesolevas kohtuasjas nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

3.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Palgaastmel töötamise staaži arvessevõtmine – Täiendav asjaolu

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

4.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Keeleoskuse arvessevõtmine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

5.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Võetud vastutuse määra arvessevõtmine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

6.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Asjaolud, mida võib arvesse võtta – Ametniku tegeliku töötamise ajavahemik – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 kohaselt võtab ametisse nimetav asutus teenete võrdlemisel eelkõige arvesse aruandeid ametnike kohta, nende kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamist, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid, ja vajaduse korral edutatavate ametnike poolt võetava vastutuse määra. Ametisse nimetav asutus peab edutatavate ametnike teeneid võrdlevalt hindama neid kolme aspekti silmas pidades.

Siiski piirab administratsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust vajadus viia kandidaatide teenete hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

(vt punktid 35 ja 39)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 7. november 2007, kohtuasi F‑57/06: Hinderyckx vs. nõukogu (punkt 45).

2.      Edutamise kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles osas peab liidu kohtu kontroll piirduma uurimisega, kas kõnealune asutus on jäänud menetluse ja väidete osas oma kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud ega kasutanud oma kaalutlusõigust selgelt vääralt.

Selleks et säilitada selles osas ametisse nimetavale asutusele seadusandja poolt edutamise vallas usaldatud kaalutlusruumi kasulikku mõju, ei saa liidu kohus tühistada otsust ainult sel põhjusel, et ta leiab, et tegemist on ametisse nimetava asutuse hinnangu osas tõenäolisi kahtlusi tekitavate faktiliste asjaoludega, ega ka tuvastada hindamisvea olemasolu. Ilmselge hindamisvea tõttu tühistamine on võimalik ainult siis, kui toimiku dokumentidest nähtub, et ametisse nimetav asutus ületas kaalutlusruumi piire.

Liidu kohus ei saa seega üksikasjalikult uuesti läbi vaadata edutatavate kandidaatide kõiki toimikuid selleks, et tagada, et ta on ametisse nimetava asutuse järeldusega nõus, kuna seda tehes väljuks ta õiguspärasuse kontrolli raamest, asendades ametisse nimetava asutuse hinnangu edutatavate kanditaatide teenetele enda hinnanguga.

(vt punktid 36–38)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Casini vs. komisjon (punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. september 2011, kohtuasi F‑9/10: AC vs. nõukogu (punktid 23 ja 24).

3.      Edutamisel saab teenistusstaaži vastaval palgaastmel ja teenistusüksuses võtta arvesse ainult täiendava võimalusena, juhul kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed. Ametisse nimetav asutus võib õiguspäraselt siiski võrdlevalt hinnata edutatavate ametnike teeneid, tuginedes nende vastavate teenete kestuse püsivusele ning seda hinnangut arvestades leida, et ühe ametniku teened on teise ametniku teenetest suuremad.

(vt punkt 47)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. september 2009, kohtuasi F‑124/07: Behmer vs. parlament (punkt 106 ja seal viidatud kohtupraktika); 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑68/09: Barbin vs. parlament (punktid 90 ja 91), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑228/11 P).

4.      Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 sõnastus eeldab, et ametnike teenete võrdleval hindamisel võetakse arvesse keeli, mille kasutamine teenistuse tegelikke nõudeid arvestades annab piisavalt olulise lisaväärtuse, mistõttu see näib olevat vajalik teenistuse nõuetekohaseks toimimiseks.

Sellega seoses tuleb märkida, et ametnikul, kes ei tõenda oma ülesannete täitmisel teiste keelte tavapärast kasutamist, ei ole alust väita, et tema teened olid keeleoskuse kriteeriumi alusel ilmselgelt suuremad kui teistel ametnikel. Pealegi ei tähenda asjaolu, et ametniku üheks ülesandeks on kõikides liidu ametlikes keeltes koostatud dokumentide töötlemine ja klassifitseerimine, et ta kasutas neid keeli tavapäraselt oma ülesannete täitmisel.

(vt punktid 49 ja 51)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi AC vs. nõukogu (punkt 61).

5.      Mis puudutab võetud vastutuse määra kriteeriumi, siis edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel ei tehta seda määra kindlaks ennekõike mitte täidetud juhtimisülesannete tähtsuse järgi, kuna ametnikul võib olla suur vastutuse määr ilma, et ta oleks arvukaid alluvaid, ning ametnikul võib vastupidi olla arvukalt alluvaid ilma, et ta oleks eriti suur vastutuse määr.

(vt punkt 53)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. detsember 2010, kohtuasi T‑175/09 P: nõukogu vs. Stols (punkt 48).

6.      Arvestades kasutatavate assigneeringute piiratust, võib institutsioon edutamiseks kõlblike ametnike teenete võrdleva hindamise eesmärgil võtta teise võimalusena seaduspäraselt arvesse ametniku tegeliku töötamise aega ning edutada eelisjärjekorras – kui kõik muud teened on võrdsed – teisi ametnikke, kes on objektiivselt võttes olnud oma töös järjekindlamad ja nii panustanud huvitatud isikust selgelt enam töö jätkuvusse ja seega ka teenistuse huvidesse vaatlusalusel ajavahemikul.

(vt punkt 59)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 21. oktoober 1997, kohtuasi T‑168/96: Patronis vs. nõukogu (punkt 34); 13. aprill 2005, kohtuasi T‑353/03: Nielsen vs. nõukogu (punkt 76).