Language of document : ECLI:EU:F:2012:152

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

14. november 2012

Kohtuasi F‑75/11

Vincent Bouillez

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2007. aasta edutamine – Edutamisest keeldumine – Tühistamine – Meetmed kohtuotsuse täitmiseks – Uus teenete võrdlev hindamine – AST kategooria ametnike teenete võrdlev hindamine nende teenistuskäigu kaupa

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega M. Bouillez palub sisuliselt tühistada otsus jätta ta 2007. aasta edutamise raames palgaastmele AST 7 edutamata, mille nõukogu võttis vastu 1. oktoobril 2010 pärast uut teenete võrdlevat hindamist selleks, et täita Avaliku Teenistuse Kohtu 5. mai 2010. aasta otsust kohtuasjas F‑53/08: Bouillez jt vs. nõukogu (edaspidi „5. mai 2010. aasta kohtuotsus”).

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja neljandik V. Bouillezʼ kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku hageja kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Ametisse nimetava asutuse poolt kõikide edutavate ametnike hindamise vajadus

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – AST tegevusüksuse ametnikud – Erinev hindamine teenistuskäigu kaupa

(Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikkel 10)

3.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

4.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Personalieeskirjade artikkel 45, mis paneb ametisse nimetavale asutusele kohustuse võrdlevalt hinnata edutamiseks kõlblike ametnike teeneid, eeldab, et selline hindamine hõlmab kõiki edutatavaid ametnikke sõltumata nende täidetavatest töökohustustest. Selline nõue väljendab nii ametnike võrdse kohtlemise põhimõtet kui ka nende õigust ametikohal edasijõudmisele.

Kuna personalieeskirjade seadusandja kavatses hõlmata ühte tegevusüksusesse kõik administraatorid sõltumata sellest, kas nad täidavad keelevaldkonna või muid ülesandeid, siis peab edutamise üle otsustamisel pädev ametisse nimetav asutus viima läbi ühe teenete võrdleva hindamise, mis puudutab kõiki samale palgaastmele edutatavaid ametnikke.

(vt punktid 33 ja 34)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. detsember 2010, kohtuasi F‑14/09: Almeida Campos jt vs. nõukogu (punktid 31 ja 35 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      AST tegevusüksuse ametnike osas näeb personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 ette protsendimäärad iga palgaastme vabade ametikohtade kindlaksmääramiseks, mis erinevad vastavalt erinevale teenistuskäigule.

Kuna administratsioon peab neid määrasid järgima, siis ametisse nimetav asutus toimib õiguspäraselt, kui ta võrdleb ainult sama teenistuskäiguga AST tegevusüksuse ametnike teeneid.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui edutamise jaoks võrreldakse AST tegevusüksuse ametnike teeneid teenistuskäigu kaupa, siis see ei riku personalieeskirjade artiklit 45, kuna personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 on erinorm personalieeskirjade üldsätetest.

(vt punktid 35–37)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2011, kohtuasi F‑20/09: Juvyns vs. nõukogu (punktid 42 ja 43).

3.      Nende teenete võrdlevaks hindamiseks, mida personalieeskirjade artikli 45 alusel edutamisotsuse raames arvestada, on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus.

Seoses sellega jätab personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 institutsioonidele teatud vabaduse faktiliste asjaolude osas, mida ta võtab arvesse edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel, kuna selles osas ei ole sättes toodud ammendavat nimekirja. Personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 täpsustab termini „eelkõige” kasutamisega, millised on kolm peamist faktilist asjaolu, mida peab kindlasti arvesse võtma teenete võrdleval hindamisel. See ei välista siiski teiste faktiliste asjaolude arvessevõtmist, mis võivad samuti anda aimu edutatavate ametnike teenetest. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et edutamisel saab ametisse nimetav asutus täiendava võimalusena siis, kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed, võtta arvesse kandidaatide vanust ja teenistusstaaži vastaval palgaastmel või üksuses. Nimelt ei ole ei vanus ega teenistusstaaž iseenesest need, mis annavad aimu edutamise kanditaatide teenetest. Sel põhjusel saab neid seega võtta arvesse ainult valiku tegemiseks võrdsete teenetega ametnike vahel.

Administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus selles osas, millise vastava tähtsuse ta omistab personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 viidatud igale asjaolule kolmest faktilisest asjaolust, mida tuleb arvesse võrra edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel, kuna selle artikli sätted ei välista võimalust neid kriteeriume võrdlevalt kaaluda, kui see on põhjendatud.

(vt punktid 56–58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus. 24. märts 2011, kohtuasi F‑104/09: Canga Fano vs. nõukogu (punkt 68), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑281/11 P; 28. september 2011, kohtuasi F‑9/10: AC vs. nõukogu (punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Ametisse nimetava asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel piirab vajadus viia ametnike teenete võrdlev hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

Selles valdkonnas peab kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud.

Avaliku Teenistuse Kohus ei saa seega üksikasjalikult uuesti läbi vaadata edutatavate kandidaatide kõiki toimikuid selleks, et tagada, et ta on ametisse nimetava asutuse järeldusega nõus, kuna seda tehes väljuks ta õiguspärasuse kontrolli raamest, asendades ametisse nimetava asutuse hinnangu edutatavate kanditaatide teenetele enda hinnanguga.

Lisaks ei saa Avaliku Teenistuse Kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut enda hinnanguga ametnike kvalifikatsiooni ja teenete kohta ning ilmselge hindamisvea tõttu tühistamine on võimalik ainult siis, kui toimiku dokumentidest nähtub, et ametisse nimetav asutus ületas kaalutlusruumi piire.

(vt punktid 59–62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Casini vs. komisjon (punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi AC vs. nõukogu (punktid 14 ja 23); 13. detsember 2011, kohtuasi F‑51/08 RENV: Stols vs. nõukogu (punktid 37 ja 38).