Language of document : ECLI:EU:F:2012:168

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

3. detsember 2012

Kohtuasi F‑45/12

BT

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Lepinguline töötaja – Lepingu pikendamata jätmine – Piisavalt põhjendamata hagi – Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BT palub eelkõige tühistada komisjoni otsuse jätta tema lepingulise töötaja leping pikendamata (edaspidi „vaidlusalune otsus”).

Otsus:      Jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Ebaselgus – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

Hagi nõuded, mis ei vasta Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punktiga e kehtestatud nõuetele, tuleb ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jäta läbi vaatamata osas, milles nendest ei tulene ükski õiguslik väide piisava selgusega selleks, et kostja ja menetlev kohus saaks seda lihtsalt ja täpselt tuvastada. Nimelt tuleb vastavalt artikli 35 lõike 1 punktile e hagiavalduses esitada väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Avaliku Teenistuse Kohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse enda tekstist. Kuigi tuleb möönda, et hagi väidete esitamine ei ole seotud kodukorra terminoloogia ega loeteluga ning et nende väidete esitamine pigem nende sisust kui õiguslikust kvalifikatsioonist lähtuvalt võib olla piisav, kuid seda siiski tingimusel, et need väited tulenevad piisavalt selgelt hagiavaldusest.

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja, mida sama põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusele, artikli 19 kolmandale lõigule peab pooli – välja arvatud liikmesriigid, liidu institutsioonid, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigid ning selles lepingus osutatud Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) järelevalveamet – esindama advokaat. Advokaadi kui õigusemõistmisele kaasaaitava isiku peamine ülesanne on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

(vt punktid 15–19 ja 21)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (punkt 21).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑76/09: AH vs. komisjon (punktid 29 ja 31).