Language of document : ECLI:EU:F:2014:106

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

22. mai 2014

Kohtuasi F‑42/13

CU

versus

Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Tähtajatu leping – Lepingu ülesütlemise otsus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles CU palub tühistada Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 16. oktoobri 2012. aasta otsus öelda üles tema ajutise teenistuja tähtajatu leping ja vajalikus ulatuses tühistada 31. jaanuari 2013. aasta ja 24. aprilli 2013. aasta otsused, millega tema kaebus rahuldamata jäeti, ning kohustada EMSK‑d hüvitama tekitatud varaline kahju ja maksma hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 eurot.

Otsus:      Tühistada Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2012. aasta ja 31. jaanuari 2013. aasta otsused öelda üles CU ajutise teenistuja tähtajatu leping. Mõista Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomiteelt CU kasuks välja 25 000 euro suurune summa. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja CU kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Uus otsus, millel on vaidlustatud otsusega sama ese ja alus – Esimese otsuse peale esitatud kaebus – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 117)

2.      Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus – Kohustus kuulata ära huvitatud isik enne teenistusest vabastamise otsuse tegemist

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine usaldussuhte katkemise tõttu – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c)

1.      Kui asuda seisukohale, et ajutise teenistuja esitatud kaebuse ese on ära langenud seetõttu, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus on teinud otsuse asendada oma esimene otsus teise otsusega, mille sisu on ajutise teenistuja lepingu ülesütlemist puudutavas osas sama, siis antaks sellega administratsioonile pädevus kohustada asjaomast teenistujat esitama teatavate rikkumiste kõrvaldamiseks samal hulgal kaebusi, nagu administratsioon on teinud otsuseid, kuigi asjas kõne all oleva isikut kahjustava meetme ese ja alus jäävad täpselt samaks.

(vt punkt 23)

2.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Selleks, et ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu saaks teenistusest vabastamise otsuse tühistada, on vaja hinnata, kas ilma niisuguse rikkumiseta oleks menetluse tulemus olnud teistsugune. Kuna institutsioon võib valida, kas ajutise teenistuja leping üles öelda või saata ta pensionile, siis seda enam on ta kohustatud enne ajutise teenistuja suhtes ühe või teise otsuse tegemist viimase ära kuulama. Seega institutsiooni argument, et ajutisel teenistujal oli pärast teenistusest vabastamise otsust toimunud vestluse käigus võimalik oma seisukohta väljendada, muudab põhiõiguse olla ära kuulatud sisutühjaks, st puudub ajutisele teenistujale antud võimalus väljendada teda kahjustava meetme suhtes oma seisukohta ning institutsioonile pandud kohustus võtta see seisukoht enne otsuse langetamist arvesse, mille abil oleks tagatud, et tehtavas otsuses ei ole sisulisi eksimusi ning sellise otsuseni on jõutud teenistuse ja asjaomase isiku huve asjakohaselt kaaludes.

(vt punktid 33 ja 38–41)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2013, kohtuasi F‑46/11: Tzirani vs. komisjon (punkt 136); 12. detsember 2013, kohtuasi F‑129/12: CH vs. parlament (punktid 33 ja 38).

3.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c sätestatud kohustus, et administratsioon peab põhjendama oma otsuseid, kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet, millest võib erandeid teha ainult ülekaalukatel põhjustel. Niisuguse kohustuse eesmärk on pakkuda huvitatud isikule piisav selgitus võimaldamaks tal teada, kas otsus on piisavalt põhjendatud või sisaldab see viga, mis võimaldab otsuse õiguspärasuse vaidlustada ning liidu kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Ehkki on tõsi, et teenistusest vabastamise otsuse põhjendamiseks võib piisata üksnes sellest, kui tõdetakse, et usaldussuhe on katkenud, ja kui teenistusest vabastamise otsus tugineb üksnes niisugusel järeldusel, siis võib olla piiratud nõue, et otsuse põhjendustes peab täpsustama usaldussuhte katkemist puudutavaid või neid õigustavaid faktilisi asjaolusid, ei piisa siiski üksnes viitest usaldussuhte katkemisele ilma katkemist puudutavaid või õigustavaid faktilisi asjaolusid üldse täpsustamata, et ajutisele teenistujale oleks teada, kas kõnealune otsus on põhjendatud, ja liidu kohus saaks õiguspärasuse kontrolli teostada. Juhul kui ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsuse põhjendus, milles nenditakse usaldussuhte katkemist, on vaid üldine ja stereotüüpne formuleering, mis ei sisalda konkreetselt asjaomase isiku juhtumi kohta mingit teavet, siis on see tegelikult võrdväärne põhjenduste täieliku puudumisega.

(vt punktid 42, 44 ja 49)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. veebruar 2002, kohtuasi T‑117/01: Roman Parra vs. komisjon (punkt 31); 29. september 2005, kohtuasi T‑218/02: Napoli Buzzanca vs. komisjon (punkt 74).

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. veebruar 2010, kohtuasi F‑89/08: P vs. parlament (punkt 73); eespool viidatud kohtuasi Tzirani vs. komisjon (punktid 137 ja 139).