Language of document : ECLI:EU:F:2014:238

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

16. oktoober 2014

Kohtuasi F‑69/10 DEP

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Kodukorra artikkel 92 – Institutsiooni esindamine advokaadi poolt – Advokaaditasu – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Viivitusintressi nõue

Ese:      Kohtukulude kindlaksmääramise taotlus, mille komisjon esitas sel ajal kehtinud kodukorra (edaspidi „endine kodukord“) artikli 92 lõike 1 alusel tulenevalt kohtumäärusest Marcuccio vs. komisjon (F‑69/10, EU:F:2011:128).

Otsus:      Määrata Euroopa Komisjonile L. Marcuccio poolt kohtuasjas F‑69/10: Marcuccio vs. komisjon hüvitamisele kuuluvate kulude summaks 1250 eurot. Punktis 1 nimetatud summale lisandub alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kuni tegeliku tasumiseni viivitusintress, mida makstakse Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavas intressimääras, mis kehtib maksmise tähtpäevale vastava kuu esimesel kalendripäeval ja millele lisatakse 3,5 protsendipunkti.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Institutsiooni poolt oma advokaadile makstud tasu – Hõlmamine – Kindlaksmääramisel arvesse võetavad asjaolud

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Viivitusintress

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 96–98 ja 106)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimesest lõigust, mida põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule, nähtub, et institutsioonid võivad kasutada advokaadi abi. Advokaadi tasu on seega hõlmatud menetlusega seotud vältimatute kulude mõistega, ilma et institutsioon peaks tõendama, et selline abi oli objektiivselt põhjendatud.

Mis puudutab selle summa kindlaksmääramist, mille ulatuses advokaaditasu võib hüvitamisele kuuluda, siis liidu kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea liidu kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

Samamoodi ei mõjuta see, et tasu on kindla määraga, hüvitatavate kulude summa hindamist Avaliku Teenistuse Kohtu poolt, kuna kohus tugineb kohtupraktikas kindlalt väljakujunenud kriteeriumidele ning täpsetele andmetele, mida pooled peavad talle esitama. Kuigi selliste andmete puudumine ei takista Avaliku Teenistuse Kohtul määrata õiglaselt hinnates kindlaks hüvitatavate kulude summat, peab kohus andmete puudumisel taotleja väiteid hindama ilmtingimata kitsalt.

Lisaks tuleb kohtul tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.

Lõpetuseks, asjaomasele institutsioonile hüvitatava advokaaditasu summat ei saa hinnata nii, et jäetakse tähelepanuta töö, mida selle institutsiooni talitused tegid enne Avaliku Teenistuse Kohtusse pöördumist. Kuna hagi vastuvõetavus sõltub nimelt kaebuse esitamisest ja selle rahuldamata jätmisest ametisse nimetava asutuse poolt, tegelevad institutsiooni talitused vaidluse lahendamisega põhimõtteliselt juba enne selle Avaliku Teenistuse Kohtusse jõudmist.

(vt punktid 16–21)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärused Marcuccio vs. komisjon, T‑278/07 P‑DEP, EU:T:2013:269, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Marcuccio vs. komisjon, T‑366/10 P‑DEP, EU:T:2014:63, punkt 20.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus Chatzidoukakis vs. komisjon, F‑84/10 DEP, EU:F:2014:41, punktid 20–24 ja seal viidatud kohtupraktika.

2.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 106 alusel kuulub Avaliku Teenistuse Kohtu ainupädevusse tema poolt tehtud kohtukulude hüvitamise otsuse osas viivitusintressi maksmise kohustuse tuvastamine ning teiseks kohaldatava määra kindlakstegemine.

Kodukorra artiklitest 81–83 tuleneb, et kohtumäärust iseenesest ei kuulutata. Määruses peab olema märgitud selle andmise kuupäev ja määrus loetakse siduvaks alates selle kättetoimetamise päevast. Järelikult, kui pool taotleb tehtava määruse kuulutamise päevast alates viivitusintressi, tuleb asuda seisukohale, et ta palub Avaliku Teenistuse Kohtul lisada hüvitatavatele kuludele viivitusintressi üksnes alates kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse kättetoimetamisest. Seega on poolel kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse kättetoimetamisest kuni nende kulude tegeliku tasumiseni õigus viivitusintressile hüvitamisele kuuluvate kulude summalt, mille kohus on kindlaks määranud.

(vt punktid 31, 33 ja 34)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus Marcuccio vs. komisjon, T‑450/10 P‑DEP, EU:T:2014:32, punkt 47.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus Chatzidoukakis vs. komisjon, EU:F:2014:41, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika.