Language of document : ECLI:EU:F:2013:114

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. juuli 2013

Kohtuasi F‑111/10

AN

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametniku õigused ja kohustused – Asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, mis kahjustab liidu huvisid – Ametniku kohustus informeerida oma ülemust või OLAF‑it – Taotlus saada personalieeskirjade artikli 22a lõike 3 kohaselt kaitset – Psühholoogiline ahistamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles AN palub sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni otsus, millega lükati tagasi tema taotlus kõrvaldada teatud märkused kahes kirjas, mis tema ülemused talle saatsid, saada Euroopa Liidu personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 22a lõikes 3 ette nähtud kaitset ja alustada väidetavalt tema suhtes võetud vastumeetmete osas haldusjuurdlust. Lisaks palub hageja talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta AN–i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Mõiste – Kohtu pädevus õigusliku hinnangu andmisel

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Isikut kahjustava meetme olemasolu – Kohustus esitada otse kaebus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõiked 1 ja 2)

3.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 22a lõige 3; komisjoni otsus 1999/396, artikkel 2)

4.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Ametnikule adresseeritud negatiivsed märkused – Välistamine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 12a)

5.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Kuulujutud –Välistamine

(Personalieeskirjad, artikkel 12a)

1.      Ametniku kirja õigusliku kvalifitseerimise „taotluseks” või „kaebuseks” üle otsustab ainult kohus ning see ei sõltu poolte tahtest. Sellega seoses on kiri, milles ametnik väljendab oma tahet otsuse vaidlustamiseks, personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebus, mitte aga taotlus.

(vt punkt 62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. aprill 1998, kohtuasi T‑205/95: Cordiale vs. parlament (punktid 34 ja 38).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑76/09: AH vs. komisjon (punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Kui ametisse nimetav asutus on teinud otsuse, mis kahjustab ametnikku, siis ei või ametnik selle tühistamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise eesmärgil esitada taotlust personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses, vaid peab kasutama artikli 90 lõikes 2 ette nähtud kaebemenetlust.

(vt punkt 77)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2009, kohtuasi F‑65/07: Aayhan jt vs. parlament (punkt 40).

3.      Personalieeskirjade artikli 22a lõikes 3 ette nähtud kaitse, mis on sätestatud ka otsuse 1999/396 pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse tingimuste kohta artiklis 2, antakse ilma igasuguste formaalsusteta ametnikele, kes on edastanud teavet asjaolude kohta, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, ning see kaitse antakse pelgalt asjaolu tõttu, et ta sellist teavet on edastanud.

Selline kaitse ei paku ametnikule siiski kaitset iga tema huve kahjustada võiva otsuse vastu, vaid üksnes nende otsuste vastu, mis on sellise teavitamise tõttu tehtud.

(vt punktid 86 ja 90)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. veebruar 2010, kohtuasi F‑2/09: Menghi vs. ENISA (punkt 139).

4.      Ametnikule adresseeritud negatiivsed märkused ei kahjusta siiski tema isiksust, väärikust või terviklikkust, kuna need on sõnastatud leebelt ja toimiku materjalidest ei nähtu, et need tugineksid alusetutel süüdistustel, millel ei ole objektiivsete asjaoludega mingit seost.

(vt punkt 98)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Menghi vs. ENISA (punkt 110).

5.      Isegi kui kuulujutt vastab tõele, ei saa seda pidada ametniku psühholoogilise ahistamise või administratsiooni mistahes ahistava käitumise tõendiks.

(vt punkt 100)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 8. juuni 1995, kohtuasi T‑496/93: Allo vs. komisjon (punkt 48).