Language of document : ECLI:EU:C:2014:2101

Kohtuasi C‑481/13

Mohammad Ferooz Qurbani

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Bamberg)

Eelotsusetaotlus – 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon – Artikkel 31 – Kolmanda riigi kodanik, kes on sisenenud liikmesriiki pärast teise liikmesriigi läbimist – Välismaalase ebaseaduslikult üle piiri toimetaja teenuste kasutamine – Seadusliku aluseta riiki sisenemine ja seal viibimine – Võltsitud passi esitamine – Kriminaalkaristused – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 17. juuli 2014

Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Genfi pagulasseisundi konventsiooni tõlgendamise taotlus – Konventsiooni sätted, mis ei ole liidule siduvad – Asjaolu, et eelotsuse küsimuses ei ole nimetatud ühtegi liidu õigusnormi, mis viitaks konventsiooni artiklile 31 – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine

(ELTL artikkel 267; Genfi pagulasseisundi konventsioon, artikkel 31; nõukogu direktiiv 2004/83)

Vaid juhul, kui Euroopa Liit on üle võtnud pädevuse, mida eelnevalt teostasid liikmesriigid ühe sellise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamisalas, mille osaliseks liit ei olnud, ja sellise pädevuse ülevõtmise ulatuses on Euroopa Kohtul pädevus niisuguse konventsiooni tõlgendamiseks, kui pädevuse ülevõtmisest tulenevalt on selle konventsiooni sätted liidule siduvad.

Ehkki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise raames on Genfi konventsiooni kohaldamisalas küll vastu võetud mitu liidu õigusakti, on tõsi see, et liikmesriigid on säilitanud sellesse kohaldamisalasse kuuluva teatava pädevuse, eeskätt selle konventsiooni artikliga 31 reguleeritavas valdkonnas. Seega ei ole Euroopa Kohus pädev tõlgendama otse selle konventsiooni artiklit 31.

Asjaolu, et ELTL artiklis 78 on täpsustatud, et ühine varjupaigapoliitika peab vastama Genfi konventsioonile, ja see, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 18 on rõhutatud, et varjupaigaõigus tagatakse selle konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete kohaselt, ei sea kahtluse alla tuvastatud Euroopa Kohtu pädevuse puudumist.

Lisaks sellele, ehkki liidul on ilmselt huvi selle vastu, et nii siseriiklikku kui ka liidu õigusesse üle võetud rahvusvahelise konventsiooni sätteid tõlgendataks tulevikus lahknevate tõlgenduste vältimiseks ühetaoliselt, olenemata sellest, mis asjaoludel neid sätteid kohaldatakse, tuleb siiski märkida, et Genfi konventsiooni artiklit 31 ei ole liidu õigusakti üle võetud, ehkki mitu liidu õiguse sätet sellele artiklile küll viitavad.

Ehkki Euroopa Kohus luges end küll pädevaks tõlgendama Genfi konventsiooni selliseid sätteid, millele liidu õigusnormid viitavad, ei ole see siiski nii juhul, kui eelotsusetaotluses ei ole nimetatud ühtegi liidu õigusnormi, mis viitaks Genfi konventsiooni artiklile 31.

(vt punktid 23–26 ja 28)