Language of document : ECLI:EU:F:2012:193

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

13. detsember 2012

Kohtuasi F‑63/09

Paola Donati

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP töötajad – Kaebus psühholoogilise ahistamise kohta – Haldusjuurdlus – Tutvumine juurdlustoimikuga – Toimiku edastamine kaebuses süüdistatud isikutele – Konfidentsiaalsuskohustus – Kaitseõiguste tagamine

Ese:      Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega P. Donati palub sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse otsus jätta tema psühholoogilise ahistamise kaebus rahuldamata ning teiseks mõista EKP‑lt tema kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Väidetavat psühholoogist ahistamist puudutava sisejuurdluse aruanne, millega lükatakse süüdistused tagasi – Juhatuse otsus lõpetada juurdlus, lõpetades kaebuse menetlemise meetmeid võtmata – Tagajärg – Distsiplinaarmenetluse algatamata jätmine

(Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.2; Euroopa Keskpank, ringkiri nr 1/2006)

3.      Euroopa Keskpank – Juhatuse pädevus – Otsuste vastuvõtmine vaikimisi – Lubatavus

(Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikli 11 lõige 5)

4.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Halduslikud sisejuurdlused – Tähtaeg seisukohtade esitamiseks – Puudumine – Mõistliku aja nõude järgimine – Hindamiskriteeriumid

(Euroopa Keskpank, ringkiri nr 1/2006)

5.      Ametnike hagid – Euroopa Keskpanga teenistujad – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ettevalmistav akt – Haldusliku sisejuurdluse tulemusena koostatud aruanne – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.2)

6.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus kasutada advokaadi abi – Ulatus – Kohustus lubada kaebuse esitajal kasutada abi sisejuurdluses – Puudumine

7.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Kaebuse esitaja õigus tutvuda juurdlustoimikuga – Piirid – Administratsiooni konfidentsiaalsuskohustus

(Euroopa Keskpank, ringkiri nr 1/2006)

8.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Halduslikud sisejuurdlused – Juurdlust läbiviiva rühma kohustus kutsuda kõik kaebuse esitaja poolt välja pakutud tunnistajad – Puudumine

(Euroopa Keskpank, ringkiri nr 1/2006)

9.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Halduslikud sisejuurdlused – Juurdlust läbiviiva rühma liikme nimetamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Euroopa Keskpank, ringkiri nr 1/2006)

10.    Ametnikud – Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Ajaline kohaldamine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

1.      Personalieeskirjade artiklist 24 tulenev administratsiooni kohustus teenistujate eest hoolitseda kajastab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mille personalieeskirjad on kehtestanud ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes. See kohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad peamiselt seda, et kui pädev asutus teeb otsuse ametniku või teenistuja olukorra kohta, peab ta arvestama kõikide asjaoludega, mis võivad mõjutada seda otsust, ja seda tehes ei arvesta ta mitte üksnes teenistuse, vaid ka ametniku või teenistuja huvidega. Ka Euroopa Keskpangal oma töötajate suhtes hoolitsemiskohustus ja hea halduse põhimõtte järgmise kohustus.

(vt punkt 94)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMEA (punkt 67); 11. juuli 2012, kohtuasi F‑85/10: AI vs. Euroopa Kohus (punkt 166).

2.      Euroopa Keskpanga poolt vastu võetud ringkirja nr 1/2006 halduslike sisejuurdluste kohta artiklist 2 ja artikli 6 lõikest 14 koostoimes Euroopa Keskpanga ametieeskirjade artikliga 8.3.2 nähtub, et kui väidetava psühholoogilise ahistamisega seotud haldusliku sisejuurdluse aruandes järeldatakse, et kaebuse esitaja süüdistused Euroopa Keskpanga töötajate poolt ametikohustuste väidetava täitmata jätmise kohta on alusetud, saab pädeval asutusel selle tagajärjel lasuda üksnes kohustus halduslik sisejuurdlus lõpetada ja lõpetada esitatud kaebuse menetlemine meetmeid võtmata.

Seetõttu juhul, kui juhatus võtab vastu ametliku otsuse, millega ta võtab juurdluse lõpparuande teadmiseks ja otsustab paluda pädevatel üksustel puudutatud isikutele selle tulemusest teatada, kiidab ta heaks juurdluse lõpparuande sisu ja selle sisust tulenevad tagajärjed ehk halduslik sisejuurdluse lõpetamise ja esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise meetmeid võtmata. Selline otsus tähendab tingimata, et juhatus ei ole võtnud vastu otsust distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Seega kaebuse esitaja ei saa heita juhatusele ette seda, et viimane võttis vaikimisi vastu otsuse jätta distsiplinaarmenetlus algatamata, kuna sellise menetluse algatamata jätmine on automaatne tagajärg siis, kui haldusjuurdluse lõpetamisel tehakse otsus lõpetada kaebuse menetlemine meetmeid võtmata.

Igal juhul, kuna juurdluse lõpparuandes järeldatakse, et kaebuse esitaja süüdistused on alusetud, ei oleks juhatuse poolt selle aruande heakskiitmine kooskõlas distsiplinaarmenetluse algatamisega haldusjuurdluse all oleva isiku suhtes. Nimelt kuna ametieeskirjade artikkel 8.3.2 sätestab, et juhatus võib otsustada jätta haldusjuurdluse all oleva isiku suhtes distsiplinaarkaristuse määramata ja seega isegi ametikohustuste rikkumise puhul mitte algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlust, siis vastupidisel juhul, kui juurdluse lõpparuande kohaselt ei ole selle isiku vastu tõendusmaterjali leitud, saab juhatus teda sellest üksnes teavitada ja lõpetada juhtumi menetlemine meetmeid võtmata.

(vt punktid 105, 106, 111 ja 112)

3.      Protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 11 lõige 5 ei kehtesta erimenetlust juhatuse otsuste vastvõtmiseks, vaid piirdub selle kindlaksmääramisega, mitu häält igal juhatuse liikmel on ja milline häälte enamus on nõutud otsuste vastuvõtmiseks. Nimetatud säte ei luba seega järeldada, et juhatusel on keelatud võtta otsuseid vastu vaikimisi.

(vt punkt 113)

4.      Mis puudutab tähtaega, mille jooksul Euroopa Keskpanga teenistuja võib esitada seisukohad sellist väidetavat psühholoogilist ahistamist puudutava juurdluse aruande projekti kohta, mille ohver ta oli, siis kuna keskpanga poolt vastu võetud ringkiri nr 1/2006 halduslike sisejuurdluste kohta ei sätesta selleks tähtaega, tuleb kohaldada mõistliku menetlusaja põhimõtet.

Sellega seoses tuleb haldusmenetluse kestuse mõistlikust hinnata sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest ja eeskätt selle kontekstist, erinevatest läbitud menetlusetappidest, juhtumi keerukusest ning selle tähtsusest erinevatele asjaomastele pooltele. Seevastu ei saa seisukohtade esitamise tähtaja mõistlikkust kindlaks teha vastavalt sellele, kas kolmas isik oli oma ametialaste ülesannete täitmiseks kättesaadav.

(vt punktid 129 ja 131)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. oktoober 1997, liidetud kohtuasjad T‑213/95 ja T‑18/96: SCK ja FNK vs. komisjon (punkt 57); 17. september 2003, kohtuasi T‑137/01: Stadtsportverband Neuss vs. komisjon (punkt 125).

5.      Ametnikku kahjustav meede on selline, millel on otseselt ja vahetult isiku huve mõjutavad siduvad õiguslikud tagajärjed, mis toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Ametnike hagide valdkonnas ei ole otsust ettevalmistavad aktid seega kahjustavad meetmed personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses.

Nii on see Euroopa Keskpanga haldusliku sisejuurdluse tulemusel koostatud aruandega, mis toob välja keskpanga teenistuja ametikohustuste rikkumist puudutavad faktid ja asjaolud, ning mille puhul on lisaks tegemist üksnes ettevalmistava aktiga lõplikule otsusele, kas distsiplinaarjuurdlus algatada või mitte.

(vt punktid 137 ja 138)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑71/08: N vs. parlament (punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika); 15. september 2011, kohtuasi F‑6/10: Munch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.      Kuna juurdlusmenetlus, mis viiakse läbi Euroopa Keskpanga halduslikus sisejuurdluses, on halduslik, mitte kohtulik, sest selle juurdluse ainus eesmärk on faktiliste asjaolude kontrollimine, siis keskpanga teenistuja, kes on selles juurdluses kaebuse esitaja, ei saa tulemuslikult väita, et tal on tema kaitseõiguste hulka kuuluv õigus kasutada juurdlusmenetluses oma nõustaja abi. Asjaolu, et asjaomase isiku nõustaja ei saanud teda juurdluses abistada, ei too seega kaasa juurdluse ega sellest tulenevalt ka keskpanga juhatuse otsuse lõpetada juurdlus nõuetevastasust.

(vt punktid 137 ja 139)

7.      Psühholoogilise ahistamise kaebuse alusel algatatud haldusjuurdluse menetluses peab administratsioon kaaluma kahte õigust, mis võivad olla omavahel vastuolus ning milleks on kaebuses nimetatud isiku õigus kasutada oma kaitseõigusi ja kaebuse esitaja õigus sellele, et tema kaebus vaadatakse läbi nõuetekohaselt. Kaebuse esitaja selline õigus väljendub administratsioonil lasuvas konfidentsiaalsuskohustuses, mille kohaselt ta peab hoiduma igasugusest tegevusest, mis võib haldusjuurdluse tulemusi kahjustada.

Sellega seoses nähtub Euroopa Keskpanga poolt vastu võetud ringkirjast nr 1/2006 halduslike sisejuurdluste kohta, et haldusjuurdluse all olevatel isikutel on piiratud õigus tutvuda kaebuse esitaja esitatud dokumentidega, mistõttu see õigus piirdub olulisi asjaolusid käsitlevate dokumentidega. Piirates haldusjuurdluse all olevate isikute õigust dokumentidega tutvuda, on selle sätte eesmärk kaitsta nende isikute kaitseõigusi, tagades samal ajal administratsiooni poolt konfidentsiaalsuskohustuse täitmise.

(vt punktid 171 ja 174)

8.      Euroopa Keskpangas halduslikku sisejuurdlust läbiviival rühmal ei ole mingit kohustust kutsuda juurdluse raames kõiki kaebuse esitaja välja pakutud tunnistajaid.

(vt punkt 187)

9.      Euroopa Keskpanga halduslikus sisejuurdluses on juurdluse eest vastutaval isikul ja juurdlust läbiviival rühmal ulatuslik kaalutlusõigus selle hindamisel, kas on vaja väljaspoolt keskpanka kutsuda isikuid, et neid vastavalt määrata juurdlusrühma liikmeteks ja arvamuse saamiseks nendega nõu pidada. Liidu kohtu kontroll piirdub küsimusega, kas juurdluse eest vastutav isik ja juurdlusrühm jäid mõistlikkuse piiresse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

(vt punkt 194)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. mai 2007, kohtuasi F‑23/05: Giraudy vs. komisjon (punkt 136).

10.    Personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 sätestatud mõiste „psühholoogiline ahistamine” tõlgendamist kohaldatakse alates sätte jõustumisest ehk 1. maist 2004 toime pandud tegudele.

(vt punkt 212)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9 . detsember 2008, kohtuasi F‑52/05: Q vs. komisjon (punktid 132, 133 ja 135).