Language of document : ECLI:EU:F:2013:83

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

19. juuni 2013

Kohtuasi F‑89/11

Charles Dieter Goetz

versus

Euroopa Liidu Regioonide Komitee

Avalik teenistus – Ametnikud – Lepinguväline vastutus – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus – Hagi esitamise tähtaja algus – OLAF‑i juurdlus – Haldusjuurdlus – Distsiplinaarmenetlus distsiplinaarnõukogus – Administratsiooni kohustus tegutseda hoolsalt – Distsiplinaarmenetluse kestus – Karistust kehtestamata lõppenud distsiplinaarmenetluse algatamisest tulenev vastutus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. D. Goetz palub sisuliselt mõista Euroopa Liidu Regioonide Komiteelt esiteks välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis talle tekitati sellega, et ebakindel olukord, milles ta oli alates tema vastu esitatud süüdistuste esitamisest, kestis liiga pikalt, teiseks mittevaralise kahju eest, mis Regioonide Komitee talle tekitas teda puudutavate haldus- ja distsiplinaarmenetluste käigus tehtud vigade ja hooletuse tõttu, ning kolmandaks varaline kahju, mis talle tekitati tema sunnitud ja enneaegse pensionile jäämise tõttu.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta C. D. Goetzi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Regioonide Komitee kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Tähtaeg – Institutsioonile esitatud kahju hüvitamise nõue – Mõistliku aja nõude järgimine – Tähtaja kestus ja algus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikkel 90)

2.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Ametnikule või teenistujale tekitatud kahju hüvitamine – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Ulatus

(ELTL artiklid 268 ja 270 ning artikli 340 teine lõik; personalieeskirjad, artiklid 24, 90 ja 91)

3.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Nõuded hüvitada distsiplinaarmenetluse liiga pika kestusega tekitatud mittevaraline kahju – Vastuvõetavus – Tingimused

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Tähtaeg – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja administratsiooni kohustus tegutseda hoolsalt – Hindamine – Järgimata jätmine – Erandlikud asjaolud – Tõendamiskoormis

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2; personalieeskirjad, IX lisa)

5.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Tähtaeg – Administratsiooni kohustus tegutseda mõistliku aja jooksul – Distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnev juurdlus – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus

(Personalieeskirjad, IX lisa)

6.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Personalieeskirjade IX lisas kindlaksmääratud tähtaeg – Mittelõplik tähtaeg

(Personalieeskirjad, IX lisa)

7.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Samu asjaolusid käsitleva kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse ühitatud läbiviimine – Distsiplinaarmenetluse peatamine – Põhjendatus – Asjaomase ametniku taotlus oodata ära õigusasutuste otsus tema kohta – Lubatavus

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 25)

8.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Ametisse nimetava asutuse ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pädevused – Ulatus

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 3; komisjoni otsus 1999/352)

9.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Siseauditi aruanne – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikkel 90)

10.    Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt juurdluse algatamine ja seejärel ametisse nimetava asutuse poolt distsiplinaarmenetluse algatamine – Kaalutlusõigus – Ulatus – Veenvate tõendite olemasolu vajadus – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine

(Personalieeskirjad, IX lisa)

1.      Juhul kui taotletakse üksnes kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud rikkumise ja tegemata jätmisega, mida õiguslike tagajärgede puudumise tõttu ei saa pidada isikut kahjustavaks meetmeks, on nõuded vastuvõetavad ainult siis, kui hageja on need administratsioonile enne kahju hüvitamise nõudes esitanud mõistliku aja jooksul, mida tuleb pidada kulgevaks alates väidetava kahju tegelikust tekitamisest, ning seejärel kaebuses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale personalieeskirjade artiklite 90 lõikes 2 ette nähtud tähtaegade jooksul.

Sellega seoses tuleb märkida, et isegi kui tähtaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude alusel ning eelkõige lähtuvalt vaidluse olulisusest asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukusest ning poolte käitumisest, võib samuti arvestada võrdlust Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 ette nähtud viieaastase aegumistähtajaga lepinguvälise vastutuse hagide vallas, kuigi seda tähtaega ei kohaldata liidu ja tema teenistujate vahelistes kohtuvaidlustes.

(vt punktid 95 ja 96)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. aprill 2007, kohtuasi C‑282/05 P: Holcim (Deutschland) vs. komisjon (punkt 33); 17. juuli 2008, kohtuasi C‑51/05 P: komisjon vs. Cantina sociale di Dolianova jt (punkt 63).

Esimese Astme Kohus: 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (punkt 71).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. mai 2007, kohtuasi F‑23/05: Giraudy vs. komisjon (punkt 69).

2.      Institutsiooni poolt ametnikule või teenistujale tekitatud kahju hüvitamise hagidele, mis on algatatud ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel, kohaldatakse konkreetseid erinorme võrreldes nendega, mis tulenevad ELTL artikli 268 ja ELTL artikli 340 teise lõigu kohaselt liidu lepinguvälist vastutust reguleerivatest üldpõhimõtetest. Personalieeskirjadest tuleneb nimelt, et erinevalt teistest isikutest on liidu ametnik või teenistuja seotud institutsiooniga, kus ta töötab, töösuhtega, mis sisaldab vastastikuste spetsiifiliste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mis väljendub institutsiooni hoolitsemiskohustuses asjaomase isiku suhtes. Sellest tuleneb, et kui tegemist on liidu kui tööandjaga, on tal suurem vastutus, mis seisneb kohustuses hüvitada oma töötajatele kogu kahju, mis ta on tekitanud tööandjana toime pandud rikkumistega, ilma et oleks vaja Euroopa avaliku teenistuse kohtuvaidlustes institutsiooni lepinguvälise vastutuse tuvastamiseks tõendada, et on olemas piisavalt oluline rikkumine või et institutsioon on ilmselgelt ja tõsiselt eiranud kaalutlusõiguse piire.

(vt punkt 98)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. detsember 2010, kohtuasi T‑143/09 P: komisjon vs. Petrilli (punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika); 12. juuli 2012, kohtuasi T‑308/10 P: komisjon vs. Nanopoulos (punktid 103 ja 104).

3.      Asjaolu, et mittevaraline kahju, millele ametnik tugineb seetõttu, et distsiplinaarmenetluse kestus oli liiga pikk, ei olnud sel kuupäeval, kui ta kahju hüvitamise nõude esitas, täielikult välja kujunenud, ei kujuta endast menetluse liiga pika kestusega seotud hüvitamisnõude vastuvõetavuse tingimust. Nimelt, kui see ei oleks nii, võiks administratsioon menetluse lõpetamisega lõputult venitada, et takistada vastutuse tekkimist menetluse liiga pika kestuse tõttu.

(vt punkt 122)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 11. aprill 2006, kohtuasi T‑394/03: Angeletti vs. komisjon.

4.      Administratsioonil on isiku olukorra käsitlemisel kohustus tegutseda hoolsalt. See kohustus on liidu õiguse üldpõhimõte, mille järgimise tagab liidu kohus ja mis on sätestatud hea halduse põhimõtte osana Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 ning mille järgimata jätmine võib kaasa tuua liidu vastutuse tekkimise. Kui ilmneb, et administratsioon ei ole tegutsenud hoolsalt, peab administratsioon tõendama, et on olemas erandlikud asjaolud, mis põhjendavad tema käitumist.

Distsiplinaarmenetluse valdkonnas on ametisse nimetav asutus või vastaval juhul Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kohustatud hoolsalt tegutsema alates hetkest, mil administratsioon on saanud teada asjaoludest ja käitumisest, mis võivad osutuda ametniku poolt personalieeskirjade järgsete kohustuste rikkumiseks, et hinnata, kas tuleb algatada juurdlus, ning vajadusel seda juurdlust läbi viies ning ametisse nimetava asutuse puhul distsiplinaarmenetlust läbi viies. Mis puudutab nimelt distsiplinaarmenetlust, siis see asutus peab tegutsema selliselt, et iga toiming sooritatakse mõistliku aja jooksul pärast sellele eelnenud toimingut.

Selle hindamiseks, kas administratsiooni poolt hoolsuse puudumine muutis asjaomasele ametnikule raskeks kaitseõiguste kasutamise, mis nii põhjendaks sarnaselt aegumissättega selle menetluse tulemusel võetud karistuse tühistamist, tuleb võtta arvesse aega, mis jääb vaidlusaluste asjaolude asetleidmise kuupäeva ja kuupäeva, mil ametisse nimetav asutus või OLAF sellest teada sai, vahele. Seevastu ei ole see aeg asjakohane selle hindamiseks, kas ametisse nimetav asutus või OLAF tekitasid isikule – hoides teda liiga pika aja jooksul stressiolukorras, mis on seotud sellega, et teda kahtlustati personalieeskirjade järgsete kohustuste rikkumises – kahju, mida peab hüvitama, kuna niikaua, kui sellisel juhul ei ole ametisse nimetav asutus või OLAF saanud teadlikuks ühestki asjaolust, mis võiks osutada asjaomase ametniku poolt toimepandud rikkumise olemasolule, ei saa ei ühele ega teisele ette heita, et ta pidas nimetatud ametnikku hoolsuse puudumise tõttu liiga kaua teadmatus olukorras.

(vt punktid 123 ja 125–127)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. september 2006, kohtuasi C‑105/04 P: Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied vs. komisjon (punkt 35).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Angeletti vs. komisjon (punkt 162).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. jaanuar 2010, liidetud kohtuasjad F‑124/05 ja F‑96/06: A ja G vs. komisjon (punkt 395); 8. märts 2012, kohtuasi F‑12/10: Kerstens vs. komisjon (punktid 124–126).

5.      Ametisse nimetava asutuse valik viia lisaks Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusele läbi halduslik sisejuurdlus toob tingimata kaasa distsiplinaarmenetluse kestuse pikenemise, ent samas ei saa põhimõtteliselt asuda seisukohale, et selle haldusliku sisejuurdluse läbiviimine muudab selle ajavahemiku kestuse liiga pikaks. Nimelt kui vaidlusalused asjaolud on üpris keerulised või kui administratsioon ei ole piisavalt asjatundlik selleks, et hinnata, kas eriti finantsvaldkonna teatud praktika tähendab rikkumist, siis võib ametisse nimetaval asutusel olla vaja kasutada kolmandate isikute teenuseid, et selgitada OLAF‑i juurdlusaruandes välja toodud tegude ulatust.

(vt punktid 135 ja 136)

6.      Personalieeskirjade IX lisa ei sätesta ühtegi tähtaega, mille jooksul ametisse nimetav asutus peab pärast seda, kui ta võttis vastu otsuse algatada distsiplinaarmenetlus distsiplinaarnõukogus, esitama distsiplinaarnõukogule oma aruande. Igal juhul ei ole personalieeskirjade IX lisas nimetatud tähtajad lõplikud ning selles lisas ette nähtud tähtaegadest pikemaid tähtaegu võib olla vaja asjaoludele piisavalt täieliku hinnangu ja asjaomasele isikule personalieeskirjadega nõutud tagatiste andmiseks.

(vt punkt 141)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1997, kohtuasi T‑12/94: Daffix vs. komisjon (punktid 130 ja 131); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑307/01: François vs. komisjon (punkt 47).

7.      Põhjendus, mis on seotud sellise ametniku taotluse rahuldamisega, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus ja siseriiklik kriminaalmenetlus, et oodataks ära siseriiklike ametiasutuste otsus tema suhtes, näib olevat selline, mis võib õiguspäraselt põhjendada distsiplinaarmenetluse peatamist ning seega distsiplinaarmenetluse kestuse pikenemist.

Sellega seoses on tõsi, et personalieeskirjade IX lisa artikkel 25 ei kohusta distsiplinaarnõukogu oma tööd peatama. Esiteks ei takista selle artikli sõnastuse kohaselt paralleelne kriminaalmenetlus distsiplinaarmenetluse kulgemist, vaid üksnes ametisse nimetaval asutusel oma otsuse vastuvõtmist. Teiseks on administratsioon kohustatud peatama distsiplinaarmenetluse ainult siis, kui ametnik tõendab, et kriminaalmenetlus tema suhtes on algatatud, mistõttu see mõiste, kuna see tähendab kriminaalmenetluse algatamist karistuse kohaldamiseks, ei hõlma juurdluse, teabe või uurimise olemasolu, vaid eeldab seda, et kriminaalmenetlus oli algatatud.

Siiski ei tähenda asjaolu, et distsiplinaarnõukogu koosseisul ei ole õigust peatada distsiplinaarmenetlust, et tema poolt tehtud otsus distsiplinaarmenetlus peatada ei ole põhjendatud. Nimelt tuleb selle kindakstegemiseks, kas selline peatamine on asjakohane, võtta arvesse ainult neid asjaolusid, millest otsuse teinud distsiplinaarasutus või -organ oli otsuse tegemisel teadlik.

Seevastu põhjendused, mis on seotud toimiku keerukuse, kogutavate tunnistuste arvu ja distsiplinaarnõukogu poolt kavatsetud muude menetlustoimingutega, ei võimalda põhjendada distsiplinaarmenetluse peatamist ja seetõttu distsiplinaarmenetluse pikenemist, vaid kõige enam peavad need asjaolud viima selleni, et distsiplinaarnõukogu kasutab hageja toimiku läbivaatamiseks rohkem vahendeid. Samamoodi ei saa distsiplinaarmenetluse peatamist õigustada suvine ajagraafik.

(vt punktid 147 ja 150–153)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. juuni 2012, kohtuasi F‑54/11: BG vs. Euroopa Ombudsman (punkt 70).

8.      Kuigi personalieeskirjade IX lisa artikkel 3 näeb ette, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemusel peab ametisse nimetav asutus või ametiisik, mitte OLAF otsustama distsiplinaarmenetluse algatamise ja seejärel võimaluse üle määrata karistus, ei saa nendest sätetest tuletada, et nimetatud asutus või ametiisik võib OLAF‑i juurdluse lõpetada, sest vastasel korral seataks kahtluse alla OLAF‑i juurdluste sõltumatuse põhimõte, mis on sätestatud otsuse 1999/352, millega asutatakse OLAF, artiklis 3.

(vt punkt 159)

9.      Isikut kahjustav meede personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses ei ole institutsiooni siseauditi aruanne, mille eesmärk on analüüsida üksuse toimimist, mitte isiku tegevust, ning mis ei ole seega seotud sellise ametnikku kahjustava akti õiguspärasusega, mille peale viimati nimetatud ametnik peab selleks, et see oleks vastuvõetav, esitama kaebuse personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud kolmekuulise tähtaja jooksul.

(vt punkt 170)

10.    Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) ja ametisse nimetaval asutusel on vastastikku ulatuslik kaalutlusõigus selle otsustamiseks, kas neile teadaolevaid andmeid arvestades tuleb algatada juurdlusetapp ja seejärel vajaduse korral üks personalieeskirjade IX lisa 4. ja 5. jaos ette nähtud distsiplinaarmenetlustest.

Siiski ei õigusta see ulatuslik kaalutlusõigus seda, et vastavalt asjaoludele algatavad OLAF või nimetatud asutus menetluse nii, et neil ei ole asjaomase isiku suhtes isegi mingeidki tõendeid. Seetõttu selleks, et kaitsta asjaomase ametniku õigusi, peavad nii OLAF kui ka ametisse nimetav asutus tagama, et enne juurdluse algatamist oleks tõendeid, mis viitavad asjaomase isiku poolt tema personalieeskirjade järgsete kohustuste rikkumisele, ning enne distsiplinaarmenetluse algatamist piisavalt täpseid ja asjakohaseid tõendeid kahtluste põhjendamiseks. Lisaks peavad OLAF ja nimetatud asutus võtma arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, mis nõuab neilt, et nad jääksid oma väljaütlemistes mõõdukaks.

(vt punktid 184 ja 185)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Giraudy vs. komisjon (punkt 99).

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi komisjon vs. Nanopoulos (punktid 150 ja 152).