Language of document : ECLI:EU:F:2013:151

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

17. oktoober 2013

Kohtuasi F‑69/11

BF

versus

Euroopa Liidu Kontrollikoda

Avalik teenistus – Menetlus, mille eesmärk on täita direktori ametikoht – Eelvaliku komisjoni aruanne – Põhjendamine – Puudumine – Ametisse nimetamise otsuse õigusvastasus – Tingimused

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega hageja BF palub sisuliselt tühistada Euroopa Liidu Kontrollikoja 18. novembri 2010. aasta otsuse nimetada Z personalidirektori ametikohale ja sama päeva otsus, millega tema kandidatuur sellele ametikohale tagasi lükati, ning mõista välja hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Tühistada 18. novembri 2010. aasta otsused, millega Euroopa Liidu Kontrollikoda nimetas personalidirektori ametikohale Z‑i ja lükkas tagasi BF‑i kandidatuuri sellele ametikohale. Vajadus lahendada Euroopa Liidu Kontrollikoja taotlus kõrvaldada toimikust hagi lisad A 7 ja A 11 on ära langenud. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Liidu Kontrollikoja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja BF‑i kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Direktori ametikoha täitmise menetlus – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Vaba ametikoha teates seatud tingimuste ja kaalutlusõiguse kasutamiseks kehtestatud menetluseeskirjade järgimine – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 2)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Direktori ametikoha täitmise menetlus – Eelvaliku komisjoni aruanne – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 2)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Direktori ametikoha täitmise menetlus – Menetlusnormi rikkumine eelvaliku komisjoni aruandes – Tagajärjed

1.      Ametisse nimetaval asutusel olevat ulatuslikku kaalutlusõigust vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute teenete võrdlemisel, eriti kui täidetav ametikoht on administratsiooni kõige kõrgemate palgaastmetega, nagu see on kontrollikoja direktori ametikoha puhul, tuleb kasutada, järgides kõiki asjakohaseid norme, st mitte ainult töölevõtmise teadet, vaid ka võimalikke menetlusnorme, mis sellele asutusele kaalutlusõiguse teostamiseks on kehtestatud ja milleks on näiteks töölevõtmise sisejuhised. Sellised sisejuhised on seega õiguslik raamistik, millest ametisse nimetav asutus oma ulatuslikku kaalutlusõigust teostades ei või kõrvale kalduda ilma selleks põhjusi nimetamata, sest vastasel korral rikuks ta võrdse kohtlemise põhimõtet. Selles kontekstis on Avaliku Teenistuse Kohtu kontroll pädeva asutuse ulatuslike õiguste kasutamise üle piiratud seega põhimõtteliselt selle kontrollimisega, kas viimane jäi mõistlikkuse piiridesse sellise menetluse järgselt, milles ei eksitud menetluseeskirjade vastu, ega kasutanud oma pädevust kandidaatide teenete võrdlemisel ilmselgelt vääralt ega muul eesmärgil kui see, milleks nimetatud pädevus talle anti.

(vt punktid 40 ja 41)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. märts 1995, kohtuasi T‑586/93: Kotzonis vs. EMSK (punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (punkt 67); 30. jaanuar 2013, kohtuasi F‑87/11: Wahlström vs. Frontex (punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Direktori ametikoha täitmise menetluse raames ei saa selle aruande põhjendus, mille eelvaliku komisjon peab sisemenetluseeskirjade kohaselt esitama „põhjendatud aruandena” ametisse nimetavale asutusele, koosneda ainult sellest, et viidatakse valituks osutunud kandidaadi või kandidaatide nimele ja sellele, et eelvaliku komisjoni arvamus võeti vastu ühehäälselt või mitte, või veel meenutatakse kasutatud menetlust ja hindamiskriteeriume. See peab sisaldama kõiki vajalikke hindamisaspekte, mis võimaldavad ametisse nimetaval asutusel kasutada eelvalikumenetluse lõppedes ulatuslikke õigusi ametisse nimetamise valdkonnas, järgides rangelt eeskirju ja tingimusi, mille ta on vabatahtlikult kindlaks määranud, ning võimaldades tal mõista eelvaliku komisjoni poolt valitud kandidaatide suhtes läbi viidud hindamist ja seejärel valida ise pärast teenete võrdlevat hindamist töölevõtmise teate esemeks olevate ülesannete täitmiseks kõige sobivam kandidaat.

Mingil juhul ei saa eelvaliku komisjoni esimehe poolt suuliselt ettekantud väga kokkuvõtlikud suulised selgitused asendada kirjalikku aruannet, mis minimaalselt sisaldab faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad vajaliku objektiivsusega määratleda ja otsustada, millist eelvaliku komisjoni pakutud kandidaatidest valida.

(vt punktid 44 ja 52)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. september 2004, kohtuasi C‑150/03 P: Hectors vs. parlament (punktid 46 ja 48–50).

Esimese Astme Kohus: 20. veebruar 2002, kohtuasi T‑117/01: Roman Parra vs. komisjon (punktid 31 ja 32); 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas vs. Regioonide Komitee (punkt 60).

3.      Menetlusnormi rikkumisele järgneb vaidlustatud otsuse tühistamine, kui on kindlaks tehtud, et see rikkumine võis mõjutada selle otsuse sisu. Eelvaliku komisjoni aruande põhjenduse puudumine, kui see komisjon peab vastavalt sisemenetluseeskirjadele esitama ametisse nimetavale asutusele põhjendatud aruande, kujutab endast töölevõtmise menetluse olulist rikkumist.

(vt punkt 62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. detsember 1993, kohtuasi T‑58/92: Moat vs. komisjon (punkt 63); eespool viidatud kohtuasi Pappas vs. Regioonide Komitee (punkt 71).