Language of document : ECLI:EU:F:2014:50

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

10. aprill 2014

Kohtuasi F‑81/12

Risto Nieminen

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Edutamine – 2010. aasta edutamine – 2011. aasta edutamine – Otsus jätta hageja edutamata – Põhjendamiskohustus – Teenete võrdlev hindamine – Administraatorid, kes täidavad keelevaldkonna ülesandeid, ja administraatorid, kes täidavad muid kui keelevaldkonna ülesandeid – Edutamise piirarvud – Teenete ajaline jätkumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles R. Nieminen palub tühistada Euroopa Liidu Nõukogu otsused jätta ta 2010. ja 2011. aasta edutamiste raames palgaastmele AD 12 edutamata.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta R. Niemineni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Asjaolud, mida võib arvesse võtta – Administraatorid, kes täidavad keelevaldkonna ülesandeid ja muid kui keelevaldkonna ülesandeid – Edutamise piirarvud – Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 rikkumine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

2.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Palgaastmel töötamise staaži arvessevõtmine – Täiendav asjaolu – Teenete ajalise jätkumise arvessevõtmine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

3.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

4.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Ilmne hindamisviga edutamata jäetud ametniku teenete hindamisel

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Kui keelevaldkonna ülesandeid täitvatele administraatoritele reserveeritakse teatud arv edutatavaid ametikohti, siis võib see takistada ühe või mitme muid kui keelevaldkonna ülesandeid täitvate administraatorite edutamist, kuigi neil on suuremad teened kui nende kolleegidel, kes täidavad keelevaldkonna ülesandeid ja keda edutati. Niisugune ametikohtade reserv on vastuolus personalieeskirjade artikli 45 lõikega 1, mille kohaselt tuleb teenete võrdlev hindamine läbi viia võrdsel alusel.

(vt punkt 40)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. detsember 2010, kohtuasi F‑14/09: Almeida Campos jt vs. nõukogu (punktid 37 ja 38).

2.      Edutamisel saab palgaastmel ja teenistusüksuses töötamise staaži võtta arvesse ainult täiendava võimalusena, juhul kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed. Ametisse nimetav asutus võib õiguspäraselt siiski võrdlevalt hinnata edutatavate ametnike teeneid, tuginedes nende vastavate teenete ajalisele jätkumisele.

Teenete ajalise jätkumise kriteerium ei ole personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kolmest kriteeriumist eraldi kriteerium, vaid on otseselt hõlmatud neist esimese kriteeriumiga, mille aluseks on ametnike kohta koostatud aruanded. Täpsemalt öeldes võimaldab teenete ajalise jätkumise kriteerium paremini võtta arvesse edutatavate ametnike kõiki teeneid võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Kui ametisse nimetav asutus võtaks arvesse ainult kõige hilisemad aruanded, mis edutatavate ametnike kohta on koostatud, moonutaks see teenete võrdlevat hindamist või vähemalt ei oleks see täielik, kuna ametisse nimetav asutus ei analüüsi kõiki nende ametnike teeneid, kes on samal palgaastmel töötanud rohkem kui kaks aastat. Lisaks näitab mitmuse vormi kasutamine personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud väljendis „aruandeid ametnike […] kohta”, et ametisse nimetav asutus on üldjuhul kohustatud analüüsima kõiki aruandeid, mis vastavale palgaastmele jõudmisest alates on ametniku kohta koostatud, mis tähendab tingimata teenete ajalise jätkumise kriteeriumi arvessevõtmist. Lõpetuseks, teenete ajalise jätkumise kriteerium ei saa teenete võrdlevasse hindamisse, mis viiakse läbi personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 alusel, pelgalt lisada teenistusstaaži kriteeriumi, kuna pika teenistusstaažiga ei pruugi kaasneda suuremad teened ja teenete ajaline jätkumine, nii et need kriteeriumid ei ole mingil juhul kattuvad, isegi kui nad on teatul määral omavahel seotud.

(vt punktid 43 ja 44)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2011, kohtuasi F‑51/08 RENV: Stols vs. nõukogu (punkt 47).

Euroopa Liidu Üldkohus: 15. jaanuar 2014, kohtuasi T‑95/12 P: Stols vs. nõukogu (punktid 41–44).

3.      Ametisse nimetaval asutusel on edutamisotsuse tegemisel arvessevõetavate teenete hindamisel personalieeskirjade artikli 45 kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus ning liidu kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud. Seetõttu ei saa kohus ametisse nimetava asutuse asemel hinnata ametnike kvalifikatsiooni ja teeneid. Kohus peab piirduma selle kontrollimisega, kas personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud teenete võrdlev hindamine oli objektiivne ja nõuetekohane, lähtudes edutamise kohta ametisse nimetava asutuse antud selgitustest enne hindamist. Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne ei ole seega kontrollida administratsiooni poolt ametnike ametialastele võimetele antud hinnangu põhjendatust, kui see sisaldab kompleksseid väärtusotsustusi, mida nende olemuse tõttu ei saa objektiivselt kontrollida.

Administratsiooni selline kaalutlusõigus on siiski piiratud vajadusega viia teenete võrdlev hindamine läbi hoolikalt ja erapooletult teenistuse huvides ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuigi ametisse nimetaval asutusel on personalieeskirjadest tulenev pädevus viia võrdlev hindamine läbi tema arvates kõige sobivamat menetlust või meetodit kasutades, tuleb praktikas see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

Ametnike teenete võrdlemiseks kasutatav hindamismeetod, mis koosneb ametnike kohta koostatud analüütiliste hinnangute keskmise võrdlusest nende hindajate analüütilise hinnangu keskmisega, on sobiv, kuivõrd sellega soovitakse kõrvaldada erinevate hindajate hinnangust tulenev subjektiivsus.

Peale selle on ametisse nimetaval asutusel personalieeskirjadest tulenev pädevus viia läbi teenete võrdlev hindamine personalieeskirjade artikli 45 kohaselt sellist menetlust ja meetodit kasutades, mida ta kõige sobivamaks peab. Selline pädevus on siiski piiratud vajadusega viia teenete võrdlev hindamine läbi hoolikalt ja erapooletult teenistuse huvides ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

(vt punktid 57, 58, 90 ja 91)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. juuli 1995, kohtuasi T‑557/93: Rasmussen vs. komisjon (punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika); 3. oktoober 2000, kohtuasi T‑187/98: Cubero Vermurie vs. komisjon (punkt 85).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. juuli 2011, kohtuasi F‑81/10: Praskevicius vs. parlament (punkt 53).

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. mai 2013, kohtuasi T‑281/11 P: Canga Fano vs. nõukogu (punktid 41, 42 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Stols vs. nõukogu (punktid 29–31).

4.      Kui liidu kohus teostab kontrolli administratsiooni valikute üle edutamise valdkonnas, on viga ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt edutamisotsustele kehtestatud tingimusi. Järelikult, selleks et tuvastada, kas administratsioon on teinud asjaolude hindamisel ilmse vea, mis võib õigustada otsuse tühistamist, peavad tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, olema piisavad, et administratsiooni hinnangud muutuksid ebausutavaks. Teisisõnu tuleb ilmse vea kohta esitatud väide tagasi lükata, kui hageja esitatud tõenditele vaatamata võib vaidlustatud hinnangu tunnistada tõelevastavaks või kehtivaks.

(vt punkt 59)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. märts 2011, kohtuasi F‑104/09: Canga Fano vs. nõukogu (punkt 35); 12. detsember 2012, kohtuasi F‑43/10: Cerafogli vs. EKP (punkt 131), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑114/13 P.

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi Canga Fano vs. nõukogu (punkt 127).