Language of document :

Euroopa Kohtu (neljas koda) 30. aprilli 2014. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus - Ungari) – Árpád Kásler, Hajnalka Káslerné Rábai versus OTP Jelzálogbank Zrt

(kohtuasi C-26/13)1

(Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes – Artikli 4 lõige 2 ja artikli 6 lõige 1 – Lepingutingimuste ebaõiglase olemuse hindamine – Lepingu põhiobjektiga või hinna ja tasu vastavusega seotud tingimuste välistamine, kui need tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles – Välisvaluutapõhised tarbijakrediidilepingud – Vahetuskurssi puudutavad tingimused – Erinevus laenu väljamaksmisele kohaldatava ostukursi ja laenu tagastamise suhtes kohaldatava müügikursi vahel – Siseriikliku kohtu pädevus „ebaõiglaseks” kvalifitseeritud tingimuse korral – Ebaõiglase tingimuse asendamine dispositiivse siseriikliku õigusnormiga – Vastuvõetavus)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Árpád Kásler, Hajnalka Káslerné Rábai

Kostja: OTP Jelzálogbank Zrt

Ese

Eelotsusetaotlus – Kúria – Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 4 lõike 2 tõlgendamine – Lepingutingimuste ebaõiglase olemuse hindamine – Füüsilise isiku ja panga vaheline laenuleping, milles laenusumma on kindlaks määratud välisvaluutas, mis on tagatud hüpoteegiga ja mille kohaselt laenusumma antakse ja tagastatakse kohalikus vääringus – Laenusumma arvutamine lepingu sõlmimise ajal välisvaluuta ostukursi alusel – Lepingutingimus, milles on ette nähtud, et igakuised tagasimaksed määratakse kindlaks valuuta tegeliku müügikursi, mitte ostukursi alusel

Resolutsioon

1.    Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:

määratlus „lepingu põhiobjekt” ei hõlma tingimust, mis sisaldub müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud välisvaluutapõhises laenulepingus ja mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, nagu põhikohtuasjas, ning mille kohaselt kohaldatakse laenu tagasimaksete arvutamisel asjaomase valuuta müügikurssi, kui on tuvastatud, et kõnealune tingimus määrab kindlaks selle lepingu põhiteenuse, mis lepingut sellisena iseloomustab; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse lepingu laadi, üldist ülesehitust ja tingimusi ning selle juriidilist ja faktilist konteksti;

sellist tingimust, kuivõrd see sisaldab tarbija jaoks rahalist kohustust tasuda laenu tagasimaksmisel summad, mis tulenevad välisvaluuta müügi- ja ostukursi vahest, ei saa pidada tingimuseks, mis sisaldab „tasu”, mille vastavust laenuandja osutatud teenuse vastusooritusena ei saa direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 alusel selle ebaõiglase olemuse seisukohast hinnata.

2.    Direktiivi 93/13 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellise tingimuse puhul nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb nõuet, mille kohaselt lepingutingimus peab olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, mõista nii, et lisaks sellele, et asjaomane tingimus peab tarbija jaoks olema grammatiliselt arusaadav, peab leping kirjeldama läbipaistavalt välisvaluuta vahetusmehhanismi konkreetset toimimist, millele kõnealune tingimus viitab ning selle mehhanismi ja laenu väljamaksmisega seotud teistes tingimustes kehtestatud mehhanismi vahelist seost, nii et tarbija võiks täpsete ja arusaadavate kriteeriumide põhjal ette näha sellest tingimusest talle tulenevaid majanduslikke tagajärgi.

3.    Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellisel juhul nagu põhikohtuasjas, kus müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingut ei ole ebaõiglase tingimuse ärajätmise korral võimalik täita, ei ole nimetatud sättega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis võimaldab siseriiklikul kohtul ebaõiglase tingimuse tühisuse kaotada, asendades selle siseriikliku õiguse dispositiivse normiga.

____________

1 ELT C 156, 1.6.2013.