Language of document : ECLI:EU:C:2015:186

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

JULIANE KOKOTT

esitatud 19. märtsil 2015(1)

Kohtuasi C‑153/14

Minister van Buitenlandse Zaken

versus

K ja A

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad))

Direktiiv 2003/86/EÜ – Perekonna taasühinemine – Kolmandate riikide kodanikud – Artikli 7 lõige 2 – Integratsioonimeetmed – Ametliku keele põhiteadmiste ja maalooalaste teadmiste tõendamine





I.      Sissejuhatus

1.        Käesolevas kohtuasjas on küsimus selles, kas kolmanda riigi kodanikult võib nõuda, et ta sooritaks edukalt liikmesriigi keele ja maaloo eksami, enne kui tal lubatakse perekonna taasühinemiseks siseneda sellesse liikmesriiki, kus tema samuti kolmanda riigi kodanikust abikaasa juba seaduslikult elab.

2.        Sellega seoses peab Euroopa Kohus tõlgendama direktiivi 2003/86(2) perekonna taasühinemise õiguse kohta (edaspidi „direktiiv 2003/86”) artiklit 7 ja hindama, kas kõnealune eksam on lubatud „integratsioonimeede”, mida liikmesriik võib taasühinemist sooviva kolmanda riigi kodaniku suhtes nimetatud sätte kohaselt kehtestada.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus

3.        Mõiste „integratsioonimeede” ei esine mitte üksnes direktiivis 2003/86, vaid ka direktiivis 2003/109(3) pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (edaspidi „direktiiv 2003/109”) ja direktiivis 2009/50(4) kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (edaspidi „direktiiv 2009/50”).

1.      Direktiiv 2003/86

4.        Direktiivi 2003/86 artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk „määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused kolmandate riikide kodanikele”.

5.        Direktiivi IV peatükk kannab pealkirja „Perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõuded”. Selle artikli 7 lõige 2 käsitleb integratsioonimeetmeid ja sätestab:

„Liikmesriigid võivad kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid.

Artiklis 12 osutatud pagulaste ja/või nende pereliikmete puhul tohib esimeses lõigus osutatud integratsioonimeetmeid rakendada alles siis, kui asjaomastele isikutele on luba perekonna taasühinemiseks antud.”

6.        Direktiivi VII peatükis („Karistused ja õiguskaitsevahendid”) sätestab artikkel 17:

„Liikmesriigid võtavad perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel või taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist välja saatmisel asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga.”

2.      Direktiiv 2003/109

7.        Direktiivi 2003/109 artikli 5 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda pikaajalise elaniku staatust taotlevalt kolmanda riigi kodanikult, et ta täidaks „integratsioonitingimusi”.

8.        Kui liikmesriigi pikaajaline elanik taotleb teise liikmesriigi elamisluba, võib see liikmesriik vastavalt direktiivi 2003/109 artikli 15 lõikele 3 kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda, et asjaomane isik täidaks integratsioonimeetmeid, kui temalt ei ole nõutud integratsioonitingimuste täitmist sama direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt, selleks et saada pikaajalise elaniku staatust.

3.      Direktiiv 2009/50

9.        Direktiiv 2009/50 annab teatavatele kolmandate riikide kodanikele eelisõigused, et soodustada nende sisserännet. Direktiivi artikli 15 lõikes 3 on sätestatud:

„Erandina [direktiivi 2003/86] […] artikli 7 lõikest 2 võib selles nimetatud integratsioonitingimusi ja -meetmeid kohaldada ainult pärast seda, kui asjaomasele isikule on antud luba perekonna taasühinemiseks.”

B.      Madalmaade õigus

10.      Madalmaade õiguse kohaselt peab taasühinemist sooviv abikaasa enne riiki sisenemist tõendama, et tal on hollandi keele põhiteadmised tasemel A1(5) vastavalt Euroopa Nõukogu ühtse keeleõppe raamdokumendile(6) ja põhiteadmised Madalmaade maaloost.

11.      Selle tõendamiseks peab ta sooritama tasulise integratsioonieksami. Isikut, kes ei ole tasunud integratsioonieksami sooritamisega seotud 350 euro suurust tasu, eksamile ei lubata.

12.      Integratsioonieksamist võidakse vabastada raske vaimse või füüsilise puude korral.

13.      Peale selle võib taasühinemise soovija tugineda raske olukorra klauslile, kui ta ei ole täiesti eriliste isiklike asjaolude tõttu püsivalt võimeline eksamit tegema ja tõendab, et on teinud eksami edukaks sooritamiseks kõik jõupingutused, mida on temalt mõistlik eeldada.

14.      Lisaks on eksamikohustusest vabastatud ka teatavate kolmandate riikide kodanikud.

III. Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimused

15.      Aserbaidžaani kodanik K ja Nigeeria kodanik A soovivad siseneda Madalmaadesse, kus juba elavad nende abikaasad, kes on samuti kolmandate riikide kodanikud.(7)

16.      Integratsioonieksamist vabastuse saamiseks tuginesid nad füüsilistele või psüühilistele vaevustele. Pädev ametiasutus ei pidanud vaevusi aga piisavalt raskeks ning jättis K ja A taotlused seetõttu rahuldamata.

17.      Nüüd kohtuvaidlust menetlev Raad van State kahtleb, kas integratsioonieksamit käsitlevad Madalmaade õigusnormid on kooskõlas direktiiviga 2003/86. Ta esitab Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.a      Kas direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2 sätestatud mõistet „integratsioonimeetmed” tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad taasühinemist taotleva isiku pereliikmelt enne talle sissesõidu- ja elamisloa väljastamist nõuda, et ta tõendaks, et tema selle liikmesriigi ametliku keele oskus vastab Euroopa Nõukogu ühtse keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele A1 ja et tal on põhiteadmised selle liikmesriigi ühiskonnast?

1.b      Kas kõnealusele küsimusele vastamisel on oluline, et ka meetmete proportsionaalsuse kontrollimisel, mida on kirjeldatud Euroopa Komisjoni 15. novembri 2011. aasta rohelises raamatus Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike suhtes perekonna taasühinemise õiguse kohaldamise kohta,[(8)] ei jäeta liikmesriiki sisenemise ja seal elamise taotlust, juhul kui pereliige ei ole tõendanud, et ta ei ole vaimse või füüsilise puude tõttu püsivalt võimeline integratsioonieksamile ilmuma, vastavalt punktis 1a märgitud kohustust ettenägevatele siseriiklikele õigusnormidele rahuldamata vaid siis, kui kokku langevad täiesti erilised isiklikud asjaolud, mille korral on eeldus, et pereliige ei ole püsivalt võimeline integratsioonitingimusi täitma, põhjendatud?

2.      Kas viidatud rohelises raamatus kirjeldatud proportsionaalsuse kontrolli arvestades on direktiivi 2003/86 ja eelkõige selle artikli 7 lõike 2 eesmärgiga vastuolus asjaolu, et eksami eest, millega tehakse kindlaks, kas pereliige vastab viidatud integratsioonitingimustele, tuleb eksami igakordsel sooritamisel tasuda 350 eurot ja eksami ettevalmistuspaketi eest ühekordselt 110 eurot?”

IV.    Õiguslik hinnang

A.      Esimene eelotsuse küsimus

18.      Esimene eelotsuse küsimus koosneb kahest osast. Esiteks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Madalmaade integratsioonieksamit saab käsitada „integratsioonimeetmena” direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Teiseks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas Madalmaade ametiasutused, kes vabastavad taasühinemist soovivad pereliikmed eksami sooritamise kohustusest ainult rangete tingimuste täitmise korral, rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.

1.      Madalmaade integratsioonieksam kui „integratsioonimeede” direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses

19.      Mõistet „integratsioonimeede” kui liidu õiguses sätestatud koosseisutunnust tuleb tõlgendada autonoomselt.

20.      Liidu õiguses ei leidu küll integratsioonimeetme mõiste määratlust, mille alusel saaks hinnata, kas see võib hõlmata ka Madalmaade integratsioonieksamiga sarnaseid eksameid. Meetme mõiste on siiski piisavalt lai, et hõlmata ka integratsioonitesti.(9)

21.      Seda ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 sõnastus on eri keeleversioonides erinev. Kui enamikus keeleversioonides(10) viidatakse „integratsioonimeetmetele”, siis hollandikeelses versioonis on kasutatud sõna „integratievoorwarden”, mis tähendab integratsioonitingimusi.

22.      Esiteks võib just nimelt hollandikeelse versiooni sõnastust mõista nii, et perekonna taasühinemise tingimusena võib nõuda integratsioonieksamit.

23.      Teiseks on „integratsioonimeede” direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses olenemata asjaomase keeleversiooni sõnastusest perekonna taasühinemise „nõuded”, nagu nähtub direktiivi 2003/86 IV peatüki pealkirjast. Seda, kas kõnealust integratsioonimeedet on piisavalt rakendatud ja kas „perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõue” IV peatüki tähenduses on seega täidetud, peab liikmesriigil seetõttu olema võimalik ka kontrollida, arvestades eelkõige, et kolmandate riikide kodanike integreerumine on direktiivi üks eesmärke.

24.      Seda arvestades ei ole mõisteliselt, süstemaatiliselt ega teleoloogiliselt välistatud, et integratsioonimeede direktiivi 2003/86 tähenduses hõlmab eksamit, mille abil tõendatakse, et perekonna taasühinemise integratsiooninõue on täidetud.

25.      See, et sellist eksamit saab taasühinemise soovijalt üldjuhul eelnevalt nõuda, nähtub muu hulgas direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 teisest lõigust, mis välistab integratsioonimeetmed üksnes pagulaste perekondade taasühinemise puhul, ja direktiivi 2009/50 artikli 15 lõikest 3, mis näeb sellesse eelisõigustega sisserändajate rühma kuuluvate isikute suhtes ette sama lihtsustuse.

26.      Ka direktiivist 2003/109, mida arutati samal ajal direktiiviga 2003/86, ei saa tuletada argumente, mis lükkaksid veenvalt ümber, et integratsioonimeetmed direktiivi 2003/86 tähenduses hõlmavad eksami edukat sooritamist.

27.      Direktiivi 2003/109 kohaselt võib esimene liikmesriik kohaldada kolmanda riigi kodaniku suhtes „integratsioonitingimusi”, kuid kui kolmanda riigi kodanik on need täitnud, ei pea ta teises liikmesriigis täiendavaid „integratsioonimeetmeid” täitma, kui ta taotleb seal elamisluba.

28.      Mõistete „integratsioonitingimus” ja „integratsioonimeede” vahelise vastuolu põhjal järeldab kohtujurist Szpunar direktiivi 2003/109 kohta, et integratsioonimeetmed ei saa kujutada endast „tingimusi” ning et eelkõige ei saa need „de iure ega de facto olla isikute valiku ega sisserändekontrolli vahendiks”.(11)

29.      Jääb üle oodata, kas Euroopa Kohus jagab seda seisukohta. Olenemata sellest ei tule aga integratsioonimeetme mõistet direktiivis 2003/86 ja direktiivis 2003/109 ühtemoodi tõlgendada.(12) Seda seetõttu, et olukorrad, mida need direktiivid käsitlevad, on erinevad.

30.      Meetme ja tingimuse mõistelist eristamist direktiivis 2003/109 saab selgitada sellega, et tuleb vältida, et pikaajalise elamisloaga kolmanda riigi kodanikud, kes on integratsioonieksami esimeses liikmesriigis juba sooritanud ja seega sealse integratsioonitingimuse täitnud, peaksid teises liikmesriigis uuesti integratsioonieksami tegema. Pereliikmete esmakordsel liitu sisenemisel, mis on direktiivi 2003/86 ese, on seevastu teine kvaliteet: selliseks mõisteliseks eristamiseks nagu direktiivis 2003/109 ei olnud direktiivis 2003/86 vajadust, kuna seal käsitletakse pereliikmete taasühinemiseks liidu territooriumile sisenemist ning ei olnud karta integratsioonimeetmete uut rakendamist pärast seda, kui integratsioonitingimused on juba mujal täidetud.

31.      Madalmaade integratsioonieksamit kui riiki sisenemise tingimust saab seega olenemata direktiivis 2003/109 kasutatud mõistetest käsitada „integratsioonimeetmena” direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 tähenduses.(13)

32.      Kõnealune Madalmaade meede peab siiski olema proportsionaalne ka taotletud integratsioonieesmärgiga ega tohi seada kahtluse alla direktiivi 2003/86 kasulikku mõju(14) ning seda tuleb alljärgnevalt proportsionaalsuse kontrolli käigus uurida.

2.      Madalmaade integratsioonieksami proportsionaalsus

33.      Madalmaade Kuningriik leiab, et integratsioonieksami eesmärk on parandada taasühineja lähtepositsiooni Madalmaades ja soodustada seega tema integreerumist Madalmaade ühiskonda.

34.      Madalmaade õigusnormidel on seega õiguspärased eesmärgid, mis on seotud taasühinejate integreerumisega,(15) ja neis nähakse ette selleks sobivad vahendid. Riigikeele õppimine on nimelt integreerumise oluline tingimus.(16) Keeleoskus ei paranda üksnes kolmandate riikide kodanike väljavaateid tööturul,(17) vaid võimaldab neil ka vastuvõtvas riigis hädaolukorda sattudes iseseisvalt abi otsida.(18) Peale selle aitavad põhiteadmised maaloost taasühinejatel mõista kooselu olulisi põhireegleid,(19) aidates vältida arusaamatusi ja õigusrikkumisi.

35.      On küll tõsi, et vastuvõtvas liikmesriigis korraldatud keele- ja integratsioonikursustel võib olla suurem mõju kui välismaal läbitud koolitustel. See ei kahanda aga Madalmaade valitud ja enne perekonna taasühinemist rakendatava integratsioonimeetme vajalikkust. Seda seetõttu, et Madalmaade eesmärk on toetada just nimelt taasühineja lähtepositsiooni parandamist. Alles pärast riiki sisenemist toimuvad koolitused ei oleks seega sama tõhusad.

36.      Integratsioonieksam on ka oma ülesehituselt põhimõtteliselt proportsionaalne: integratsioonieksamil nõutav Euroopa ühtse keeleõppe raamdokumendis määratletud tasemele A1 vastav keeleoskus eeldab elementaarseid põhiteadmisi, mille omandamine ei nõua üldjuhul – eriti asjakohaste ettevalmistusmaterjalide abil(20) – suuremaid jõupingutusi.

37.      Arvestades ka seda, et kolmandast riigist taasühinemiseks liitu sisenemine on pöördeline isiklik otsus, on loogiline nõuda taasühinejalt, et tal oleks juba eelnevalt ülevaade vastuvõtvast riigist ja seal kehtivatest normidest, kuna see ei ole üksnes vastuvõtva riigi, vaid ka taasühineja enda huvides.

38.      See, et teatavate kolmandate riikide, näiteks Kanada ja Ameerika Ühendriikide kodanikud on integratsioonieksamist vabastatud, ei pea viima Madalmaade õigusnormide vastuoluni, kuna Madalmaade Kuningriik võib direktiivi 2003/86 artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt kohelda teatavaid kolmandaid riike kahepoolsete lepingute alusel direktiivi sätetest soodsamalt. Seda enam kehtib see siseriiklike integratsioonimeetmete suhtes, mille kehtestamise on liidu seadusandja jätnud liikmesriikide pädevusse.

39.      Ebaproportsionaalsed on Madalmaade õigusnormid siiski juhul, kui nende kohaldamisel ei hinnata piisavalt isiklikke asjaolusid.(21) See, et taasühinemise taotluse hindamisel tuleb peamiselt lähtuda iga üksikjuhtumi asjaoludest, järeldub direktiivi 2003/86 artiklist 17, mille kohaselt tuleb muu hulgas asjakohaselt arvestada peresuhete laadi ja kestust.

40.      Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on teatanud, on integratsioonieksami sooritamise kohustusest lisaks soodustatud kolmandate riikide kodanikele täielikult vabastatud raske puudega taotlejad. Muu hulgas on eelotsusetaotluse esitanud kohus viidanud ka raske olukorra klauslile, mille kohaldamise tingimus on, et taotleja ei ole täiesti eriliste isiklike asjaolude tõttu püsivalt võimeline eksamit tegema ja ta tõendab, et on teinud eksami edukaks sooritamiseks kõik jõupingutused, mida on temalt mõistlik eeldada.

41.      Seda, millised juhtumid võivad Madalmaade õiguse kohaselt kuuluda raske olukorra klausli alla, peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

42.      Arvestades direktiivi eesmärke, on raske olukorra klausel – ja integratsioonieksamit käsitlevad Madalmaade õigusnormid – proportsionaalsed siiski vaid juhul, kui arvestatakse taotleja isiklikku olukorda, eelkõige tema keeleoskust ja haridustaset, ning vabastatakse ta eksami sooritamise kohustusest, kui on tõendatud, et see ei oleks jõukohane.

43.      Seejuures võivad lisaks asjaomase isiku tervislikule seisundile, kognitiivsetele võimetele ja haridustasemele tähtsust omada ka sellised tegurid nagu talle arusaadava ettevalmistusmaterjali kättesaadavus, kaasnevad kulud ja ajasurve.

44.      Alati ei saa eeldada, et taasühinemise soovija, kes ei oska ühtegi 18 keelest, milles on kättesaadavad eksamiks valmistumiseks mõeldud koolitusmaterjalid, omandab esmalt koolituskeele ja asub alles seejärel selle abil eksamiks valmistuma.

45.      Lisaks sellele ei või integratsioonieksami tegemata jätmine automaatselt viia taasühinemistaotluse rahuldamata jätmiseni, kui üksikjuhul on alust taasühinemistaotlus siiski heaks kiita. Kui Madalmaade õigusnormid, eelkõige raske olukorra klausel, võimaldavad neid kaalutlusi arvestada, ei ole need õigusnormid direktiiviga 2003/86 vastuolus.

46.      Selle kindlakstegemine on siseriikliku kohtu ülesanne.

47.      Kõnealuse direktiivi ja proportsionaalsuse põhimõttega ei ole seetõttu vastuolus põhikohtuasjas käsitletava integratsioonimeetme kohaldamine, kui eksami sooritamise kohustus langeb ära olukordades, kus see ei ole taasühinemise soovijale tema isiklikku olukorda arvestades jõukohane või kui üksikjuhtumi eriliste asjaolude tõttu on alust taasühinemise taotlus vaatamata eksami tegemata jätmisele rahuldada. Selle hinnangu peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohus.

B.      Teine eelotsuse küsimus

48.      Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiviga 2003/86 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb integratsioonieksami sooritamise eest iga kord tasuda 350 euro suurune lõiv ja eksamiks valmistumiseks mõeldud koolitusmaterjalide eest ühekordselt 110 eurot.

49.      Madalmaade Kuningriigi sõnul vastavad lõivud tegelikele kuludele ja on seega proportsionaalsed. Kui taotlejal ei ole lõivu tasumiseks piisavalt vahendeid, saab tema olukorda arvesse võttes kohaldada raske olukorra klauslit.

50.      Direktiivis 2003/86 ei ole sätestatud, kas ja millises ulatuses võivad liikmesriigid kehtestada lõive, kui nad kasutavad neile sama direktiivi artikli 7 lõikega 2 antud volitusi ja rakendavad kolmandate riikide kodanike suhtes integratsioonimeetmeid. Järelikult on siseriiklikul seadusandjal menetlusautonoomia raames teatav kaalutlusruum.

51.      Lõivude eesmärk ega tagajärg ei või siiski olla perekonna taasühinemise õiguse kasutamise takistamine, kuna see kahjustaks direktiivi eesmärki.(22) Kui lõivudel on asjaomastele isikutele märkimisväärne rahaline mõju, võivad need jätta kolmandate riikide kodanikud ilma võimalusest kasutada direktiiviga antud õigust perekonna taasühinemisele.(23)

52.      See oht on käesoleval juhul olemas.

53.      Eespool märgitud suuruses lõivud võivad suures osas maailmas – arvestades sealset sissetulekut elaniku kohta – põhjustada märkimisväärset rahalist koormust. Seega võivad need üksikjuhtudel olla ebaproportsionaalne takistus, mis kahjustab nii direktiivi 2003/86 eesmärki kui ka kasulikku mõju, arvestades eelkõige seda, et lõiv tuleb igal eksamikatsel uuesti tasuda. Sellistel juhtudel võib abi olla näiteks lõivu vähendamise või selle tasumise tähtaja pikendamise meetmetest. Kas ja mil määral on see Madalmaade õiguse kohaselt võimalik, peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

54.      Teisele eelotsuse küsimusele tuleb seega vastata, et direktiiviga 2003/86 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb põhikohtuasjas kõne all oleva integratsioonieksami eest tasuda lõivu, kui nimetatud lõivud ja nende kogumine võivad takistada taasühinemise soovijat kasutamast õigust perekonna taasühinemisele.

V.      Ettepanek

55.      Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:

1.      Direktiivi 2003/86 perekonna taasühinemise õiguse kohta artikli 7 lõikega 2 ja proportsionaalsuse põhimõttega ei ole vastuolus põhikohtuasjas käsitletava integratsioonimeetme kohaldamine, kui eksami sooritamise kohustus langeb ära olukordades, kus see ei ole taasühinemise soovijale tema isiklikku olukorda arvestades jõukohane või kui üksikjuhtumi eriliste asjaolude tõttu on alust taasühinemise taotlus vaatamata eksami tegemata jätmisele rahuldada. Selle hinnangu peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohus.

2.      Direktiiviga 2003/86 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb põhikohtuasjas kõne all oleva integratsioonieksami eest tasuda lõivu, kui nimetatud lõivud ja nende kogumine võivad takistada taasühinemise soovijat kasutamast õigust perekonna taasühinemisele.


1 –      Algkeel: saksa.


2 –      Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).


3 –      Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).


4 –      Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, lk 17).


5 –      Veebilehel http://www.europaeischer-referenzrahmen.de kirjeldatakse taset A1 (Algaja) järgmiselt: „Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.”


6 –      Vt selle kohta http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/source/framework_en.pdf.


7 –      Eelotsusetaotlusest ei nähtu, milline on abikaasade kodakondsus. Asjakohaste tõendite puudumisel lähtutakse alljärgnevalt aga sellest, et nad ei ole isikud, kelle õiguslikku seisundit mõjutaksid Euroopa Liidu erikokkulepped kolmandate riikidega (vt kohtuotsus Dogan, C‑138/13, EU:C:2014:2066).


8 –      KOM(2011) 735 (lõplik).


9 –      Piisava keeleoskuse tõendamise kui perekonna taasühinemise tingimuse kohta vt Austria Vabariigi seisukoht (nõukogu dokument nr 10857/02, 9. august 2002, lk 12, 3. joonealune märkus, ja nõukogu dokument nr 14272/02, lk 12, 1. joonealune märkus).


10 –      Vt nt direktiivi bulgaaria-, taani-, saksa-, inglis-, eesti-, soome-, prantsus-, kreeka-, itaalia-, poola-, portugali-, rootsi-, slovaki-, hispaania-, tšehhi- ja ungarikeelne versioon.


11 –      Kohtujuristi ettepanek, Szpunar, kohtuasi P ja S (C‑579/13, EU:C:2015:39, punkt 47).


12 –      Vt siiski kohtujuristi ettepanek, Szpunar, kohtuasi P ja S (C‑579/13, EU:C:2015:39, punkt 46).


13 –      Mõiste selline tõlgendus ei ole vastuolus esmasest õigusest tulenevate kaalutluste ega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mille artiklile 8 on osutatud direktiivi põhjenduses 2. Nii ei anna nimetatud konventsiooni artikkel 8 abikaasadele tingimusteta teatavasse riiki sisenemise või seal elamise õigust; vt selle kohta minu 8. septembri 2005. aasta ettepanek kohtuasjas parlament vs. nõukogu (C‑540/03, EU:C:2005:517, punktid 63–67) ning Euroopa inimõiguste kohtu 2. augusti 2001. aasta otsus kohtuasjas Boultif vs. Šveits (nr 54273/00, Recueil des arrêts et décisions 2001‑IX, punkt 39) ja Euroopa inimõiguste kohtu 19. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas Gül vs. Šveits (nr 23218/94), mille punktis 38 on rõhutatud: „Article 8 […] cannot be considered to impose on a State a general obligation to […] authorise family reunion in its territory”. Vt ka hiljutine Euroopa inimõiguste kohtu 25. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas Biao vs. Taani (nr 38590/10, punkt 53).


14 –      Vt kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Dogan (EU:C:2014:287), punkt 56, mille kohaselt on „mõiste „integratsioonimeetmedˮ piisavalt lai, et hõlmata ka „kohustusi saavutada tulemusˮ, kuid tingimusel, et need on proportsionaalsed [direktiivi 2003/86] artikli 7 lõikes 2 sätestatud integratsioonieesmärgiga […] ning kahtluse alla ei ole seatud direktiivi kasulik mõju”.


15 –      Vt direktiivi 2003/86 põhjendus 15 ja artikli 4 lõige 5.


16 –      Vt sisserändajate Euroopa Liidus integreerimise poliitika ühiste aluspõhimõtete punkt 4 (nõukogu dokument nr 14615/04, 19. november 2004, lk 16), mille kohaselt on põhiteadmised vastuvõtva ühiskonna keelest, ajaloost ja institutsioonidest integreerumiseks hädavajalikud.


17 –      Vt Euroopa Komisjon, „Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökava”, KOM(2011) 455 (lõplik), lk 5.


18 –      Saksamaa valitsus märkis kohtuistungil, et see on oluline näiteks sundabielus naiste puhul, sest asjaosalised saavad end hädaolukorras paremini aidata, kui neil on juba riiki sisenedes põhiteadmised riigikeelest.


19 –      Madalmaade ühiskonnaga seotud põhiteadmisi käsitlev eksamiosa sisaldab olulisi praktilisi küsimusi näiteks selle kohta, kas Madalmaades on meestel ja naistel võrdsed õigused, kas Madalmaades on kirik ja riik lahutatud ning millises vanuses lastel lasub koolikohustus.


20 –      Madalmaade Kuningriik pakub eksamiks valmistumiseks iseõppepaketti. See on saadaval 18 keeles ning peaks seega – nagu märkis Madalmaade valitsus kohtuistungil – olema korrapealt mõistetav umbes 75%‑le eksaminandidest.


21 –      Vt kohtuotsus Dogan (C‑138/13, EU:C:2014:2066, punkt 38).


22 –      Vt kohtuotsused komisjon vs. Iirimaa (C‑216/05, EU:C:2006:706, punkt 43) ja komisjon vs. Madalmaad (C‑508/10, EU:C:2012:243, punkt 69).


23 –      Vt kohtuotsused komisjon vs. Iirimaa (C‑216/05, EU:C:2006:706, punkt 44) ja komisjon vs. Madalmaad (C‑508/10, EU:C:2012:243, punkt 70).