Language of document : ECLI:EU:F:2013:78

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(ainukohtunik)

18. juuni 2013

Kohtuasi F‑98/11

Bernard Jargeac jt

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töötasu – Peretoetused – Õppetoetus – Maksmise tingimused –Mujalt saadava samalaadse toetuse mahaarvamine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega B. Jargeac, J. A. Aliaga Artero, Charrière, R. Clarke, F. Domingues, H. Hughes, J. Lanneluc ja A. I. Zein (edaspidi „esimesed kaheksa hagejat”) paluvad esiteks tühistada Euroopa Komisjoni otsused, mille kohaselt arvutatakse nende laste eest makstavatest personalieeskirjades ette nähtud õppetoetustest maha Centre de Documentation et dʼInformation sur lʼEnseignement Supérieur du Grand-Duché du Luxembourgi (edaspidi „Cedies”) määratud stipendiumid, kuna need on samalaadsed kui personalieeskirjades ette nähtud õppetoetused, ning teiseks komisjoni otsused alusetult saadu tagastamiseks. P. Finch esitas omakorda käesoleva hagi nõudega tühistada komisjoni otsus, millega palutakse tal teada anda, kas tema laps sai Cediesilt stipendiumi, ja milles peatatakse seniks selle lapse eest ette nähtud õppetoetus alates 1. detsembrist 2010.

Otsus:      Tunnistada hagi P. Finchi esitatud osas ilmselgelt vastuvõetamatuks. Jätta hagi B. Jargeac’i, J. A. Aliaga Artero, Charrière’i, R. Clarke’i, F. Domingues’e, H. Hughes’i, J. Lanneluc’i ja A. I. Zein’i esitatud osas ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta B. Jargeac’i ja lisas loetletud kaheksa ametniku või endise ametniku kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Komisjon – Pädevuse teostamine – Allkirjaõiguse delegeerimine – Lubatavus – Tingimused

(Komisjoni kodukord, artikkel 27)

2.      Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Õppetoetus – Personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2 ette nähtud kattumise välistamise normi kohaldamise tingimused mujalt saadavate samalaadsete toetuste korral – Kohaldamine õppijatele mõeldud Luksemburgi rahalisele hüvitisele – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikli 67 lõike 1 punkt c ja lõige 2)

3.      Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tuginemine sellele, et ametnik, kes ei teatanud liidu peretoetustega samalaadsetest toetustest, ei olnud teadlik alusetust maksest – Lubamatus

(Personalieeskirjad, artikli 67 lõige 2 ja artikkel 85; VII lisa artiklid 1–3)

1.      Mis puudutab ametniku poolt komisjoni nimel ja tema kontrolli all allkirjastatud otsuseid, siis allkirjaõiguse delegeerimine on komisjoni kodukorrale vastav komisjoni talituste sisemist korraldust puudutav meede, mis on tavapärane vahend, millega komisjon oma pädevust teostab.

Nimelt on liidu õiguse kohaselt rakendusvolituste delegeerimine seaduslik, kui see ei ole ametlikult keelatud ühegi õigusaktiga. Seda enam peab see nii olema samuti lihtsa allkirjaõiguse delegeerimise puhul.

(vt punktid 38 ja 39)

Viited:

Eruroopa Kohus: 17. oktoober 1972, kohtuasi 8/72: Vereeniging van Cementhandelaren vs. komisjon (punktid 10–14); 17. jaanuar 1984, liidetud kohtuasjad 43/82 ja 63/82: VBVB ja VBBB vs. komisjon (punkt 14); 11. oktoober 1990, kohtuasi C‑200/89: FUNOC vs. komisjon (punktid 13 ja 14).

Esimese Astme Kohus: 6. detsember 1994, kohtuasi T‑450/93: Lisrestal jt vs. komisjon (punkt 34); 14. mai 1998, kohtuasi T‑338/94: Finnboard vs. komisjon (punkt 82); 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑333/99: X vs. EKP (punkt 102 ja seal viidatud kohtupraktika); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (punkt 49).

2.      „Samalaadsete” toetustena personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2 ette nähtud kattumise välistamise normi kohaselt on käsitletavad ainult sellised toetused, mis on võrreldavad ja mida makstakse samal eesmärgil. Samalaadse toetusena kvalifitseerimisel on otsustav tegur asjaomaste toetustega taotletud eesmärk.

Sellega seoses on personalieeskirjade artikli 67 lõike 1 punktis c ette nähtud õppetoetus ja Luksemburgis stipendiumi ja laenu vormis makstav rahaline hüvitis, mille eesmärk on anda õppijatele rahalist abi, mis võimaldab neil oma õpinguid ja elamiskulusid rahastada, sama eesmärgiga, kuna nendega kaetakse ametniku ülalpeetava lapse koolituskulusid.

Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et nende kahe toetuse saajad ei ole samad. Nimelt see, et personalieeskirjade alusel saadav toetus määratakse ametnikule ja siseriiklik toetus makstakse lapsele või määratakse ametlikult talle, ei ole otsustav selle hindamisel, kas toetused on personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 tähenduses samalaadsed. Samuti ei ole otsustav asjaolu, et siseriiklik toetus määratakse liikmesriigi territooriumil elamise tõttu ning seetõttu ei ole see seotud töösuhtega, erinevalt personalieeskirjade alusel saadavast õppetoetusest.

(vt punktid 48–50)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. oktoober 1977, kohtuasi 106/76: Gelders-Deboeck vs. komisjon (punkt 16); 13. oktoober 1977, kohtuasi 14/77: Emer-van den Branden vs. komisjon (punkt 15); 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weiβenfels vs. parlament (punkt 89).

Esimese Astme Kohus: 10. mai 1990, kohtuasi T‑117/89: Sens vs. komisjon (punkt 14); 11. juuni 1996, kohtuasi T‑147/95: Pavan vs. parlament (punkt 41).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. veebruar 2007, kohtuasi F‑62/06: Guarneri vs. komisjon (punktid 39, 40 ja 42); 5. juuni 2012, kohtuasi F‑83/10: Giannakouris vs. komisjon (punkt 37); 5. juuni 2012, kohtuasi F‑84/10: Chatzidoukakis vs. komisjon (punkt 37).

3.      Juhul kui rikutakse kohustust teatada mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest, mis on ette nähtud personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2, siis ei saa peretoetusi saav ametnik enam tugineda personalieeskirjade artiklile 85 ja sellele, et ta ei olnud teadlik alusetust maksest.

Nimelt tuleb personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2 tõlgendada nii, et institutsioonid peavad kindlaks tegema, kas ametniku või teenistuja poolt ettenähtud kohustuse kohaselt deklareeritud toetused on samalaadsed personalieeskirjade VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstud peretoetustega.

(vt punktid 59–61)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 6. märts 1996, kohtuasi T‑141/95: Schelbeck vs. parlament (punktid 38 ja 39).