Language of document : ECLI:EU:F:2014:215

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

17. september 2014(*)

Avalik teenistus – Frontexi töötajad – Ajutine teenistuja – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Pikendamise menetlus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a – Õigus olla ära kuulatud – Eiramine – Mõju otsuse sisule

Kohtuasjas F‑117/13,

mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi,

Kari Wahlström, endine Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri teenistuja, elukoht Espoo (Soome), esindaja: advokaat S. Pappas,

hageja,

versus

Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), esindajad: S. Vuorensola ja H. Caniard, keda abistasid advokaadid D. Waelbroeck ja A. Duron,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: president S. Van Raepenbusch (ettekandja), kohtunikud R. Barents ja K. Bradley,

kohtusekretär: ametnik P. Cullen,

arvestades kirjalikus menetluses ja 18. juuni 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        K. Wahlström palub Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 30. novembril 2013 saabunud hagiavalduses tühistada Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevdirektori 19. veebruari 2013. aasta otsuse jätta tema ajutise teenistuja leping pikendamata.

 Õiguslik raamistik

2        Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, lk 1) artiklile 17 kohaldatakse Frontexi töötajatele Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad”) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „teenistustingimused”).

 Muude teenistujate teenistustingimused

3        Teenistustingimuste artikkel 2 näeb vaidlusele kohaldatavas redaktsioonis ette:

„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „ajutised töötajad”:

a)      töötajad, kes on võetud ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks;

[…]”.

4        Lepingu lõpetamisega seoses sätestab teenistustingimuste artikkel 47 vaidlusele kohaldatavas redaktsioonis:

„Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

[…]

b)      kui leping on tähtajaline:

i)      lepingus märgitud kuupäeval

ii)      lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. […]

 Ajutiste teenistujate lepingute pikendamise menetlus Frontexis

5        Asjaolude asteleidmise ajal oli ajutiste teenistujate lepingute pikendamise menetlus Frontexis korraldatud suunistega, millest töötajaid teavitati 26. juulil 2010 haldusteatajas nr 40 ning mille eesmärk oli menetluse käigus eelkõige ühtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse tagamine (edaspidi „suunised”). Suuniste punkti 2 kohaselt on pikendamise menetluses neli etappi:

–        pärast seda, kui teenistuja on näidanud üles huvi oma lepingu pikendamiseks, kirjutab hindaja oma kommentaarid ja ettepaneku pikendamise kohta ad hoc vormile;

–        kinnitaja analüüsib hindaja ettepanekut ja annab vormil oma nõusoleku või jätab selle põhjendusi esitades andmata; kui hindaja ja kinnitaja on eriarvamusel, esitab kinnitaja kirjalikult nõusoleku andmata jätmise põhjused;

–        asjaomase talituse direktor esitab vormil oma soovituse;

–        lõppotsuse teeb tegevdirektor.

6        Suuniste punkti 3 alapunktis a on sätestatud:

„Kui tegevdirektor otsustab lepingut [viieks] aastaks pikendada, valmistab [personaliosakond] ette kirja, milles teenistujale pakutakse lepingu pikendamist selleks ajavahemikuks […].

Pärast teenistujalt jaatava vastuse saamist koostab [personaliosakond] lisa, mis on valmis [kaks] kuud enne kehtiva lepingu lõppemist, et teenistuja annaks sellele oma heakskiidu ja allkirjastaks selle […]” [Siin ja edaspidi on osundatud suuniseid tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

7        Suuniste punkti 3 alapunktis c on täpsustatud:

„Kui tegevdirektor otsustab lepingu pikendamata jätta, valmistab [personaliosakond] ette kirja, milles on toodud hindaja esitatud argumendid (teenistuse huvide, soorituse ja mõlemaga seotud põhjused). Kirja allkirjastab tegevdirektor ning see edastatakse teenistujale [12] kuud enne kehtiva lepingu lõppemist.”

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

8        Hageja asus Frontexisse 1. augustil 2006 tööle teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistujana viieks aastaks, mida võis pikendada. Esiteks nimetati ta Frontexi haldusteenuste üksuse juhataks ja määrati palgaastme A*12 järku 2.

9        2008. aasta alguses loodi üksuste ja tegevdirektori vahele täiendav juhtkonna tasand, mis koosnes „talitustest”, mida juhtisid „talituste direktorid”. Kevadel 2008 algatati valikumenetlus keskastme juhtideks olevate talituste direktorite ametikohtadele. Hageja, keda julgustas selles menetluses osalema tegevdirektor, seadis üles oma kandidatuuri haldustalituse direktori ametikohale, kuid tema kandidatuuri ei kiidetud siiski heaks, kuna sellele ametikohale valiti C.

10      Asutusesisese valikumenetluse järgselt ja vastavalt tema lepingu lisale, mis allkirjastati 22. juunil 2010, määrati hageja alates 1. augustist 2010 Frontexi operatiivkeskuse juhataja ametikohale Pireusel (Kreeka). Tema haldusteenuste üksuse juhataja ametikohustused läksid alates 2010. aasta juunist üle haldustalituse direktorile C‑le, kes oli samuti seega tema ülemus.

11      Hageja ametialaste sooritustega hindamisega seoses koostati 2008. aasta kohta hindamisaruanne lõplikult 2009. aasta novembris. Selles aruandes leidsid haldustalituse direktor C., kes oli hageja otsene ülemus ja seetõttu hindaja, ning tegevdirektori asetäitja kinnitajana, et hageja sooritused vastasid tasemele III, kuna nende arvates „vastas ta osaliselt ootustele, mis olid talle pandud seoses tõhususe, võimekuse ja käitumisega teenistuses”. Seevastu järgnevas hindamisaruandes, mis koostati 2009. aasta kohta lõplikult 23. juunil 2010, leidsid sama hindaja ja kinnitaja, et hageja soorituse tase vastab tasemele II, kuna nende sõnul oli hageja „täielikult vastanud ootustele, mis olid talle pandud seoses tõhususe, võimekuse ja käitumisega teenistuses”. Lõpuks edastati hagejale 23. veebruaril 2011 hindamisaruande projekt, mis hõlmas aastat 2010 ning milles hindaja ja kinnitaja, kes olid vahetunud ning kelleks olid vastavalt tegevdirektori asetäitja ja tegevdirektor, asusid seisukohale, et hageja soorituse tase vastab tasemele III.

12      Hageja esitas 28. aprillil 2011 hindamise ühiskomiteele, mis loodi Frontexi tegevdirektori 27. augusti 2009. aasta otsuse, millega kehtestati töötajate hindamise menetlus, artikliga 13, kaebuse 2010. aastat hõlmava hindamisaruande projekti peale. Komitee andis oma arvamuse 13. juunil 2012 ning asus järeldusele, et „arvestades aruandes eesmärkide kindlaks määramata jätmist ja selle hinnangute põhjenduste aluseks olevate tõendite ebapiisavust”, oli vaja „parandada [aruande] erapooletust ja objektiivsust” ning et „kuna hageja oli 2011. aastal pikalt haiguspuhkusel ning sellest tulenesid raskused kõikide hindamismenetluse etappide läbiviimisel, […] siis esiteks […] ei [olnud] järgitud kohaldatavat menetlust, kuid teiseks, et vastutust selle eest ei [saanud] panna hindajale ja/või kinnitajale”.

13      Hagejat teavitati 11. juuli 2012. aasta e‑kirjaga, et kinnitaja otsustas 2010. aasta hindamisaruande kinnitada ning sellesse muudatusi mitte teha. Hageja esitas selle aruande peale hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse, kes 9. oktoobri 2013. aasta otsusega kohtuasjas Wahlström vs. Frontex (F‑116/12, EU:F:2013:143, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑653/13 P) jättis hagi rahuldamata.

14      Mis puudutab pealegi hageja ajutise teenistuja sellise lepingu pikendamist, mille tähtajaks oli lepingu järgi määratud 31. juuli 2011, siis 22. juuli 2010. aasta e‑kirjaga küsis personaliosakond hagejalt, kas ta oli huvitatud oma lepingu pikendamisest, et saada teada, kas tuleb „algatada pikendamise menetlus 12 kuud varem”, nagu näevad ette suunised. Sama päeva e‑kirjaga vastas hageja jaatavalt, märkides, et ta „on rohkem kui kunagi varem huvitatud […] käimasolevatest missioonidest, [ametikoha] aspektidest ja tulevastest väljavaadetest, mis võimalda[ksid] [tal] Frontexit paremini teenida, kasutades ära [tema] rannikuvalve ohvitseri eriala ja 20‑aastast kogemust piiride haldamise valdkonnas.” Personaliosakond vastas kohe hagejale e‑kirjaga, et ta „algatab” lepingu pikendamise menetluse ning sellekohast otsust võib oodata 2010. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses.

15      Frontexi tegevdirektor teavitas 9. detsembri 2010. aasta koosoleku käigus teenistuslepingu sõlmimise pädevusega ametiisikuna hagejat oma kavatsusest tema leping pikendamata jätta. Järgmisel päeval võttis tegevdirektor tegevdirektori asetäitja soovitusel, kes hageja hindajana rõhutas vormil lepingu pikendamise kohta, et hageja ametialased sooritused viimase nelja aasta jooksul ei ole vastanud ootustele, ametlikult vastu otsuse jätta hageja leping pikendamata. Hagejat teavitati sellest otsusest 16. detsembril 2010.

16      Frontexi tegevdirektori 10. detsembri 2010. aasta otsuse kohta hageja leping pikendamata jätta algatati eelnev haldusmenetlus, seejärel esitas hageja selle peale hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse, kes 30. jaanuari 2013. aasta otsusega kohtuasjas Wahlström vs. Frontex (F‑87/11, EU:F:2013:10) tühistas nimetatud otsuse oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et hageja lepingu pikendamise menetluses ei olnud hindajal, kellega konsulteeriti, pädevust. Pärast selle tühistamist võttis Frontexi tegevdirektor teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikuna 19. veebruaril 2013 vastu uue otsuse hageja lepingu pikendamata jätmise kohta (edaspidi „vaidlustatud otsus”), millest hagejat teavitati 22. veebruaril 2013, kusjuures hindaja ja kinnitaja olid täitnud tema lepingu pikendamise uue vormi.

17      Hageja esitas 23. aprillil 2013 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel vaidlustatud otsuse peale kaebuse. See kaebus jäeti teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisiku 21. august 2013. aasta otsusega rahuldamata.

 Poolte nõuded

18      Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        kasutada „täielikku pädevust, et tagada tema otsuse tõhusus”;

–        mõista kohtukulud välja Frontexilt.

19      Frontex palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Tühistamisnõuded

20      Tühistamisnõuete põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, mille kohaselt esiteks on rikutud kaitseõigusi, teiseks suuniste punkti 3 alapunkti c, kolmandaks õiguspärase ootuse põhimõtet, neljandaks hoolitsemiskohustust ja viiendaks on tehtud ilmne hindamisviga.

21      Esimeses väites heidab hageja Frontexile ette, et teda ei kuulatud ära enne, kui tehti vaidlustatud otsus, mille puhul on tegemist isikut kahjustava meetmega, millel võivad olla tõsised tagajärjed tema ametialasele olukorrale, kuna tuginedes tema omaduste ja kvalifikatsiooni hindamisele, võtaks see temalt ära töösuhte säilimise võimaluse. Sellist otsust tuleb seega analüüsida hageja vastu algatatud menetluse tulemusel võetud otsusena.

22      Hageja märgib samuti, et õigus olla ära kuulatud on liidu õiguse aluspõhimõte, mis on ülimuslik suuniste suhtes, mistõttu isegi juhul, kui suunised ei näe ette asjaomaste teenistujatega konsulteerimist, ei takista see asjaolu nimetatud põhimõtte kohaldamist. Ainult väga erilistel juhtudel, kui praktikas on võimatu või teenistuse huvidega ei ole kooskõlas huvitatud isikuga eelnevalt konsulteerimine, võivad eespool viidatud põhimõttest tulenevad nõuded olla täidetud sellega, et isik kuulatakse ära võimalikult kiiresti pärast huve kahjustava otsuse tegemist. Käesolevas asjas ei konsulteerinud Frontex aga hagejaga ei enne ega esimesel võimalusel pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

23      Frontex ei vaidlusta seda, et vaidlustatud otsus hagejat kahjustab, ega seda, et isiku kaitseõiguste austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku huve kahjustava otsuseni, kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi menetluseeskirjade puudumisel. Siiski väidab Frontex, et pelk asjaolu, et otsus kujutab menetluslikust seisukohast isikut kahjustavat meedet, ei ole piisav, et administratsioonil oleks kohustus asjaomane teenistuja enne selle otsuse tegemist tulemuslikult ära kuulata. Veel on vaja, et haldusmenetlus, mille tulemusel huve kahjustav otsus tehakse, oleks algatatud huvitatud isiku vastu. Nii ei ole see ajutise teenistuse lepingu pikendamise menetluses, mida kohaldatakse samade normide ja hindamiskriteeriumide kohaselt kõikidele ajutistele teenistujatele, kelle lepingute tähtajad mööduvad lähimas tulevikus ning kes soovivad just nimelt nende pikendamist. Neil asjaoludel oleks vastuoluline kinnitada, et selline menetlus on algatatud asjaomase teenistuja vastu.

24      Kohtuistungil leidis Frontex samuti, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a ei kohusta seda enam hagejat ära kuulama tema lepingu pikendamisega seoses, kuna selline pikendamine ei saa teda kahjustada.

25      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et kaitseõiguste tagamine kõigis isiku vastu algatatud menetlustes, mille tulemusena võidakse anda tema huve kahjustav akt, on liidu õiguse aluspõhimõte ja see tuleb tagada ka siis, kui asjaomast menetlust ei ole kuidagi reguleeritud (kohtuotsused Belgia vs. komisjon, 234/84, EU:C:1986:302, punkt 27; Saksamaa vs. komisjon, C‑288/96, EU:C:2000:537, punkt 99, ja komisjon vs. De Bry, C‑344/05 P, EU:C:2006:710, punkt 37).

26      Käesolevas asjas väidab hageja, et vaidlustatud otsus võeti tema vastu algatatud menetluse tulemusel, kuna see karistab teda tema töösuhte tühistamisega hinnangu alusel, mis on antud tema omadustele ja kvalifikatsioonile. Siiski, nagu õigesti märgib Frontex, on sellise ajutise teenistuja lepingu pikendamise menetluse eesmärk, nagu seda korraldatakse suuniste alusel, just nimelt võimaldada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikul analüüsida – pärast seda, kui asjaomased teenistujad on oma soovi avaldanud –, kas nende varsti lõppevaid lepinguid pikendada vastavalt normidele, mis tagavad nende identse kohtlemise, ja valdkonnas, milles teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikul on ulatuslik kaalutlusõigus. Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et menetlus, mis lõppes vaidlustatud otsusega, oli algatatud hageja vastu, kes seega ei saa sel alusel kaitseõigustele tugineda.

27      Kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et vaidlustatud menetlus võeti hageja vastu algatatud menetluse tulemusel, mõjutab see otsus sellegipoolest ebasoodsalt tema olukorda, kuna selle tulemusel võetakse talt võimalus jätkata töösuhet Frontexiga. Kaitseõigused, mis on nüüd kehtestatud harta artikliga 41, mis liidu kohtu kohaselt on üldkohaldatav (kohtuotsus L vs. parlament, T‑317/10 P, EU:T:2013:413, punkt 81), hõlmavad aga iga isiku õigust olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada, nagu see menetlusõigus on ette nähtud selle artikli lõike 2 punktis a (vt selle kohta kohtuotsused Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran, C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punkt 65; M., C‑277/11, EU:C:2012:744, punktid 81–83, ja komisjon vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punktid 98 ja 99). Järelikult peab Frontex harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaldades lubama hagejal tulemuslikult esitada oma seisukohad enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Frontex aga ei vaidlusta kuidagi seda, et ta ei võimaldanud hagejal olla enne otsuse vastuvõtmist ära kuulatud.

28      Et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni, on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt veel siiski vaja analüüsida, kas selle rikkumise puudumisel oleks menetlus võinud anda teistsuguse tulemuse (kohtuotsused G. ja R., C‑383/13 PPU, EU:C:2013:533, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika, ning CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punkt 38).

29      Käesolevas asjas nähtub lepingu pikendamise uuest vormist, et hindaja soovitus jätta hageja leping pikendamata tugines tema ametialaste soorituste tasemele 2009. aastal, nagu seda hinnati 23. juunil 2010 lõplikult koostatud hindamisaruandes. Need hinnangud võeti nimelt sisuliselt ja isegi suures osas sõna‑sõnalt üle vaidlustatud otsusesse, kusjuures hindaja rõhutas „ebapiisavat soorituse taset (pädevus ja käitumine) valdkondades, mida loeti hageja ametikoha jaoks põhi-, võtme- ja eelisvaldkondadeks”, tuues välja just nimelt kaks saavutamata eesmärki, mida mainiti eespool viidatud hindamisaruande B osas (pealkirjaga „Eesmärkide saavutamine võrdlusperioodil”). Samamoodi võeti vaidlustatud otsusesse sõna‑sõnalt üle hindaja kommentaaridena suhteraskused teatud üksustega ja järjekindlalt ebasobivate otsuste tegemine, mida rõhutati nimetatud aruande osas D „Oskused (pädevus ja kvalifikatsioon) võrdlusperioodil”. Ei vaidlustata aga seda, et hageja kuulati ära 2009. aastat hõlmava hindamise raames.

30      Siiski ei kinnita hageja ja hindaja vaheline dialoog 2009. aasta hindamismenetluse raames iseenesest seda, et isegi kui eespool punktis 27 vaidlustatud menetlusnormide rikkumist ei ole toimunud, see tähendab isegi juhul, kui hageja oleks ära kuulatud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ning tal oleks olnud võimalus seega ennast kaitsta töö kaotuse ohu eest, ei oleks lepingu pikendamise menetlus saanud anda teistsugust tulemust, kuna kaks asjaomast menetlust, millest üks puudutab hindamisaruande koostamist ja teine lepingu pikendamist või pikendamata jätmist, on kindlasti lähedaste eesmärkidega, kuid need on siiski erinevad ja võivad tugineda erinevatele hindamiskriteeriumidele. Täpsemalt on asjaomase teenistuja soorituste tase ja pädevus üksnes üks aspekt, mida teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik, kes peab tegema otsuse lepingu pikendamise kohta, võib arvesse võtta.

31      Seda enam kehtib see kinnitaja ehk tegevdirektori asetäitja kommentaaride kohta, kellega samuti konsulteeriti uue lepingu pikendamise menetluse raames, mis algatati pärast Avaliku Teenistuse Kohtu tühistavat kohtuotsust. Need kommentaarid käsitlesid hageja ametialaseid sooritusi 2010. aastal, mida viimane oli juba hinnanud, sel korral hageja hindajana 2011. aasta hindamise raames. Kohtuotsuses Wahlström vs. Frontex (EU:F:2013:143, punkt 38), milles Avaliku Teenistuse Kohus otsustas 2011. aasta hindamise raames koostatud hindamisaruande peale esitatud hagi üle, tuvastas kohus aga just nimelt, et selle hindamise raames ei olnud hindaja ja hageja vahel mingit dialoogi.

32      Eeltoodut arvestades ei saa välistada, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisiku järeldus – jätta hageja leping pikendamata – oleks võinud olla teistsugune, kui hagejal oleks olnud võimalik tulemuslikult oma arvamus oma ametialaste soorituste taseme kohta nii 2009. kui ka 2010. aastal esitada, ning seda seoses väljavaatega jätkata Frontexiga oma töösuhet ning et seega oleks õiguse olla ära kuulatud austamine võinud mõjutada vaidlustatud otsuse sisu.

33      Kui käesoleva juhu asjaoludel olla seisukohal, et Frontex oleks teinud identse otsuse isegi pärast hageja ärakuulamist, tähendab see harta artikli 41 lõike 2 punktis a kehtestatud põhiõiguse olla ära kuulatud sisutühjaks muutmist, kuna selle õiguse enda sisu on see, et isikul on võimalus mõjutada asjaomast otsustamisprotsessi (kohtuotsus Marcuccio vs. komisjon, T‑236/02, EU:T:2005:417, punkt 115).

34      Eeltoodust tuleneb, et esimene väide on põhjendatud ja järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada ilma, et oleks teisi väiteid vaja analüüsida.

 Nõue, et Avaliku Teenistuse Kohus kasutaks oma täielikku pädevust

35      Pärast seda, kui hageja leidis, et tema hagi, millega ta palub ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse tühistamist, toob kaasa rahalised tagajärjed, palub ta Avaliku Teenistuse Kohtul kasutada oma täielikku pädevust, mis on talle antud personalieeskirjade artikli 91 lõikega 1, mõistes Frontexilt välja summa, mida ta peab ex æquo et bono hinnates vajalikuks selleks, et tagada tema otsuse tõhusus.

36      Frontex leiab, et Avaliku Teenistuse Kohus ei pea oma täielikku pädevust kasutama ja temalt kahjuhüvitist välja mõistma.

37      Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu kohtu poolt akti tühistamise tagajärjel kõrvaldatakse see akt tagasiulatuvalt õiguskorrast ning kui tühistatud akt on juba täidetud, nõuab selle tagajärgede tühistamine sama õigusliku olukorra taastamist, milles hageja oli enne akti vastuvõtmist (kohtuotsused Landgren vs. ETF, F‑1/05, EU:F:2006:112, punkt 92, ja Kalmár vs. Europol, F‑83/09, EU:F:2011:66, punkt 88). Lisaks nõutakse institutsioonilt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, vastavalt ELTL artiklile 266 „Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist”.

38      Tuleb veel rõhutada, et vaidlustatud otsus tühistati, kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik ei kuulanud hagejat enne selle vastuvõtmist tulemuslikult ära.

39      Selles kontekstis ei saa igal juhul välistada, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik leiab pärast toimiku uuesti läbivaatamist ja käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvesse võttes, et tal on taas kord õigus teha otsus jätta hageja ajutise teenistuja leping pikendamata.

40      Pealegi, kui käesolevat nõuet tuleb mõista nii, et selle eesmärk on sellise mittevaralise kahju hüvitamine, mis hagejal tekkis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikule tühistamisnõuetes ette heidetud rikkumiste tõttu, tuleb siiski tõdeda, et hagiavaldus ei sisalda mingisugust tõestust selle kohta, et väidetud mittevaralise kahju saaks täielikult hüvitada selle kahju aluseks oleva vaidlustatud otsuse tühistamisega.

41      Järelikult ei pea Avaliku Teenistuse Kohus personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel oma täielikku pädevust kasutades tagama käesoleva tühistava kohtuotsuse praktilist tõhusust.

 Kohtukulud

42      Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.

43      Käesolevas kohtuasjas toodud põhjustest tuleneb, et Frontexi hagi on jäetud rahuldamata. Lisaks palus hageja oma nõuetes sõnaselgelt, et kohtukulud mõistetaks välja Frontexilt. Et käesoleva juhtumi asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaldamist, peab Frontex kandma oma kohtukulud ja temalt mõistetakse välja ka hageja kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektori 19. veebruari 2013. aasta otsus jätta K. Wahlströmi ajutise teenistuja leping pikendamata.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Jätta Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja K. Wahlströmi kohtukulud.

Van Raepenbusch

Barents

Bradley

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. septembril 2014 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      President

W. Hakenberg

 

      S. Van Raepenbusch


* Kohtumenetluse keel: inglise.