Language of document : ECLI:EU:F:2013:133

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

19. september 2013

Kohtuasi F‑83/08

Johan Gheysens

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Lepinguline abiteenistuja – Töölevõtmise tingimused – Tegevusüksus – Kohustuste laadi ja tegevusüksuse vastavus – Lepingu kestus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. Gheysens palub tühistada Euroopa Liidu Nõukogu teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsuse, millega ta määrati III tegevusüksuse palgaastme 11 järku 1 ning millega tema teenistuslepingu kestus piirdus kahe aastaga.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Nõukogu otsus J. Gheysensi töölevõtmise kohta osas, milles ta määratakse selle otsusega III tegevusüksusesse. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kolm neljandikku J. Gheysensi kohtukuludest. Jätta kolmandik J. Gheysensi kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Erinevate tegevusüksuste alla kuuluda võivate ülesannete hindamine – Ametisse nimetava asutuse või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 80 lõige 2)

2.      Ametnikud – Abiteenistujad ja lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Lepingu sõlmimine selleks, et täita alalist ametikohta ajutiselt – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 2‑5, 51, 53 ja 88)

1.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõige 1 kehtestab, et lepingulised töötajad jagatakse nelja tegevusüksusesse, mis vastavad nende täidetavatele kohustustele. Artikli lõige 2 sätestab tegevusüksustele vastavad kohustused. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõike 2 juhised on teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele kohustuslikud, kuid see säte jätab institutsioonile ulatusliku kaalutlusruumi. Selle kaalutlusruumi piiritlemiseks näeb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõige 3 ette, et iga institutsioon määratleb pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist iga ülesande laadiga kaasnevad kohustused. Arvestades liidu institutsioonide, organite ja asutuste ulatuslikku kaalutlusõigust nende ülesannete hindamisel, mis võivad kuuluda muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2 sätestatud erinevate tegevusüksuste alla, peab Avaliku Teenistuse Kohtu kontroll nende ülesannete jagunemise üle kõnealuste tegevusüksuste vahel piirduma sellega, kas teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus on jäänud mõistlikkuse piiridesse ega ole kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti. Selles kontekstis eeldab selle tuvastamine, et administratsioon on teinud ilmselge hindamisvea, mis õigustaks tehtud otsuse tühistamist, et tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, on piisavad, et administratsiooni antud hinnang muutuks ebausutavaks.

Sellega seoses tuleb märkida, et selleks, et otsustada, kas arvestades teenistujale pandud kohustusi tegi teenistuslepingu sõlmimise pädevusega asutus ilmse hindamisvea, kui ta määras ta teatud tegevusüksusesse, tuleb teha kindlaks, kas need kohustused kuulusid asjaomase tegevusüksuse kohustuste hulka. Kuna lepingulise teenistuja palgaastme määramine toimub lepingu sõlmimisel, siis tuleb võtta arvesse kõiki kohustusi, mida teenistuja pidi täitma oma lepingu kohaselt, mitte ainult kohustusi, mida ta täitis, juhul kui lepingu pooleks olev institutsioon ei andnud talle lepingu kestuse ajal ühel või teisel põhjusel teatud kohustusi.

(vt punktid 29–31 ja 33–35)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 4. oktoober 2007, kohtuasi F‑32/06: de la Cruz jt vs. OSHA (punkt 64); 24. aprill 2008, kohtuasi F‑61/05: Dalmasso vs. komisjon (punkt 53); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/11: Dalmasso vs. komisjon (punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑368/12 P.

2.      Personalieeskirjade artikli 1a lõikest 1 koostoimes muude teenistujate teenistustingimuste artiklitega 2–5 nähtub, et institutsioonide koosseisulised ametikohad täidetakse põhimõtteliselt ametnikega ja seega saavad teenistujad nendel ametikohtadel töötada vaid erandjuhtudel. Niisiis, kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 lõigetes b ja d on sõnaselgelt ette nähtud, et ajutisi töötajaid võib võtta alalistele ametikohtadele, on nendes samuti täpsustatud, et seda võib teha vaid ajutiselt. Peale selle on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3 punktis b ja artikli 3b esimese lõigu punktis b ette nähtud, et vastavalt abiteenistujaid või abiülesandeid sooritavaid lepingulisi töötajaid võib pärast seda, kui ametnikega asjaomaste kohtade täitmise võimalused institutsioonis on läbi vaadatud, tööle võtta asendama alalisel ametikohal töötavaid ametnikke või ajutisi töötajaid. Siiski on ühelt poolt muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 51 ja 53 ning teiselt poolt muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 88 täpsustatud, et nende teenistujate teenistusleping peab olema tähtajaline ning mainitud artiklites on teenistuslepingu pikendamisele ja selle võimalikule tegelikule kestusele seatud piirid. Nende teenistujate töölevõtmine on ajutine, mis on kooskõlas selle eesmärgiga ehk selle ajutise või alalise ametniku asendamisega, kes ei saa ajutiselt oma kohustusi täita. Nimelt on ainult ametnikul võimalik alaliselt täita eelarveliste ametikohtade tabelis ette nähtud ametikohta, mis ei ole ajutine.

(vt punktid 61–64)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian II“) (punktid 78–80).