EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

10. juuli 2014

Kohtuasi F‑48/13

CW

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamisaruanne – Hindamisaruandes antud hinnangud ja kommentaarid – Ilmsed hindamisvead – Võimu kuritarvitamine – Puudumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles CW palub tühistada 2011. aasta hindamisaruande lõpliku versiooni, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ametisse nimetava asutuse 18. juuli 2012. aasta otsusega ja 29. jaanuari 2013. aasta otsusega (edaspidi „2011. aasta hindamisaruanne”).

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta CW kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hindajate kaalutlusõigus – Hindamisaruandes antud hinnangud ja kommentaarid – Ilmsed hindamisvead – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Hindamisaruanne, mis sisaldab negatiivseid kommentaare, kuid ei ole ametnikku halvustavad –Välistamine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

1.      Meeskonna juhtidele parlamendi suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi kehtestatud juhendi kohaselt tuleb peadirektorile, direktoritele ja üksuse juhatajatele teatada kõikidest tõsistest vahejuhtumitest ja konkreetsetest probleemidest, mis lähetuse käigus on esinenud. Esinenud raskustest administratsioonile aru andmise kohustus kehtestati selleks, et viimane saaks võtta meetmeid niisuguste tõsiste vahejuhtumite ja konkreetset probleemide kordumise vältimiseks tulevikus.

Kõnealuse sise‑eeskirja sõnastusest ja eesmärgist lähtudes ei teinud ametisse nimetav asutus ilmset hindamisviga, kui ta leidis hindamisaruandes esiteks, et probleem, mis hageja vastutusel tegutseval meeskonnal lähetuses esines, on eelnimetatud sise‑eeskirja tähenduses tõsine vahejuhtum või konkreetne probleem, ning teiseks, et sellisena oleks tulnud sellest dokumendis „Team Leader Report” teatada, olenemata asjaolust, et seda oleks saanud kohapeal lahendada või tehniliseks probleemiks pidada. Peale selle ei teinud ametisse nimetav asutus samuti hindamisviga, kui ta leidis, et kuigi hageja teatas meeskonna juhina suuliselt oma üksuse juhatajale Euroopa tehnilistele standarditele mittevastavatest töötingimustest, ei olnud ta siiski vabastatud kohustusest teatada asjaomasest vahejuhtumist peadirektorile esitatavas dokumendis „Team Leader Report”.

Lisaks, kuigi võib pidada õiguspäraseks, et üksuse juhataja nõuab sise‑eeskirjade arvessevõtmist, siis hageja ja üksuse juhataja vahel e‑posti teel vahetatud kirjade konteksti ja sisu arvestades ei teinud ametisse nimetav asutus hindamisviga, kui ta leidis, et hageja oli loonud üksuses negatiivse õhkkonna.

Lõpetuseks, võttes arvesse ametisse nimetavale asutusele oma talituste töö korraldamisel antud kaalutlusõigust, ei saa ametnik ega teenistuja ega ka liidu kohus määrata kindlaks, millist teabevahetuse meetodit üksuse juhataja ja tema üksuse teenistuja vahel tuleks eelistada. Igal juhul on ametnikul või teenistujal kohustus olla ülemusega kohtumiseks kättesaadav, kui ta on viimaselt vastava kutse saanud. Neil tingimustel ja võttes arvesse, et negatiivse kommentaariga hindamisaruandes soovitakse, et hageja parandaks oma suhtlusviisi ja juhistele allumist, ei ole mingit alust sedastada, et asjaomase kommentaari andmisega tehti ilmne hindamisviga.

(vt punktid 81–83, 104, 123 ja 125)

2.      Kuna hageja väidetava psühholoogilise ahistamise küsimus ei ole hagi esemeks, siis ei saa liidu kohus hinnata hindamisaruandes antud negatiivset kommentaari väidete alusel, mis hageja tema väidetava psühholoogilise ahistamise kohta esitas. Seega võib liidus kohus niisuguse hagi raames piirduda üksnes selle välja selgitamisega, kas vaidlusaluses hindamisaruandes on negatiivse kommentaari andmisega seoses tehtud ilmne hindamisviga.

Kuivõrd hageja tugineb väidetavale psühholoogilisele ahistamisele, mille ohvriks ta väidetavalt hindamisaruande koostamise aastal langes, et tõendada võimu kuritarvitamist, ei ole esiteks tema ahistamise küsimus hagi esemeks ja teiseks ei ületa negatiivsed kommentaarid hindamisaruande kontekstis eraldi võetuna igal juhul asjaomase isiku enda suhtes halvustava või solvava kriitika läve.

(vt punktid 121 ja 129)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus N vs. parlament, F‑26/09, EU:F:2010:17, punkt 86.