Language of document : ECLI:EU:F:2013:34

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

13. märts 2013

Kohtuasi F‑91/10

AK

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Personalieeskirjade artikli 43 esimene lõik – Karjääriarengu aruannete hiline koostamine – Mittevaraline kahju – Edutamisvõimaluse kaotus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega AK palub esiteks tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. novembri 2009. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus esiteks hüvitada kahju, mida ta kandis väidetavalt seetõttu, et perioodide 2001−2002, 2004, 2005 ja 2008 kohta ei koostatud karjääriarengu aruandeid, ning teiseks algatada haldusjuurdlus väidetavate psühholoogilise ahistamise episoodide uurimiseks; teiseks mõista komisjonilt välja kahjuhüvitis.

Otsus: Mõista komisjonilt AK‑le välja hüvitis summas 15 000 eurot talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Mõista komisjonilt AK kasuks välja 4000 euro suurune hüvitis selle eest, et viimane kaotas võimaluse, et ta edutatakse enne 2008. aasta 1. märtsi palgaastmest A5 või samaväärsest palgaastmest kõrgemale palgaastmele. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja AK kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Kahju hüvitamise nõue – Karjääriarengu aruannete hiline koostamine – Ametnik, kes on püsivalt ja täielikult töövõimetuks tunnistamise tõttu pensionile saadetud – Põhjendatud huvi säilimine

(Personalieeskirjad, artiklid 53, 78, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Hilinemine – Ametialase eksimusega tekitatud mittevaraline kahju – Tingimused – Ametnik, kes on püsivalt ja täielikult töövõimetuks tunnistamise tõttu pensionile saadetud – Kahju ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tühistava kohtuotsuse mõistliku aja jooksul täitmise kohustuse rikkumine – Ametialane eksimus

(ELTL artikkel 266)

4.      Ametnike hagid – Täielik pädevus – Võimaluse kaotusega seonduva varalise kahju hüvitamine – Hindamine – Kriteeriumid

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

1.      Töövõimetuse tõttu automaatselt pensionile saadetud ametnikul – olgu tema uuesti töölehakkamine täiesti hüpoteetiline või reaalne – säilib põhimõtteliselt huvi selle vastu, et talle hüvitataks kahju, mida ta karjääriarengu aruannete koostamisega viivitamise tõttu tõesti kandis. Siiski ei vabasta see nimetatud ametnikku Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamise nõuete järgimisest, mille hulgas on eelkõige tingimus, et hüvitise saamiseks peab ta tõendama, et ta kandis tegelikku ja kindlat kahju.

(vt punktid 33 ja 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. jaanuar 1982, liidetud kohtuasjad 256/80, 257/80, 265/80, 267/80 ja 5/81: Birra Wührer jt vs. nõukogu ja komisjon (punkt 9); 22. detsember 2008, kohtuasi C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon.

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1996, kohtuasi T‑99/95: Stott vs. komisjon (punkt 72).

Avaliku Teenistuse Kohus: 12. mai 2011, kohtuasi F‑50/09: Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (punkt 117), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑401/11 P; 13. september 2011, kohtuasi F‑101/09: AA vs. komisjon (punkt 78).

2.      Administratsioon peab hoolitsema karjääriarengu aruannete perioodilise koostamise eest personalieeskirjades või nende alusel vastu võetud õigusnormides ette nähtud kuupäevadeks ning karjääriarengu aruannete korrapärase koostamise eest nii hea halduse tagamiseks kui ka ametnike huvide kaitsmiseks. Eriliste asjaolude puudumise korral paneb administratsioon siis, kui ta koostab karjääriarengu aruande hilinemisega, seega toime ametialase eksimuse, mis toob kaasa tema vastutuse.

Viivitus karjääriarengu aruannete koostamisel võib juba iseenesest ametnikku kahjustada ja seda ainuüksi sellega, et niisuguse aruande puudumine võib mõjutada tema karjääri arengut teataval hetkel, kui tehakse seda puudutavaid otsuseid. Selles mõttes võib lubada, et töövõimetuse tõttu automaatselt pensionile saadetud ametnik palub hüvitada tegeliku ja kindla mittevaralise kahju, mis on tingitud tema ebakindluse‑ ja rahutusetundest oma tööalase tuleviku osas, mida võis omakorda tekitada karjääriarengu aruande puudumine tema kohta, kui ta töötas. See on nii seda enam, et karjääriarengu aruanne kujutab endast kirjalikku ja formaalset tõendit, mis kinnitab selle töö kvaliteeti, mida ametnik on asjaomasel perioodil teinud.

Seevastu juhul, kui töövõimetuse tõttu pensionile saadetud ametniku uuesti töölehakkamine on hüpoteetiline, ei saa ametnik enam ajavahemiku osas pärast tema automaatselt pensionile saatmist tugineda tegelikule ja kindlale mittevaralisele kahjule, mille tekitas ebakindluse‑ ja rahutusetunne tema tööalase tuleviku osas, sest just see tööalane tulevik ongi hüpoteetiline.

(vt punktid 49, 60 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. mai 1997, kohtuasi T‑59/96: Burban vs. parlament (punkt 68); 23. oktoober 2003, kohtuasi T‑279/01: Lebedef vs. komisjon (punktid 55 ja 56); 30. september 2004, kohtuasi T‑246/02: Ferrer de Moncada vs. komisjon (punkt 68).

3.      Institutsioonilt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, nõutakse tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Kuna niisuguse kohtuotsuse täitmine eeldab teatavate haldusmeetmete võtmist, on institutsiooni käsutuses mõistlik tähtaeg selle kohtuotsuse täitmiseks. Järelikult eirab institutsioon ELTL artiklit 266 ja paneb toime vea, mis võib tuua kaasa liidu vastutuse, kui ta – ilma et esineks erilisi raskusi tühistava kohtuotsuse tõlgendamisel või praktilisi raskusi – jätab võtmata konkreetsed meetmed selle kohtuotsuse täitmiseks mõistliku aja jooksul.

(vt punkt 50)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. juuli 1997, kohtuasi T‑81/96: Apostolidis jt vs. komisjon (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. aprill 2007, liidetud kohtuasjad F‑44/06 ja F‑94/06: C ja F vs. komisjon (punktid 60 ja 63–67).

4.      Niisuguse võimaluse kaotus nagu eelkõige varasema edutamise võimalus kujutab endast – tingimusel et see on piisavalt tõendatud – hüvitatavat varalist kahju. Töövõimetuse tõttu automaatselt pensionile saadetud ametnikul säilib õigus taotleda edutamisvõimaluse kaotuse hüvitamist, isegi kui tema uuesti töölehakkamine on hüpoteetiline, sest see võimaluse kaotus võis teda kahjustada siis, kui ta töötas, ja see võib peegelduda talle makstava invaliidsustoetuse summas, samuti talle hiljem makstava vanaduspensioni summas.

Selleks et määrata kindlaks võimaluse kaotuse korral makstava hüvitise summa, tuleb kõigepealt tuvastada, mis laadi võimaluse ametnik kaotas, ja siis kindlaks teha kuupäev, millest alates oleks see võimalus talle kasu toonud, seejärel see võimalus kvantifitseerida ja lõpuks täpsustada, millised olid selle võimaluse kaotuse rahalised tagajärjed ametnikule. Lisaks tuleb võimalus, mille ametnik kaotas, kindlaks määrata objektiivselt, kui see on võimalik, ja seda täpse analüüsi tulemusena saadud matemaatilise koefitsiendina. Kui seda võimalust ei saa aga nõnda kvantifitseerida, on lubatud kantud kahju hinnata ex æquo et bono.

(vt punktid 69, 91 ja 92)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi AA vs. komisjon (punktid 81, 83, 93 ja 94).

Euroopa Liidu Üldkohus: 10. november 2010, kohtuasi T‑260/09 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Simões Dos Santos (punkt 104).