Language of document : ECLI:EU:F:2012:24

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

29. veebruar 2012

Kohtuasi F‑100/10

AM

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus‑ ja kutsehaiguskindlustus – Personalieeskirjade artikkel 73 – Keeldumine tunnistada ajurabanduse põhjuseks õnnetusjuhtumit – Arstlik komisjon – Kollegiaalsuse põhimõte

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega AM palub peamiselt esiteks tühistada 12. novembri 2009. aasta otsus, millega parlament keeldus tunnistamast õnnetuseks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 73 tähenduses ajurabandust, mille ta 5. märtsil 2006 sai, ning teiseks mõista parlamendilt tema kasuks välja 25 000 eurot varalise kahju eest ja 50 000 eurot mittevaralise kahju eest.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud AM‑i kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus‑ ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik ekspertiis – Arstliku komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 73; õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse ühiseeskirjad, artikkel 23)

2.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus‑ ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik ekspertiis – Arstliku komisjoni ühe liikme keeldumine aruande allkirjastamisest – Vormiviga – Puudumine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 73; õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse ühiseeskirjad, artikli 22 lõige 3)

1.      Arstlikul komisjonil lasuv, liidu ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse ühiseeskirjade artiklis 23 ette nähtud ülesanne anda meditsiinilistele küsimustele objektiivne ja sõltumatu hinnang eeldab esiteks, et arstliku komisjoni käsutuses oleksid kõik andmed, mida tal võib vaja minna, ja teiseks seda, et tal oleks täielik hindamisvabadus. Arstliku komisjoni antud arstlikke hinnanguid kui selliseid tuleb pidada lõplikeks, kui need on antud nõuetekohaselt. Liidu kohtul on üksnes pädevus kontrollida esiteks, kas mainitud komisjon moodustati ja tegutses nõuetekohaselt, ja teiseks, kas komisjoni arvamus on nõuetekohane, ja eelkõige, kas see sisaldab selle aluseks olnud kaalutluste hindamist võimaldavaid põhjendusi ning kas meditsiiniliste leidude ja nende põhjal tehtud järelduste vahel on mõistetav seos.

Võttes arvesse kohtu piiratud kohtulikku kontrolli, ei saa arstliku komisjoni ilmsest hindamisveast tuleneva etteheitega nõustuda. See kontroll peab võtma arvesse arstliku komisjoni töö olemust kui sellist – selle töö eesmärk ei ole võistlev menetlus, vaid meditsiiniliste järelduste tegemine.

Kui arstlikul komisjonil on palutud vastata keerukatele meditsiinilistele küsimustele, mis puudutavad raskesti kindlakstehtavat diagnoosi või põhjuslikku seost asjaomase isiku vaevuste ja ühenduse institutsioonis toimunud kutsetegevuse vahel, peab arstlik komisjon oma arvamuses märkima ära eelkõige need toimiku asjaolud, millest ta lähtub, ning kui ta kaldub märgatavalt kõrvale mõnest varasemast asjakohasest ja asjaomase isiku suhtes soodsamast arstlikust hinnangust, täpsustama kõrvalekaldumise põhjused.

(vt punktid 65, 66, 68, 85 ja 110)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. jaanuar 1988, kohtuasi 2/87: Biedermann vs. kontrollikoda (punkt 16).

Esimese Astme Kohus: 15. detsember 1999, kohtuasi T‑300/97: Latino vs. komisjon (punkt 41); 15. detsember 1999, kohtuasi T‑27/98: Nardone vs. komisjon (punktid 30, 68 ja 87); 16. juuni 2000, kohtuasi T‑84/98: C vs. nõukogu (punkt 43); 27. juuni 2000, kohtuasi T‑47/97: Plug vs. komisjon (punkt 117); 26. veebruar 2003, kohtuasi T‑145/01: Latino vs. komisjon (punkt 47).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. september 2010, kohtuasi F‑79/09: AE vs. komisjon (punktid 64, 65, 84 ja 89 ja seal viidatud kohtupraktika); 11. mai 2011, kohtuasi F‑53/09: J vs. komisjon (punktid 102 ja 104).

2.      Arstlik komisjon võib liikmete häälteenamusega otsustada oma töö lõpetada ning tema aruandes ei ole tehtud vormiviga, kui üks liikmetest keeldus aruande allkirjastamisest, juhul kui on kindlaks tehtud, et liikmel, kes alla ei kirjutanud, oli võimalus kahele teisele arstliku komisjoni liikmele oma seisukoht esitada.

(vt punktid 73 ja 78)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. detsember 1987, kohtuasi 277/84: Jänsch vs. komisjon (punkt 14); eespool viidatud kohtuasi Biedermann vs. kontrollikoda (punktid 10 ja 16).

Esimese Astme Kohus: 29. jaanuar 1998, kohtuasi T‑62/96: De Corte vs. komisjon (punkt 81); 15. november 2000, kohtuasi T‑20/00: Camacho-Fernandes (punktid 31 ja 32).