Language of document : ECLI:EU:F:2014:228

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

1. oktoober 2014

Kohtuasi F‑91/13

DF

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Sõidukulud – Hageja lähetamine liikmesriiki, mille kodanik ta on – Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega DF palub sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2012. aasta otsuse, millega hagejalt nõutakse ajavahemikul 1. september 2009 kuni 31. august 2012 Saksamaal lähetuses olles saadud kodumaalt lahkumise toetuse ja iga‑aastaste sõidukulude tagastamist; samuti palub hageja tagastada juba maha arvatud summad ja hüvitada kahju.

Otsus:      Mõista Euroopa Komisjonilt DF‑i kasuks välja hüvitis 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt ühtlasi välja üks neljandik DF‑i kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku DF‑i kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Võrdlusperioodil väljaspool liikmesriiki asunud alaline elukoht – Võrdlusperiood – Lõpukuupäeva kindlaksmääramine ametniku lähetuse korral – Algne teenistusse asumise kuupäev

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt b)

2.      Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Maksmise ilmne alusetus – Kriteeriumid

(Personalieeskirjad, artikkel 85)

3.      Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigus – Kohustud huvitatud isik enne teda kahjustava meetme võtmist ära kuulata – Ulatus – Rikkumine – Tagajärjed

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a)

1.      Seoses kodumaalt lahkumise toetuse maksmisega ametniku lähetuse korral lõpeb personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud kümneaastane ajavahemik alati algsel teenistusse asumise kuupäeval.

(vt punkt 17)

Viited:

Üldkohus: kohtuotsus, Magdalena Fernández vs. komisjon, T‑90/92, EU:T:1993:78, punkt 32.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, B vs. komisjon, F‑7/06, EU:F:2007:129, punkt 39; Cavallaro vs. komisjon, F‑108/05, EU:F:2007:164, punkt 71, ning Blais vs. EKP, F‑6/08, EU:F:2008:160, punkt 67.

2.      Seoses alusetult makstu sissenõudmisega ei tähenda personalieeskirjade artiklis 85 sisalduv väljend „nii ilmne” seda, et alusetuid makseid saavalt ametnikult ei eeldata mingitki järelemõtlemist ja kontrolli, vaid et summa tuleb tagasi maksta, kui viga ei saa märkamatuks jääda tavapäraselt hoolsale ametnikule, kellelt eeldatakse tema töötasule kohalduvate eeskirjade tundmist.

Nõnda ei saa tavapäraselt hoolsale, kogenud ja kõrgel palgaastmel ametnikule märkamatuks jääda, et kodumaalt lahkumise toetuse maksmine on seotud kodumaalt lahkumisega personalieeskirjade VII lisa artikli 4 tähenduses, millega ei ole aga tegu, kui ametnik lähetatakse ametiülesandeid täitma riiki, mille kodanik ta on.

Ühtlasi peab tavapäraselt hoolas, kogenud ja kõrgel palgaastmel ametnik, kellele administratsioon keeldub oma suulisi väiteid kirjalikult kinnitamast, nende väidete õigsust kontrollima, näiteks esitades administratsioonile kirjaliku taotluse personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel.

(vt punktid 35, 37 ja 38)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus Stempels vs. komisjon, 310/87, EU:C:1989:9, punkt 10, ja kohtumäärus Gouvras vs. komisjon, C‑420/04 P, EU:C:2005:482, punkt 59.

Üldkohus: kohtuotsused Maslias vs. parlament, T‑92/94, EU:T:1996:70, punkt 60; Jensen vs. komisjon, T‑156/96, EU:T:1998:174, punkt 63; Barth vs. komisjon, T‑348/00, EU:T:2001:144, punkt 29, ja Gussetti vs. komisjon, T‑312/02, EU:T:2004:102, punkt 82.

3.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus sellele, et teda kuulatakse ära enne, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

Selleks, et õiguse olla ärakuulatud rikkumine lõpeks otsuse tühistamisega, tuleb veel kontrollida, kas selle rikkumise puudumisel oleks menetlus võinud viia teistsugusele tulemusele.

Niisiis, kui asjaolu, et huvitatud isikule ei antud enne, kui tehti alusetult saadud summade sissenõudmise otsus, võimalust esitada oma märkusi ja selgitusi, ei saanud mõjutada otsuse sisu, ei saa tühistamist õigustada ainuüksi see, et rikuti huvitatud isiku õigust olla ärakuulatud. See ei muuda tõsiasja, et administratsioon tegutses seeläbi õigusvastaselt ja et see õigusvastane tegevus kujutab endast ametialast eksimust, mis võib õigustada hüvitise maksmist.

(vt punktid 41–47)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punktid 33 ja 38.